Aforismid ja vanasõnad

Praegusel heitlikul ajal on tervistav pöörata tähelepanu vaimsetele väärtustele, mis aitavad meil pead püsti hoida ja argielu raskustest kõrgemale tõusta.

Aforismide kolmas, viimane ja ühtlasi selle sarja "kuldne" aforismikogumik on nii seest kui väljast kõige kuldsem raamat. Kuna sarja esimene, "raudvara", on juba poelettidelt kadunud, on õige aeg endale või sõbrale kingituseks osta uus nooruslikult kujundatud raamat tarkade mõtteteradega.

Aforismikogumik.Kolmeosaline aforismide antoloogia "Kuulsate inimeste kuulsad mõtted" on proov lasta sajandite elutarkus läbi kaasaegse teadvusprisma.

Väljaande "1001 ladina sententsi eestikeelsete vastetega" uustrükk sisaldab igihaljaid väljendeid ja mõtteteri Cicerolt, Senecalt, Iuvenaliselt, Horatiuselt ja teistelt. Eestikeelne indeks raamatu lõpus juhatab kergesti ladina vasteteni.

Ühe 20. sajandi suurima india mõtleja ja rahuvõitleja Mahatma Gandhi mõtte-ja aforismikogu. “Mahatma Gandhi aegumatud mõtted vägivallatusest, tõest, armastusest, aususest ja kõlbelisest poliitikast on täna sama aktuaalsed, kui nad olid nende kirjutamise ajal enne ja pärast teist maailmasõda ning samuti nende eesti keelde tõlkimise ajal enam kui nelikümmend aastat tagasi. Gandhi suurus ja eeskuju seisneb eelkõige selles, et ta mitte ainult ei kuulutanud neid põhimõtteid, vaid ka järgis neid ja tegi kõik, et ka India rahvas ja kogu maailm seda tõde mõistaks ja ellu rakendaks. Tõde oli tema jumal ja vägivallatus ülim põhimõte. Eesti tuntuima orientalisti ja India mõtte vahendaja Linnart Mälli tõlgituna oli see Gandhi mõtteterade ja arutluste valik üks esimesi India mõtet tutvustavaid tekste eesti keeles. Võib julgesti öelda, et Gandhi annab võtme india vaimutraditsiooni – mis on ühtlasi üldinimlik – sügavamaks mõistmiseks, näidates samas teed, mida peaks järgima iga inimene,” kirjeldab teost eesti orientalist Märt Läänemets.

Käesolev raamat pakub valimiku vanasõnu endisest Kuusalu, Kadrina ja Haljala kihelkonnast, eriti nende rannaaladelt. Esitatud on kõige iseloomulikum osa Lahemaa vanasõnavarast. Iga tekst on varustatud andmetega geograafilise päritolu kohta, raamatu saatesõna annab provisoorse ülevaate Lahemaa vanasõnade geograafilisest levikust, temaatikast, vormispetsiifikast jne. Väljaanne on mõeldud eelkõige laiale folkloorihuviliste ringile, kuid pakub ka puhtteaduslikku huvi folkloori geograafilise leviku uurijaile, murdeuurijaile ja koduloolastele.

Väljaandesse on valitud aforisme, paradokse ja tähendamissõnu Karl Ristikivi (1912-1977) üheksast teosest, mis on kirjutatud aastatel 1953-1968: "Hingede öö", "Põlev lipp", "Viimne linn", "Surma ratsanikud", "Imede saar", "Mõrsjalinik", "Rõõmulaul", "Nõiduse õpilane" ning "Sigtuna väravad".

Teos "Imede radadel" (A Course in Miracles) ilmus Ameerikas 1975. aastal ning sellest on tänapäevaks saanud menuk, mida on tõlgitud 17 keelde ja müüdud miljoneid eksemplare. Raamatu läbiv sõnum on, et tee kõikehõlmava armastuse ja rahuni seisneb süütunde hülgamises ja andestamises. Lihtsad tõed, nagu püüdlus armastuse, rahu ja vabaduse poole on inspireerinud erinevate usundite järgijaid üle kogu maailma, pakkudes neile juhatust ja tröösti. Käesolevas kinkeraamatus "Mõtisklusi Imede radadelt" leiduvad originaalväljaandest valitud mõtisklused on grupeeritud teemadeks, et abistada lugejaid, kes otsivad mingit konkreetset teemat, kuid seda võib ka lihtsalt sirvida või kaanest kaaneni läbi lugeda. Olenemata sellest, kas originaalteos on lugejale tuttav või mitte, avavad neil lehekülgedel leiduvad siirad tsitaadid iga lugeja südame ning juhivad teda elu poole, mis on tulvil väikestest imedest...

Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.

"Muumipapa mõtteteri" sisaldab maailmakuulsate Muumioru lugude filosoofilisi nalju ja teisi sügavamõttelisi veidrusi, milleta on raske elus hakkama saada. Pika ja seiklusrikka elu heade ja halbade aegade jooksul on Muumipapa kokku kogunud rõõmsaid ja sügavamõttelisi tarkusi.

Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on 20.sajandi esimese poole vaimuelu ühe säravaima esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja Emersoni, juures. Ometi ei lange selles teoses, nagu teisteski Maeterlincki filosoofilisis kirjutisis, pearõhk seevõrra ainese teaduslikule küljele kui vormi ning keele kaunidusele, esitamisviisi sugestiivsusele ja mõtte haaravusele.

Kui räägitakse sõprusest, mõtleme kohe vestlustele ja jagatud hetkedele erilise inimesega, kes – tulgu, mis tuleb – saab aru ja toetab. See raamat on pühendatud sõpradele, sest nad on osa me elust, unistustest, teekonnast. Sest nad on seda mis tahes mööndusteta. Raamat annab neile teada, kui palju nad meie jaoks tähendavad.

Inimnahk on kõige vastupidavam rõivas. "Kõige rängem valu on hingevalu," ulus lamba hingega hunt, kes tahtis määgida. "Kõige suurem kunst on jääda iseendaks," mõtles teenijatüdrukuks rõivastatud palgamõrtsukas oma ohvrile pudingut serveerides. Suurrahvad on ämblikud, väikerahvad ainult kärbsed. Inimene, kel pole ühtegi vaenlast, on ise enda kõige suurem vaenlane. Kõige truumad orjad on inimesed oma kõhule

"Vanasõnaraamat" on üldsusele mõeldud eesti vanasõnade väljaanne, mis sisaldab üle 15 000 sisuliselt süstematiseeritud ehtsa vanasõna. Valik on tehtud Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis asuva vanasõnade koondkartoteegi põhjal. Tekstid on varustatud päritoluandmetega ning viidetega eesti vanasõnade akadeemilise väljaande ning Kirjandusmuuseumi koondkartoteegi tüübinumbritele, mistõttu vajaduse korral on kogu vanasõnaaines leitav. Tekstide redigeerimisel on murdelisus säilitatud. Sissejuhatuses selgitatakse vanasõnažanri tunnuseid ning antakse ülevaade eesti vanasõnade publitseerimisest.