Ajalooline romaan

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Charlotte Löwensköldis kujutab autor nimitegelase, noore tulihingelise aadlineiu ennastsalgavat võitlust oma armsama, elust irdunud fanaatilise pastori Karl-Artur Ekenstedti päästmiseks. Esile kerkib pimeda emaarmastuse motiiv.

Saksa kirjanduse klassiku Theodor Fontane (1819-1898) romaan on maailmakirjanduse võluvamaid pärle. Effi abieludraama kaudu annab autor koloriitse maalingu preisiliku ajavaimu ahistavast konventsionaalsusest, mis muudab inimesed hüpiknukkudeks ja lämmatab inimliku õnne.

«Elu ja armastus» on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu.

See raamat ei ole tõlge soome keelest. Eestis elav soome ajakirjanik Jorma Rotko on kirjutanud ajaloolise romaani seikleja Erik Strandist eesti keeles. Romaani tegevus hõlmab ajavahemikku 1908–1940, tegevus toimub Eestis, Venemaal, Pariisis jne, tegelasteks ajaloolised isikud koos väljamõeldud persoonidega. Autor ütleb ise, et tahab eesti keeles kirjutada sellepärast, et tunneb end pooleestlasena, kuna on Eestis elanud varsti juba 17 aastat. Igatahes peavad eesti kirjanduskriitikud nüüd otsustama: kas on tegu eesti kirjandusega, kui soomlane on kirjutanud eestikeelse raamatu Vene asjadest?

Need kaks armastust olid keisrinna Elisabeth ja näitlejanna Katharina Schratt. Keiser, absolutismi-idee viimaseid kandjaid eelmise ja käesoleva sajandi Euroopas, oli tegelikult üksildane mees ka eraelus. Habsburgide dünastia läks oma loojangule vastu Austria-Ungari keisrikoja intriigide saatel.

Romaani "Grand Hôteli fenomenaalsed naised" tegevus hõlmab eelmise sajandi alguse üheksat aastat ning rajaneb Wilhelmina Skoghi ja Stockholmi maailmakuulsa Grand Hôteli kütkestaval lool. Jutustus algab ühel külmal detsembriööl. Kuningas Oscar II lossi vastas teisel pool vett paiknevale Stockholmi säravale kroonijuveelile Grand Hôtelile on osaks saanud eesõigus võõrustada esimest Nobeli preemia laureaatide banketti, aga hiilgava fassaadi, pressitud livreede ja laitmatult küpsetatud laanepüü taga varjab juhatus saladust: uhke asutus töötab kahjumiga. Hotelli päästma kutsutud võimeka Wilhelmina Skoghi kõrval on selle loo peategelased provintsihotellist pealinna proua Skoghi alluvusse võetud Ottilia Ekman, tema noorem õde Torun Ekman, kasuperes kasvanud ja lõpuks koos Märta Erikssoni ja Beda Johanssoniga hotelli majandusosakonnas esimest korda siirast sõprust kogev Karolina Nilsson, mehe vägivalla all kannatav majapidamisosakonna juhataja Margareta Andersson ning hotellis elav õuedaam Elisabet Silfverstjerna, kellel on varjata omaenda valus saladus.

Tuntud menukirjaniku põnev romaan Teise maailmasõja ajal lääneliitlaste sõjaabiga Murmanskisse seilanud laevakaravani võitlusest saksa sõjalaevade ja lennukitega. Tugineb suurel määral tema enda poolt läbielatule. See on üks parimaid Teise maailmasõja merelahingute ainetel kirjutatud raamatuid, mis tegi autori üleöö kuulsaks.

Norra kirjanduse klassiku Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanidiloogia "Olav Audunipoeg" I osa, milles kujutatakse nimitegelase elukulgu lapseeast kuni keskikka jõudmiseni, tema armastuse lugu oma kasuõe vastu. Selle armastuse nimel sooritab ta raske kuriteo, mille paine mõjutab kogu tema ülejäänud elu.

Romaan "Igitee" räägib terrorist Soomes ja Nõukogude Liidus 1930. aastatel, kui Lapua liikumisega seotud äärmuslased küüditasid Soomest Nõukogude Liitu neid, keda nad kahtlustasid kommunistlikes tõekspidamistes.Teose peategelane Jussi Ketola on üks paljudest küüditatutest, kes röövitakse keset ööd oma kodutalust ja viiakse idapiirile. Röövijad kavatsevad ta maha lasta, ent Ketola pääseb põgenema üle piiri Nõukogude Liitu. Seal kohtub ta ameerikasoomlastega, kes on Stalini kutset järgides tulnud Karjalasse, et aidata rajada töörahva paradiisi, aga leiavad end peagi maapealsest põrgust.Eesti lugejalegi mitmete romaanide kaudu tuttav ning korduvalt auhindadega (sealhulgas Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind ja Soome mainekaim kirjanduspreemia Finlandia) pärjatud Antti Tuuri (snd 1944) on kirjutanud üle seitsmekümne teose. Tema loomingut on tõlgitud veerandsajasse keelde."Igitee" põhjal on valminud samanimeline Soome, Rootsi ja Eesti koostööfilm (režissöör Antti-Jussi Annila), mille võtted toimusid osaliselt Eestis – Tallinnas, Sillamäel ja Varangul.

Selles ajaloolises romaanis, mis kujutab XVII-XVIII sajandi vahetuse Inglismaad, on vastandatud kaks maailma – kõrk ja kõikvõimas aristokraatia ja põrmu surutud lihtrahvas.

Romaan annab laiahaardelise pildi Ivan IV-ndast, kellele bojaarid andsid hüüdnimeks Groznõi I osa: Tsaar Ivan IV palavaimaks unistuseks on jõuda välja mere äärde, omada sadamaid Läänemere kallastel, selleks et kaubelda otseselt Euroopa maadega. Ning Moskva riigis hakatakse tegema ettevalmistusi suureks sõjaks. Sõjaettevalmistuste kõrval leiab tsaar Ivan aega ka oma perekonna jaoks: autor näitab teda hellitamas oma väikesi poegi Ivani ja Fjodorit, nõu pidamas armastatud tsaarinna Anastasiaga. Oma võimu kindlustamiseks lähendab tsaar endale lihtsamast soost inimesi, tõrjudes kõrvale bojaare, kes seetõttu hauvad tsaari vastu kurje plaane ning ei poolda sõjakäiku Liivimaale. Sõja algus on edukas: Vene sõjavägi saab enda kätte Narva, Vastseliina, Tartu ja rea teisi kindlusi. Kuid bojaaride salasepitsused muutuvad üha tugevamaks, nad otsivad liitu Poola-Leedu kuningaga, tsaar kahtlustab neid ka oma abikaasa Anastassia surmas. Kõigest hoolimata tehakse veel laialdasemaid ettevalmistusi Liivi sõja jätkamiseks.

Lion Feuchtwanger (1884-1958), loetavamaid juudi päritolu saksa kirjanikke, sündis Münchenis, õppis germanistikat ja filosoofiat ning uuris Piiblit. Kirjanduslikku karjääri alustas näidendeid kirjutades, laialdase tuntuse tõid talle ajaloolised romaanid. Tema looming on alati lugejat köitnud. Eriti ilmneb Feuchtwangeri sisendusjõud ta viimases romaanis "Jefta ja tema tütar" (1957). Sündmused, millest see teos räägib, leidsid aset rohkem kui 3000 aastat tagasi. Lugu Jeftast, Iisraeli viiendast suurest kohtumõistjast, kes oma ainsa lapse Jumalale ohverdab, on Vana Testamendi Kohtumõistjate raamatusse kirja panduna surutud 47 lausesse. Pärandusest ilma jäetud ja kõnnumaale pagendatud, kuid võimu ihates suureks väepealikuks saanud sohipoja Jefta tõotusest ja ohvrist kõneldakse vaid kümne lausega. Ometi tõusevad üksildane mässaja Jefta ja tema ohvrivalmis tütar Jaala lugeja ette täiesti usutavatena ja elulistena. Sellel romaanil on nii mõndagi ütelda tänapäevasele, sageli võimuiha kütkes ja sellest muserdatud inimesele.

Romaan eestlaste vabadusvõitlusest XIV sajandil

Kõik peategelased selles romaanis on ajaloolised isikud ja nende saatusi on üldjoontes tõetruult kujutatud.

Väikesel Kefallinia saarel elab rahulikult doktor Iannis oma kauni tütre Pelagiaga. Pelagia armub nooresse kalurisse Mandrasesse ja nad kihluvad. 1940. aastal aga ründab Kreekat Itaalia ja külaelanike vaiksesse ellu tulevad muutused. Itaalia okupatsiooniväed jõuavad Kefalliniale ning doktor Iannise juurde majutatakse noor itaalia ohvitser Antonio Corelli, kes mängib taevalikult mandoliini ja jumaldab muusikat.

Leena Landeri "Käsk" räägib Soome ajaloo traagilisimast kevadest aastal 1918. Kodusõda on lõppenud valgete võiduga, punaste põgenike vool liigub kaootiliselt ida poole, mõnel pool toimub veel üksikuid lahinguid, suur osa mässulistest on juba vangilaagrites. Peagi kõlavad kogupaugud ning tuhandeid mehi, naisi ja vanakesigi langeb hukkamiskomandode püssitorude ees; nad maetakse ühishaudadesse - nimetult, matusetalituseta. Need kiired surmaotsused langetasid ning lasid täide viia rutakalt määratud kohapealsed välikohtud. Raamatu tegevuskohaks ongi üks selline vangide viisakalt nimetatud "kogumispunkt", Ruukkijoe laager, kuhu ühel kevadpäeval saabuvad 8 päeva eest kadunuks jäänud jääger Aaro ning tundmatu ülimalt kurnatud, ent uhke ja kangekaelne naisvang, kes alul keeldub sõnagi rääkimast... Kellelgi romaani tegelastest ei või olla täit kindlust ei oma saatuse ja tuleviku ega vaimutervisegi suhtes - ainus, mis on kindel, on käesolev hetk. Ometigi, hoolimata sõja süngest taustast ja surmast, mis luurab kõikjal, pole "Käsk" pessimistlik romaan, vaid jõuline ja mitmekihiline, huumoriga põimitud lugu ellujäämisest, väikeste inimeste suurtest tegudest, inimlikkusest kesk mõistusevastasust ja ebainimlikkust. Ja ka iga tegelase mineviku uus läbikaalumine - "inventuur ja konto sulgemine". Ning on aprill, kevad hakkab võimust võtma, terendub uue elu algus ja "uppunud laevad tõstetakse üles ning katkised paadid parandatakse"...

Ajalooline romaan Liivimaa ajaloost ja Kaupost.

Romaani tegevusaeg ulatub augustist oktoobrini ab urbe condita 1116, meie ajaarvamise järgi aastal 363.

Ristiusu hüljanud Rooma keisri mõttekujutuslik päevik on 1978. aastal ilmunud "Keiser Julianuse" täienduseks ja teisenduseks. Erinevate eluvaadete, mõtteviiside, kultuuriideaalide kõrvutamine, küsimus progressi olemusest ja isiku osast ajaloos (ideaalide säilitajana ja loojana), inimese loodud poliitilise mehhanismi, tema vaimuelu ja hingeliste vajaduste seostumise probleem ütleb tänapäeva lugejale mõndagi olulist.

Poola ajaloolase jutustus, mis viib lugeja I sajandisse e.m.a., viimaste Ptolemaiose soost Egiptuse kuningate ja esmajoones kuninganna Kleopatra valitsemisaega, tollaste võimuvõitluste ja intriigide keerisesse, Pompeiuse, Caesari ja Antoniuse vallutuste perioodi. Raamat on kirjutatud haaravalt, poliitilised sündmused ja sõjaretked vahelduvad Kleopatra armudraamadega kuni kangelanna traagilise lõpuni.

"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel")

Itaalia noorukil Piol on õnnestunud koos sõber Saffeti ja truu koera Volpinoga vabastada vesiiri lossist, Smürnast, Bianca-Bella. Nad põgenevad lõuna poole, et Marmarise sadama kaudu jõuda Rhodose saarele ja sealt edasi Konstantinoopolisse suunduda. Kuid vesiir Abdulhamid ibn Helu mehed on neil kannul. Vesiiri ei huvita niivõrd mitte Bianca-Bella, kui oma varanduse tagasisaamine...

Tänapäeva ühe tuntuima prantsuse kirjaniku, 2002. aastal maineka Goncourt'i kirjanduspreemia pälvinud Pascal Quignardi (s 1948) romaani "Kõik maailma hommikud" peategelasteks on 17. sajandi kuulus prantsuse vioolameister Sainte Colombe ning Louis XIV õukonnamuusik ja helilooja Marin Marais. Autorile iseloomulikus äärmiselt napis ja samas väga poeetilises stiilis jutustatakse muusikute elust, loomingust ja armastustest. 1991. aastal valmis romaani põhjal ka ülimenukas film (režissöör Alain Corneau).

Suhtekorralduse taskuteatmiku väärtust tõstavad veelgi 101 kasulikku nõuannet.

Nii baltisaksa kui ka eesti ajalookirjutus oli üsnagi arvuka eesti soost linnarahva ju peaaegu maha vaikinud. "Kolm katku" lõi mõra maarahva-müüti. Russow oli Baltikumis varase uusaja kõige väljapaistvam kirjamees. Ja kui teda tutvustati eesti kogukonnast võrsununa, siis näitas see, et siitmaa saksakeelne kõrgkultuur ei olnud üksnes Saksamaalt imporditud koloniaalkaup, vaid kerkis ka kohalike intellektuaalsete jõudude pinnalt. "Eesti" osa Eesti varases loos ei esindanud mitte ainult poolkeelsed võõrpäritolu kultuurikandjad, vaid ka jõulised omamaised isiksused ajaloo sügavuses. Kes polnud ei sakslased, rootslased ega õieti isegi enam eestlased kitsamas mõttes, kuid kes ometi kandsid oma vaimuga Eesti reaalset pidevust.

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Balthasar Russowi romaan

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Balthasar Russowi romaan

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Balthasar Russowi romaan

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Tetraloogia viimane köide viib lõpule Liivimaa krooniku Balthasar Russowi romaani.

Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907–1982) ilukirjandusliku proosa kogumik "Kolõma jutud" avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagri vangid. Sellel raamatul on olnud tähtis partii traagiliste häälte kooris, mis kirjeldavad seal peetud olelusvõitlust. Autor, kes viibis ise vangina Kaug-Põhja laagrites 1937–1951, oli seda võitlust isiklikult kogenud. Vähetähtis pole seegi, et need lood valmisid vahetult pärast laagrist vabanemist aastatel 1954–1962, kui Šalamov oli oma loomejõu tipul. Olles läbi käinud kõigist põrguringidest, kirjeldab autor üleelatut napilt, külmalt ja jõuliselt.

Koloneliproua» on ühe öö romaan, sisemonoloog, mis laieneb oma ajastu läbilõikeks. See on lugu Soomest, kus valmistutakse sõjaks, elatakse Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel ning ollakse kõvasti kaldu viimase poole, kuni sõjaline liit laguneb. See on ka lugu ühest teisest liidust – põrgulikust abielust. See on lugu võimust, võimu haaramisest ja sellele alistumisest: abielus, äsja iseseisvunud riigis ja Euroopas. Soome iseseisvuse juubeliaastaks on Rosa Liksom välja toonud luukered ühe rahva kapist, kapi alt, pealt ja tagant. Raamatu tõlkeõigused on müüdud rohkem kui kahekümnesse riiki.

Kes oli Merlin? Oli ta võlur muinasjutust, teravatipulise mütsi ja võlukepiga maag? Või oli ta Bretagne ja Walesi muistsete legendide kuningas ning prohvet? Kuidas sai mehest, keda peeti pimedusevürsti pojaks ja kes oli mõistetud saatana sigitisena surema, tulevase kuningas Arthuri hooldaja ning õpetaja, Britannia esmaühendamise arhitekt?

Seitse inimpõlve tagasi, millal issanda aastaid oli täitunud 1697, kutsus jumal Rootsi õiglase kuninga Karl XI oma rahuriiki ja siis hakkas üsna noorukese kuningana maad valitsema tema poeg Karl Kaheteistkümnes. Samal ajal... tabas ta suurt ja vägevat riiki, kõige enam aga selle kauget meretagust Eestimaa-nimelist provintsi painav viletsus... Ilmselt eesti kirjanduse haaravaim Põhjasõja-aineline romaan on sündinud mitmeti vastuolulise kirjaniku Enn Kippeli sulest. Esmatrükis 1937. aastal ilmunud kaheosalise romaani "Kui Raudpea tuli"teine trükk ilmus juba kaks aastat hiljem. Kolmandat trükki tuli oodata aastani 1996, kuid põhjuseks polnud teose vähene kirjanduslik väärtus, vaid pigem Nõukogude režiimile vastuvõetamatult soodsas valguses näidatud "vale poole" ehk Rootsi Põhjasõja-aegne tegevus. Liiati on raamatu nimikangelaseks noor Rootsi kuningas Karl XII ehk Raudpea ise.

Robert Raid on eesti rindeohvitseri-kirjaniku pseudonüüm, kes oma kodumaa vabadusvõitluses korduvalt raskesti haavata sai. R. Raidi raamatu kirjutamise tehnika uudseks võtteks on, et kõik esinevad silmapaistvad kujud on antud nende õigete nimedega, keda me tegelikust elust tunneme. Raamatu põhi-idee on oma riigi ja rahva hukkumise kujutlus rangelt kronoloogilises järjestuses. Eesti rahva 1939-1941 aastate draama esitlus on aga tuleviku kuulutuseks nendele poliitikutele, kes ikka veel lootust hellitavad kaaseksistentsile kommunistidega. Selle raamatu ilmumisega eesti keeles rikastub meie emakeelne kirjavara ühe ajalookirjandusliku teose võrra, mille lugemisköitvus ületab kõik teised kirjandusliigid. Raamat pälvis ilmudes laia tähelepanu, saades nii positiivset kui negatiivset kriitikat. "See on raamat, mida läänemaailma kõik riigimehed peaksid sundkorras lugema," lausub Darmstädter Tageblatt.

Ühel sombusel õhtupoolikul 1746. aasta novembris sildub New Yorgi sadamas laev, mille pardalt astub maha uljas noormees, kaasas enam kui tuhandenaelane veksel, et see rahaks vahetada. Ameerika iseseisvussõjani on jäänud 30 aastat ning New York pole kaugeltki veel mingi suurlinn, ent salapärase varanduse ja võluva jutuga noormehe jaoks peitub seal sadu võimalusi. Peagi selgub, et uue elu keerises on võimalik ühtaegu leida uusi sõpru ja armuda, kuid sattuda ka enneolematutesse pahandustesse. Ootamatuid pöördeid täis romaan viib lugeja 18. sajandi New Yorgi äri- ja teatrimaailma – aega, mida täitis edumeelsuse ja vanameelsuse võitlus ning kus pandi alus tänapäevasele New Yorgile.

"Läänemere isandad" viib meid Eesti muinasaja ühe kangelaslikuma peatüki juurde: aega, mil Läänemerd valitsesid kartmatud viikingid. Ja jutt pole ju mitte üksnes Skandinaavia asukaist, ka Eesti oma pika ja käänulise rannikuga oli viikingite asuala, meie esivanemad olidki needsamad kartmatud meresõitjad, tõelised Läänemere isandad. Küllap kuulsaim episood meie muistsest viikingiajast on seotud Sigtuna vallutamisega 1187. aastal. Sellestki ajaloolisest sündmusest on juttu "Läänemere isandates". Autor oli romaani ilmumise eel teinud tublisti eeltööd arhiivides ja muidugi kohapeal ning on saavutanud üldajaloolise pildi edasiandmisel kiiduväärse tulemuse: asjalikke kirjeldusi leidub romaanis nii saarlaste muistse elu kui uskumuste ja palju muu kohta.