Inglise kirjandusklassiku, sädeleva novellimeistri W. Somerset Maughami kogutud novellide ja jutustuste esimene köide sisaldab kokku 30 lühijuttu, mis on tulvil ootamatuid süžeekäike, peent huumorit ning inimloomuse sügavaimat mõistmist. Maailma novelliklassika kullafondi kuuluvad jutud, millest valdav enamus ilmub eesti keeles esmakordselt, viivad lugeja Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Hispaaniast Vaikse ookeani saarte lummavatele liivarandadele. Ühtlasi paljastavad need ka Maughami terast silma ja tihti sardoonilist huumorit inimlike nõrkuste vaatlemisel ja inimsuhete kibeda reaalsuse eksponeerimisel.

Inglise kirjandusklassiku üks viimastest romaanidest "Tund enne koitu" (1942) on kirglikult haarav, psühholoogiline romaan Teisest maailmasõjast, kogu inglise rahva võitlusest enda ellujäämise nimel, ning inimestest, kes keset põrgulikku sõjaleegimöllu üritasid luua oma armastusesaart. Aasta 1940, Teise maailmasõja algus Läänerindel. Rohkem kui kolmesajatuhandemeheline Briti ekspeditsioonikorpus on sunnitud sakslaste jõulise pealetungi ees Flandriast ülepeakaela tagasi Inglismaale taganema, kandes suuri kaotusi. Taandumise käigus, mis on ajaloos tuntud Dunkerque´i operatsiooni nime all, jääb raskelt haavatuna teadmata kadunuks Briti Sõjaväeluure MI kõrgem ohvitser Roger Henderson...

Esseede kogumik Vaatevinklid ilmus aastal 1958, olles viimane Maughami kirjutatud proosaraamat ja pannes väärika punkti suurmeistri hiiglaslikule ja mitmetahulisele kirjandusloomingule. Vaatevinklid sisaldab kokku viis sädeleva vaimsuse ja vaimuka sõnakasutusega kirjapandud esseed. Esimene neist räägib Johann Wolfgang von Goethe romaaniloomingust, teine India Swamist, kelle aašramis Maugham 1938. a mitmeid kuid elas, kolmas 17. saj. Canterbury peapiiskopi dr. Tillotsoni, kellel öeldakse olevat oluline osa Inglise kirjakeele arengul, proosaloomingust, ning neljas kolme Prantsuse kirjaniku päevaraamatutest. Raamat lõpeb selle ilukirjanduse žanri analüüsiga, milles Maugham ise on ületamatu – ja selleks on novell. Lugejale antakse ülevaade novelli kui kirjandusžanri tekkimisest, ajaloost ja novelli kirjutamise võtetest.

"... otsides võimalusi, kuidas anda rahuldavamat lõppu oma lugejaile, koitis mulle mu enese suureks üllatuseks, et olin kirjutanud ei midagi vähem ega enam kui ühe eduraamatu. Sest kõik inimesed, kellega nendel lehekülgedel tegelesin, said, mida soovisid..." Nii lõpeb see lugu. Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus tegelased läbi eluvintsutuste niisuguse kirgastumuseni jõuaksid nagu selles Maughami meistriteoses.

Prantsuse kunstniku Paul Gauguini (1848-1903) ebatavaline ja äärmiselt traagiline elukäik, erakordselt rikas ja mitmepalgeline loominguline pärand (maal, skulptuur, autobiograafiline teos "Noa-Noa" jms.) on ajendanud kirjutama raamatuid nii kunstniku loomingu kohta kui ka puht ilukirjanduslikke teoseid. Maalitud lõuendid, mis kutsusid esile omaaegsete kunstihuviliste hulgas nii kiitus- kui ka laidusõnu, mõjuvad nüüdisajalgi sügavalt ja emotsionaalselt. Inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874-1965) oma romaanis "Kuu ja kuuepenniline" (1919), mis tõi raamatu autorile suure kuulsuse, jutustab tagasihoidlikus kiretu vaatleja maneeris maalikunstnik Charles Stricklandi keerulisest käekäigust. Teose sündmustiku põhifaktid on võetud autodidaktist prantsuse kunstniku Paul Gauguini biograafiast, kust autor on teose kirjutamiseks ilmset inspiratsiooni saanud. Piiritust loomisihast tingitud ja küllaltki kalli hinnaga langetatud otsus ennast küpses elueas jäägitult maalikunstile pühendada, loobumine eduga kroonitud börsimaakleriametist, lahtiütlemine majanduslikust kindlustatusest, varaka mehe soliidsest seltskondlikust positsioonist, lahkuminek perekonnast ja põgenemine Euroopa tsivilisatsiooni eest Lõunamere troopilisele saarele -- Tahiitile, kus kunstniku varasest noorusest saadik kaasaskantud unelmad, lõunamaise looduse erksad ja põletavalt lõõmavad värvid, tsivilisatsioonist puutumata looduslapsed ja nende elulaad ajendasid looma ohtralt lõuendeid, millel on kunstniku loomingu hulgas kõige suurem väärtus ning mis rajasid uusi teid kunstis ja purustasid akadeemilisi kaanoneid, -- kõikidel nendel faktidel on otsene seos Paul Gauguini eluloo ja loomingulise käekäiguga. Romaanis "Kuu ja kuuepenniline" on Maugham vastandanud ohjeldamatu, ent loomisinstinkti ees jõuetu oleva kunstniku väikekodanlastele, kes ei ole võimelised mõistma suurt kunsti ega tõelist ilu. Sest kunstiloomingu maailm ja kodanliku praktitsismi ning kaine arvestuse maailm asuvad teineteisest niisama kaugel kui kuu ja kuuepennine münt. Raamatus on toodud kaheksa reproduktsiooni Gauguini loomingust.

Sisukord: Vaikne ookean Mackintosh Edward Barnardi langus Punapea Hauakoht Honolulu Vihm Envoi

Läbinisti autobiograafiline Rangelt isiklik (Strictly Personal) sisaldab Maughami nauditavaid mälestusi elust oma villas Prantsusmaa Vahemere rannikul Cap Ferrat's vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist, isiklikke muljeid viieteistkümnest esimesest sõjakuust Euroopas, kahekordsest põgenemisest itaallaste rünnaku eest (esmalt oma purjekaga Sara ning hiljem söelaevaga Saltersgate) jpm. Maugham mõtiskleb Prantsusmaa hävingu ja Inglismaa püsimajäämise põhjuste üle II Maailmasõjas (raamatu kirjutamise ajal 1941. a polnud aga sõja saatus veel kaugeltki otsustatud) öeldes just siin välja oma kuulsa ja palju tsiteeritud mõtte: Kui mõni rahvus hindab midagi oma vabadusest kõrgemalt, siis ta kaotab oma vabaduse; ja iroonia peitub selles, et kui see on kas mugavus või raha, mida ta kõrgemalt hindab, siis kaotab ta ka selle.