Kui 1939., 1940. ja 1941. aasta kohta on meil andmeid, mis Saksa okupatsiooni ajal kogutud ja paljud ka tol ajal kirja pandud, siis 1944. aasta septembri kohta võime öelda, et seal on ajaloolise tõe avamine raskem. Meie käsutuses on vähe materjali. See, mis meie ajalehtedes ja seni ilmunud muudes väljaannetes kirjutatud, on vale. Jäävad järele Läände põgenenute ja sel ajal siin elanud inimeste mälestused, nii kirjalikud kui suulised. Peame aga otse tunnistama, et mälestused, mis nende toimumisest aeg hiljem kirja pandud, on lünklikud, paljud sündmused ja faktid on seal segi aetud. On tulnud lugeda ühe ja sama sündmuse kirjeldusi eri inimestelt. Küsimus pole selles, et interpreteeritakse erinevalt, erinevad on sündmuste kuupäevad, osalenud inimeste ring, koht, kus sündmus toimus. Aeg on teinud oma töö. Vaatleme Läänemaad sellel ajal ja selles rollis.