Asukohalood ja organisatsioonid

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseidvigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

Rocca al mare kooli juubeliraamat.

Peeter Tooming on pildistanud aastakümneid hiljem täpselt samu paiku, mis Carl Sarap aastail 1934-40.

Raamat kajastab 2003. a. 17. septembril 85aastaseks saanud Tallinna Tehnikaülikooli aastapäeva tähistamisega seonduvat infot.

Rohkete piltidega album Tallinna sadama ajaloost. Rööptekst inglise keeles.

Tartu Riiklik Ülikool 1632-1982, juubeliks valminud raamat, koostajateks Tullio Ilomets ja Hillar Palamets

Te hoiate oma käes kontserni BLRT Grupp 100-aastast lugu – edusammudest, raskustest ja saavutustest. Jutustus inimestest ja tehnoloogiatest, rauast ning laevadest, inimeste oskusest muuta metall oma ideede ja võimaluste imeliseks väljendusvormiks.Kontsern BLRT Grupp areneb ning tegutseb edukalt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Poola, Venemaa ja Ukraina turgudel.

Sisukord: Eesti Vene keisririigi osana 1900-1917 Eesti Vabariigi loomine ja selle haldusjaotuse kujunemine 1917-1922 Eesti haldusjaotus 1923-1940 ...Omavalitsuse ja haldusjaotuse üldine seadusandlus ...Maakonnad, linnad ja alevid ...Vallapiiride muudatused ja 1938. a. vallapiiride reform. Kokkuvõtted Võõra võimu algus ja senise haldusjaotuse lammutamine 1940-1950 ...Esimesest Nõukogude okupatsioonist Saksa okupatsiooni lõpuni 1940-1944 ...Maakonnad, linnad ja alevid 1944-1950 Külanõukogude moodustamine 1945 ...Vallad ja külanõukogud 1946-1949 ...1950. a. haldusjaotuse reform. Kokkuvõtted Eesti haldusjaotuse pidevate muudatuste periood 1951-1964 ...Oblastid 1952-1953 ...Linnad ja alevid 1950-1964 ...Rajoonid ja külanõukogud 1950-1964. Kokkuvõtted Eesti haldusjaotus 1965-1988 ...Haldusjaotuse ja kohalike nõukogude seadusandlus. Muudatused haldusjaotuses 1965-1976 ...Maa-asulate arvestuse korrastamine 1977. a. ...Haldusjaotuse muudatused 1978-1987 Eesti Vabariigi taastamise algusest sajandi lõpuni 1989-2000 ...Omavalitsusliku haldussüsteemi taastamine ja haldusreform ...Haldusjaotuse muudatused. Kokkuvõtted Kokkuvõtteks Lisa 1. Maa-asulate loetelu 1923 Lisa 2. Alevite, alevike ja külade nimistu 1997 Haldusüksuste register Haldusjaotuse kaardid 1905, 1939, 1954, 1967, 1999

Tallinna Pedagoogikaülikooli professori pedagoogikadoktor Lembit Andreseni raamat annab ülevaate meie hariduse ja kasvatuse ajaloost, alates esimeste koolide tekkimisest kuni rahvusliku ülikooli rajamiseni. Kultuurihuvilisele lugejale tehakse esmakordselt kättesaadavaks kooliharidusega seotud küsimused iseseisvas Eestis kuni riigipöördeni 1940. Kooli ajalugu on vaadeldud koos õppekirjanduse ja lugemaõpetamise arengulooga. Töö põhiosa on kirjutatud autori isiklike uurimuste põhjal. Ajastu kooliolude parema valgustamise eesmärgil esitatakse näiteid mitmesugustest dokumentidest, mälestusraamatutest ja õpikutest. Teksti ilmestab rikkalik pildimaterjal. Raamatu lõpus tuuakse ära eesti hariduslooga seotud tähtsündmused kronoloogilises järjekorras. Esitatakse ka isiku- ja kohanimede register.

Eesti Veeteede Ameti tegevusest Merelaevandus uuenemise kursil Tallinn-Helsingi reisilaevad Eesti lipu all Reisilaevafirma EstLine Pärnu sadam muutuste ajajärgul Tartu Jõesadam Paadist laevani Transiitvedusid kujundavad tegurid ja võimalused Eesti vaatevinklist Mereekspediitorid transiiditeedel Eesti Merehariduskeskuse Ametikool Eesti Mereväe tänapäev Ajaloolised laevad Meremuuseumis Meremuuseumi osa Eesti rannikumere demineerimisel Eesti laevandus paguluses Meresõidu mälestused Meremuuseumis ELA-1996 autorid 1995. a. väljastatud Eesti Vabariigi meresõidudiplomid 1600-se ja suurema kogumahtuvusega merelaeva kaugsõidukaptenitele 1995. a. väljastatud Eesti Vabariigi meresõidudiplomid 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaevade vanemmehhaanikutele Eesti laevaregistrisse 1995. a. kantud laevad Eesti tolli ja passikontrolli sadamad 1996. a.

AS Eesti Merelaevandus erastamiskarussellis Tallinna sadama ümberehituse ajad Laevaehitusel leidub Eestis perspektiive Eesti Merelaevanduse laevastiku tehniline uuendamine Saarte Liinid Eesti jäälõhkujad Kaubaveod liinil Tallinn-Kiel Eesti piirivalvelaevastiku kujunemisest Farewell "Vega", "Livonia" ja teised Navigatsioonituled põlevad alati Kuhu läheb Eesti mereharidus Merekaartide koostamisest Eestis pärast 1991. aastat Eesti merealapiirid aastal 1996 Sinilipp - keskkonnasõbraliku ja puhta sadama tunnus Käsmu fenomen Merekultuuri ilmingud vanemas eesti merenduses Võitlus eesti meremeeste renomee ja tuleviku eest Merepäästetegevus Eesti vetes 1996. aasta merenduse kroonika ELA-1997 autorid 1996. a. väljastatud diplomiga kaptenite ja vanemmehaanikute nimekiri Eesti Merehariduskeskuse 1996. a. lõpetanute nimekiri

Raamatu üheksas aastakäik on viimane enne Euroopa Liitu astumist. Mida toob Eesti merendusele liikmestaatus? Raamatu teemade valik on juba traditsiooniline: siin räägitakse riigiasutuste tegevusest, sadamatest, mereorganisatsioonidest. Oma koht on merearheoloogia ekspeditsioonidel, artiklitel lähi- ja kaugemast ajaloost, Eestimaaga seotud rahvusvaheliselt tuntud meestest, meenutame tublisid inimesi, keda meie hulgas enam pole. Mitu lehekülge võtab enda alla merendusvaldkonna sündmuste kroonika. Ja nagu ikka, avalikustame Mereakadeemia lõpetajate ning värskelt diplomi saanute nimekirjad.

Kümme aastat laevanduse aastaraamatut Eesti mereala kasutamisest Eesti merenduse strateegia Lähimerevedude Edendamiskeskus Eesti rannikumere jääoludest XX sajandil Rahvusvaheline tööorganisatsioon ja Eesti 85 aastat Veeteede Ametit Laevaomanike Liit eile, täna, homme Eesti reisilaevanduse arengust aastail 1993-2004 Murrangute ja muutuste ajajärk laevaehituses Meremeeste järelkasv Karukool Laevandusest Eestis aastatel 1941-1944 25 aastat Eesti merearheoloogiat 60 aastat mootorlaev "Moero" hukust "Triina" vägev laadung Rootsi Kuningriiki Meenutusi "Estonia" hukust Tuletornid Sõrve sääre otsa peal 150 aastat Jaen Teäri sünnist Mündrikud Läänemere sadamate mereohutuse tagamisel Väikelaevaregistri büroost Saaremaal Eesti veemootorisport 50 2003. a. Eesti merenduse kroonika Eesti Laevanduse Aastaraamatu 2004 autorid Eesti Mereakadeemia 2004 lõpetanute nimekiri 2003. a. väljastatud diplomiga kaptenid ja vanemmehhaanikud Eesti Laevaomanike Liidu liikmed Aastaraamatute sisukord 1995-2003

Läänemere olevikust ja tulevikust Eesti merenduse riiklik korraldus vajab täiustamist Meresõidu arenguperspektiivid Eestis Eesti lipp on vajalik Sillamäe sadam Puksiirlaevastiku areng jätkub Umbsõlm Väinamere liikluses Reeder Gustav Sergo Mereharidusest Kundas Eesti Laevamehaanikute Liit Heinaste merekool – lätlaste ja eestlaste õnnestunud koostöö Meremuuseumi allveeuuringud 2004 Miinid meres ja muuseumis Eesti mereväeohvitserid – paadipõgenikud Uued laevad Eesti Merelaevandusele Eestlased heeringapüügil Põhja-Atlandil Mohni saar ja tuletorn Amandus Adamson ja meri Kodus tundmatu, maailmas kuulus Tallinna merejõud 15. ja 16. sajandil Vanimad kirjalikud teated lootsidest ja lootsimisest Läänemerel Kalevi Jahtklubi ja 25 aastat Olümpia regatist 40 aastat Eesti vaatlusi Antarktikas 2004. a. Eesti merenduse kroonika 2004. a. ilmunud merekirjandust Eesti Laevanduse Aastaraamatu autorid Eesti Mereakadeemia 2005. a. lõpetanute nimekiri 2004. a. väljastatud diplomiga kaptenid ja vanemmehaanikud Eesti sadamate register

Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003

"Heitlus Vene hiiglasega on täies hoos. [---] Siin täiendatakse õpilaste roodu, kes esimese tule vastu võtsid Narva piiril, seal vormeeritakse õpetajate pataljoni, siin on Tallinna kodanikud püssi laskeharjutusi tegemas, et pealinna kaitseks valmis olla. [---] 24. veebruari hommikul astub Ajutine Valitsus – selleaegne seaduseandja kui ka täidesaatev võim, Toompeale erakorraliseks koosolekuks kokku, et kinnitada Eesti Panga põhikirja." Nii dramaatiliselt kirjeldas Eesti Panga sündi tollane rahaminister Juhan Kukk. Heitlikes oludes on 2019. aastal 100 aastaseks saanud Eesti Pank ja Eesti inimesed oma ajaloo jooksul pidanud tegutsema korduvalt. Raamat "Eesti Panga lugu" jutustab keskpanganduse – kõige lihtsamalt öeldes raha väärtuse püsimise eest seismise – ajaloo Eestis. Raamatus on juttu Eesti Panga edu- ja eksisammudest, aga see hõlmab ka aegu, kui iseseisvat Eesti riiki polnud ning rahaasju korraldasid siin Rootsi Riigipank, Vene Riigipank või NSV Liidu Riigipank, mis tolle riigi ideoloogiast tulenevalt oli üks hoopis isemoodi pank.

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud suurejoonelise näitusega "Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv" ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid on välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest. Lisaks avaldame siin ka 2014. aasta suvel Narva- Jõesuus toimunud rahvusvahelise arhitektuuripärandi dokumenteerimisprojekti VERNADOC tegevust tutvustavaid materjale.

Raamatus leiavad kajastamist Mall Orru juhtimisel läbiviidud turbauuringud (Eesti soode revisjon, turba balneoloogilised uuringud, doktoritöös esitatud põhiseisukohad ning õppetöö dotsendina TTÜ Mäeinstituudis).

Juubeliraamatu eesmärk on rõhutada Olustvere tähtsust kohana, kus tegutseb üks Eesti vanimaid erihariduse omandamise õppeasutusi – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool –, ning tuua esile, et siin on antud eesti neidudele ja noormeestele põllu- ja maamajanduslikku eriharidust nüüd juba ligemale saja aasta kestel. Koolil on aga kaugelt üle 125 aasta pikkune ajalooline taust. Raamatus püütakse põgusalt näidata, millistes oludes, kus ja kuidas ning millisel ajendil tekkis kooli rajamise mõte, millal jõudis kool Olustveresse ja kuidas tegutseb tänapäeval.

Raamat annab ülevaate ehitusalase kõrghariduse arenguloost Eestis, TPI ehitusteaduskonna ja tema kateedrite tegevusest. Toodud on meie ehitustegevuse tüüri hoidvate kolleegide tegevuse lühiülevaated ning mitme põlvkonna esindajate arvamused ja meenutused-mälestused.

Tänasel Eesti Rahvusraamatukogul on tähtis osa Eesti kultuuris. Oma kodu saamislugu on ühtlasi riigiraamatukogust rahvusraamatukoguks saamise lugu. Samas on see ka jutustus meie lähiminevikust, mil ühised eesmärgid liitsid kokku eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus. Isikupärases emotsionaalses stiilis raamat räägib uste avanemisest laia maailma, sõprade ja strateegiliste partnerite leidmisest nii Eestis kui ka välismaal, riskidest ja telgitagustest seikadest. Sel ajal vabastati erihoidu suletud trükised ja koju jõudis välismaal ilmunud Eesti raamat – need on olulised pöördepunktid Eesti raamatuloos. Tutvustatakse ka rahvusraamatukogusse soetatud Eesti kunstnike teoseid. Raamatu viimases peatükis, süvendi loos, saab aimu raamatukogu asukoha erilisusest.

Märkmeid Los Angelese Eesti Täienduskooli ajaloost

See raamat viib meid jalutuskäigule mööda Nõmme ettevõtteid, nii ajaloolisi kui ka tänaseid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1689. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni asutatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne hoogne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda kokkusattumisena lõpetab raamatu 2012. aastal tegutsemist alustanud Von Glehni restoran ja õlletuba. See näitab, et head toitu ja inimeste teenindamist on Nõmmel alati oluliseks peetud.

Kolmkümmend aastat (1964‒1993) käisid Eesti tudengid suviti ehitusmalevas. EÜE ametlikuks eesmärgiks oli nõukogude noorte töine ja ideoloogiline kasvatamine. Aga õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. Nii palju riigivastaseid laule ja nalju ei esitatud ühegi teatri laval ega asutuse peol. Igal aastal astus paar tuhat Eesti noort haritlaskonna liiget justkui reaalsest ühiskonnast välja ja elas oma vaba elu. Nalja sai malevas pööraselt, aga muidugi ei olnud EÜE ainult pullitegemise koht. Siin tehti kõvasti tööd. Siin sai üsna ruttu selgeks, kes on andekas, kes on töökas, kes karjäärihimuline. Siit leiti eluaegseid sõpru ja elukaaslasi. EÜE asus keset tormilist elu, kukesammukese kaugusel EÜE-st olid ka näiteks Hiiu õllekas ja EKP Keskkomitee. Millise sammu keegi EÜE-st edasi astus ja kuhu oma jälje jättis, on omaette põnev teema

Koguteos on Haapsalust, tema elust, olust ja inimestest seitsme sajandi vältel. Üheksateistkümne autori kirjutised annavad ammutuntu kõrval Haapsalu kohta teada ka mõndagi uut. Ja see ongi, mis peaks tekitama lugemishuvi mitte üksnes haapsallastes ja linnakesest võrsunuis, vaid kõigis kultuurilembestes lugejates. Sisukord: Piiskop Hermanni residentsiks Haapsalu ja De la Gardie'd Bernhard Laipman Ants Laikmaa Karl Treufeldt Oskar Gher Jakob Kunder Herbert-Armin Lebbin Leo Randre Alexander Heinrich Neus Carl Friedrich Wilhelm Russwurm Carl ja Karl Hunnius Ferdinand Johann Wiedemann Villem Grüntal-Ridala Ernst Enno Jaan Spuhl-Rotalia Aleksander Siimon Pjotr Tšaikovski Rudolf Tobias Cyrillus Kreek Nikolai Roerich Roman Haavamägi Leopold Kumel Endel Vooremaa Heino Tooming Lõpetuseks

Teie käes on raamat iidse Tallinna võlust ja värvidest. Kuigi meie linn mõjub kõige väärikamana talvises lumes, kõige ehtsamana vahest sügiseses vihmas, eelistagem siiski jalutuskäiku suvises päikeses. Teejuhina usaldagem Gustav Germanit - meest, kes tunneb ja armastab ühtviisi nii oma linna kui värvifototööd. Uidakem, märgakem, vaadelgem, mõtisklegem. Meie jalutuskäik ei püüagi kujuneda Tallinna ajaloo ja ehituskunsti süstemaatiliseks õppetunniks. Kavakindlust on selles sedavõrd, et vältida asjatut ekslemist. Kommentaaride taotluseks raamatu lõpus on silmaga nähtava täiendamine silma eest varjatuga lootuses soodustada sel moel Teie muljete kujunemist mõtestatud mälupiltideks.

"Jalutaja teejuht" sobib nii patseerijale kui ka ratturile matkamaks Maarjamäelt Meriväljale. Raamat avab kuurordi kultuuriloolise veimevaka. Juttu tuleb koloriitsemate Pirita asukate, nagu Konstantin Päts, tegemistest; endiseaegsetest küladest; looduskaunitest paikadest; tähtsamatest hoonetest (klooster, teletorn, olümpiarajatised, villad). Ekskursioonina üles ehitatud raamatu peamiseks autoriks on armastatud ajaloolane Robert Nerman, uuematest ehitistest kirjutab arhitektuuri- ja disainikriitik Karin Paulus. Käsitletavad piirkonnad ja hooned on kaardistatud – soovi korral võib lugeja kogu tutvustatava piirkonna raamatus leiduvate kaartide abil läbi jalutada.

128-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites fotoalbum (eesti ja vene keeles) sarjast Meie maa

Raamat võtab kokku 2006. a. tegemised Jõgevamaal.

Kasutades reaalsest elust võetud lugusid, mis põhinevad 151 küsitletud tippjuhi kogemustel, samuti tema enda kogemustel, mis on kogunenud töötades Microsofti algusaastatel kõrvuti Bill Gatesiga, ning tegevjuhi ja tippjuhtide nõustajana, näitab Snyder, kuidas loovida mööda pingelistest väljakutsetest, et jõuda isikliku kasvu ja organisatsiooni eduni. Ta kirjeldab detailselt strateegiaid, kuidas võitlusest kasu saada, ja pakub hulgaliselt unikaalseid vahendeid ning käepäraseid tegevusi, et aidata sul neid töösse rakendada. Juhtimisraskustega võitlemise kunsti valdama õppides oled paremini varustatud, et elu väljakutsetele vastu astuda ning keskenduda sellele, mis on kõige tähtsam.

Kadriorg, mis tänapäeval tähistab ühte Tallinna kesklinna asumit, on algselt rajatud Vene tsaari Peeter I suveresidentsiks, mis lisaks lossile ja regulaaraiale hõlmas ka üle 70-hektarilist maa-ala. Raamat annab ülevaate Kadrioru ajaloost, vaatamisväärsustest ning pargi taimestikust ja loomastikust. Taskuteatmikus on arvukalt fotosid, lisaks Kadrioru pargi asendiplaan.

Kaitseliidu ühe noorima struktuuriüksuse, 10-aastase Kaitseliidu Kooli esimene ajalooraamat. See on lugu sellest, et tegeliku arengu aluseks on julged ideed ja meie võime neist ideedest vaimustuda. See on lugu sellest, kuidas erinevate tõekspidamiste, elukogemuste, isiklike huvide ja iseloomude vastastikusest koostööst, vaidlustest ja tülidestki sünnib midagi uut. See on lugu sellest, kuidas millegi uue loomiseks peavad kõik asjaosalised tegema kompromisse ja lahendused, mis üksikult võttes ei tundu ideaalsed vaat et mitte kellelegi, annavad tervikuna parimal võimalikul viisil toimiva süsteemi. See on lugu ka sellest, kuidas kõik meie loodu areneb ega valmi mitte kunagi. Kaitseliidu kooli sünni ja esimeste eluaastate lugu on kirja pandud ja sellest saab üks kivike meie rahvusliku riigikaitse arenguloo kirjus mosaiigis.

Koguteos tutvustab sõnas ja pildis eesti muinasvägilase nimeliste spordiorganisatsioonide tekkimist ja tegevust saja aasta jooksul. Raamatu esimene osa hõlmab ajavahemikku 1900-1944. Sellesse mahub provisoorne tagasivaade spordihuvi tärkamisele Eestimaal ja eestistuvas kubermangukeskuses Tallinnas. Kalevi nime esmakuulutajad olid raskejõustiklased Peterburis, veelgi edukamalt tegid seda enne Esimest maailmasõda kergejõustiklased. Vabatahtlikest koosnevast Kalevlaste Malevast, kes tõttas appi Tallinna lähistele taandunud Eesti polkudele, sai sangarluse eeskuju meie rahvale omariikluse taganud Vabadussõjas.

Koguteos tutvustab sõnas ja pildis eesti muinasvägilase nimeliste spordiorganisatsioonide tekkimist ja tegevust saja aasta jooksul. Raamatu teise ossa on sõnas ja pildis talletatud periood 1944-2001. See algab ametiühingute spordiühingu Kalev ellukutsumisega sõjapäevil N Liidu tagalas sinna saatuse sunnil sattunud eestlaste poolt, jätkudes Eestis, kus üks okupatsioon oli vahetunud teisega. Kiiremini jõutakse kordaminekuteni neil aladel, mille juured ulatusid iseseisvusaega ja kus eestvedajad on sõja eel spordikoolituse saanud inimesed, nende seas vanakalevlased. Raamat kirjeldab, kuidas Kalevi osakaal kujuneb aastakümnete jooksul määravaks Eesti ja arvestatavaks impeeriumi spordis. Sellele vaatamata, et ühiskonda pidevalt ängistav poliitiline surve ei jäta räsimata Kalevit ja tema liikmeskonda.

Koguteose "Kalev. Läbi sajandi" kolmas osa tutvustab Eesti Spordiselts Kalevi teenekamaid treenereid.