USA-s surnud eesti sõjaväelane, tööstur ja ajakirjanik kirjutas võõrsil mitu kõmu tekitanud raamatut esimese Eesti Vabariigi kohta. Ta oli Tartu rahudelegatsiooni sekretärina riigi sünni juures, osales Vabadussõjas ja toetas hiljem vapse. William Tomingas (1895–1978) sündis Tallinnas rätsepa pojana. 1917 teenis Tallinnas eesti rahvusväeosades, oli eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees. 1919–1920 oli Tomingas välisministeeriumi sekretär ja novembrist 1919 veebruarini 1920 Eesti delegatsiooni sekretär Tartu rahuläbirääkimistel ning märtsis ja aprillis rahulepingu ratifitseerimiskomisjoni liikmena Moskvas. 1930. aastate alguses oli ärimees, liitus vabadussõjalastega ja viibis 1934–1936 vangis, tema trükikojas oli trükitud valitsusvastaseid lendlehti. 1937–1940 töötas ta ajakirjanikuna ja oli riigi ringhäälingu võõrkeelsete saadete toimetaja. Kevadel 1941 pääses ta järelüm­berasujana Saksamaale, oli riigiaktsiaseltsi Ost-Öl GmbH teenistuses. 1944–1945 teenis Tomingas USA sõjaväes ning 1945–1949 USA okupatsioonivägede peakorteris Frankfurdis ja Heidelbergis, suri 1978. a. New Yorgis.

Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.

Raamat ühendab kaht William Tomingase raamatut: "Mälestused" (Toronto, 1970) ja "Vaikiv ajastu Eestis" (New York, 1961). See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente. "Mälestused": Eessõna asemel Eluloolisi märkmeid Iseseisvuse koidikul Eesti polkude asutamine Omariikluse lävel Eupatoria lennukool 24. veebruar 1918 Saksa okupatsioon Omariikluse alguspäevad Teenistus kaubandus-tööstus ministeeriumis ja valitsuse ülesannetes Teenistus Eesti mereväes Teenistus Eesti saatkonnas Londonis Teenistus välisministeeriumis Aktiivne periood välisministeeriumi töös N. Vene komissar M. Litvinovi sõjaaegne läbisõit Eestist M. Litvinovi läbitulek frondist III Balti riikide kongress Tartus Läbirääkimised Litvinoviga Tallinnas Tartu rahukonverents Rahukonverentsi ettevalmistused Kuidas tehti rahu konverentsil Uue aasta vastuvõtt Estonias IV Balti riikide kongress Helsingis Lenini naisevenna M. K. Krupski leidmine Rahulepingu allakirjutamine Tartu konverentsi järellood Tartu rahulepingu rahvusvaheline tähtsus Rahulepingu ratifitseerimine Poska surm ja esimesed Eesti riiklikud matused Sõit Moskvasse N. Vene valitsuse külalisena Esimesed reisimuljed Elamused Moskvas Laidoneri perekonna pääsmine Lahkumine riigiteenistusest Rahulepingu ellurakendamine Teised sündmused Järelsõna "Vaikiv ajastu Eestis": Eessõna Sissejuhatus Eellood Eesti Vabariigi I Põhiseadus Põhiseaduse muutmise nõudmised Vabadussõjalaste sekkumine poliitikasse Pätsi valimine uue Põhiseaduse teostajaks 12. märts Veretu võimuhaarang Riigipöörde õigustused Riigipöörde tulemused Õiguse nõudmine riigikohtus Truualamsuse tundeavaldused valitsusele Katsed demokraatliku riigikorra päästmiseks Vahemäng I Lendlehe valmistamine Vahistamine Kogemused poliitilises politseis Kolmas kraad Poliitilise politsei korraldus ja tegevus Tutvunemine keskvanglaga Eeluurimine ja sõjakohus Järellood Võitlus Artur Sirki põgenemine Pätsi võitlusvahendid Teine vabadussõjalaste protsess Vägivald Jaan Tõnissoni vastu Rahva endakaitse oma õiguste nimel 8. detsember Vahemäng II Tallinna Keskvanglas "aega teenimas" "Võit" Rahva kestev petmine Omapärane rahvahääletus 8. detsembri sündmuste järellained Soomes Sirki põgenemine ja surm 1936. a. mai suurprotsess Uue Põhiseaduse loomine Rahvuskogu poolt Kompromissi katse vabadussõjalastega Uue riigikogu valimised Raskuspunkti kaldumine sisepoliitikalt välispoliitikale Mäng Balti riikide saatusega Lõppsõna Lisa Bibliograafia