Asukohalood ja organisatsioonid

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseidvigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

Rocca al mare kooli juubeliraamat.

Lõpuks ometi on juba mitu aastat tagasi UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Eesti tantsupeod jäädvustatud väärilisel viisil ka raamatus. Ja millal veel on õigem aeg seda ilmutada kui praegu, järjekordse üldlaulu- ja tantsupeo eelõhtul. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eestvedamisel valminud raamat annab täpse ülevaate tantsupidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni aastal 2004. Lisaks rohkem kui 400 fotole on raamat illustreeritud ka rohke arhiivimaterjaliga: näha saab omaaegseid kavasid, pidude atribuutikat, väljalõikeid artiklitest ning tantsuetenduste fotosid. Raamat on eesti, saksa, vene ja inglise keeles.

Raamat kajastab 2003. a. 17. septembril 85aastaseks saanud Tallinna Tehnikaülikooli aastapäeva tähistamisega seonduvat infot.

Rohkete piltidega album Tallinna sadama ajaloost. Rööptekst inglise keeles.

Tartu Riiklik Ülikool 1632-1982, juubeliks valminud raamat, koostajateks Tullio Ilomets ja Hillar Palamets

Te hoiate oma käes kontserni BLRT Grupp 100-aastast lugu – edusammudest, raskustest ja saavutustest. Jutustus inimestest ja tehnoloogiatest, rauast ning laevadest, inimeste oskusest muuta metall oma ideede ja võimaluste imeliseks väljendusvormiks.Kontsern BLRT Grupp areneb ning tegutseb edukalt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Poola, Venemaa ja Ukraina turgudel.

Tallinna Pedagoogikaülikooli professori pedagoogikadoktor Lembit Andreseni raamat annab ülevaate meie hariduse ja kasvatuse ajaloost, alates esimeste koolide tekkimisest kuni rahvusliku ülikooli rajamiseni. Kultuurihuvilisele lugejale tehakse esmakordselt kättesaadavaks kooliharidusega seotud küsimused iseseisvas Eestis kuni riigipöördeni 1940. Kooli ajalugu on vaadeldud koos õppekirjanduse ja lugemaõpetamise arengulooga. Töö põhiosa on kirjutatud autori isiklike uurimuste põhjal. Ajastu kooliolude parema valgustamise eesmärgil esitatakse näiteid mitmesugustest dokumentidest, mälestusraamatutest ja õpikutest. Teksti ilmestab rikkalik pildimaterjal. Raamatu lõpus tuuakse ära eesti hariduslooga seotud tähtsündmused kronoloogilises järjekorras. Esitatakse ka isiku- ja kohanimede register.

AS Eesti Merelaevandus erastamiskarussellis Tallinna sadama ümberehituse ajad Laevaehitusel leidub Eestis perspektiive Eesti Merelaevanduse laevastiku tehniline uuendamine Saarte Liinid Eesti jäälõhkujad Kaubaveod liinil Tallinn-Kiel Eesti piirivalvelaevastiku kujunemisest Farewell "Vega", "Livonia" ja teised Navigatsioonituled põlevad alati Kuhu läheb Eesti mereharidus Merekaartide koostamisest Eestis pärast 1991. aastat Eesti merealapiirid aastal 1996 Sinilipp - keskkonnasõbraliku ja puhta sadama tunnus Käsmu fenomen Merekultuuri ilmingud vanemas eesti merenduses Võitlus eesti meremeeste renomee ja tuleviku eest Merepäästetegevus Eesti vetes 1996. aasta merenduse kroonika ELA-1997 autorid 1996. a. väljastatud diplomiga kaptenite ja vanemmehaanikute nimekiri Eesti Merehariduskeskuse 1996. a. lõpetanute nimekiri

Raamatu üheksas aastakäik on viimane enne Euroopa Liitu astumist. Mida toob Eesti merendusele liikmestaatus? Raamatu teemade valik on juba traditsiooniline: siin räägitakse riigiasutuste tegevusest, sadamatest, mereorganisatsioonidest. Oma koht on merearheoloogia ekspeditsioonidel, artiklitel lähi- ja kaugemast ajaloost, Eestimaaga seotud rahvusvaheliselt tuntud meestest, meenutame tublisid inimesi, keda meie hulgas enam pole. Mitu lehekülge võtab enda alla merendusvaldkonna sündmuste kroonika. Ja nagu ikka, avalikustame Mereakadeemia lõpetajate ning värskelt diplomi saanute nimekirjad.

Läänemere olevikust ja tulevikust Eesti merenduse riiklik korraldus vajab täiustamist Meresõidu arenguperspektiivid Eestis Eesti lipp on vajalik Sillamäe sadam Puksiirlaevastiku areng jätkub Umbsõlm Väinamere liikluses Reeder Gustav Sergo Mereharidusest Kundas Eesti Laevamehaanikute Liit Heinaste merekool – lätlaste ja eestlaste õnnestunud koostöö Meremuuseumi allveeuuringud 2004 Miinid meres ja muuseumis Eesti mereväeohvitserid – paadipõgenikud Uued laevad Eesti Merelaevandusele Eestlased heeringapüügil Põhja-Atlandil Mohni saar ja tuletorn Amandus Adamson ja meri Kodus tundmatu, maailmas kuulus Tallinna merejõud 15. ja 16. sajandil Vanimad kirjalikud teated lootsidest ja lootsimisest Läänemerel Kalevi Jahtklubi ja 25 aastat Olümpia regatist 40 aastat Eesti vaatlusi Antarktikas 2004. a. Eesti merenduse kroonika 2004. a. ilmunud merekirjandust Eesti Laevanduse Aastaraamatu autorid Eesti Mereakadeemia 2005. a. lõpetanute nimekiri 2004. a. väljastatud diplomiga kaptenid ja vanemmehaanikud Eesti sadamate register

Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003

"Heitlus Vene hiiglasega on täies hoos. [---] Siin täiendatakse õpilaste roodu, kes esimese tule vastu võtsid Narva piiril, seal vormeeritakse õpetajate pataljoni, siin on Tallinna kodanikud püssi laskeharjutusi tegemas, et pealinna kaitseks valmis olla. [---] 24. veebruari hommikul astub Ajutine Valitsus – selleaegne seaduseandja kui ka täidesaatev võim, Toompeale erakorraliseks koosolekuks kokku, et kinnitada Eesti Panga põhikirja." Nii dramaatiliselt kirjeldas Eesti Panga sündi tollane rahaminister Juhan Kukk. Heitlikes oludes on 2019. aastal 100 aastaseks saanud Eesti Pank ja Eesti inimesed oma ajaloo jooksul pidanud tegutsema korduvalt. Raamat "Eesti Panga lugu" jutustab keskpanganduse – kõige lihtsamalt öeldes raha väärtuse püsimise eest seismise – ajaloo Eestis. Raamatus on juttu Eesti Panga edu- ja eksisammudest, aga see hõlmab ka aegu, kui iseseisvat Eesti riiki polnud ning rahaasju korraldasid siin Rootsi Riigipank, Vene Riigipank või NSV Liidu Riigipank, mis tolle riigi ideoloogiast tulenevalt oli üks hoopis isemoodi pank.

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani

"Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018" on arhiiviallikatel põhinev monograafia.Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.Ülevaade on jagatud kolme perioodi:Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta - 1918. Eesti Rahvusraamatukogu fotoalbum on ajaraamatuna omanäoline hüvastijätt eluga Toompeal, ülevaade meie raamatukoguhoidjate paari põlvkonna tööst. Ivi Eenmaa Album tutvustab lühidalt eri etappe raamatukogu ajaloos ning illustratsioonidena on kasutatud vastava perioodi trükiseid. Sisu: Raamatukogu eellugu Raamatukogu asutamine Raamatukogu esimesed aastad Riigiraamatukogu ühendamine Riigiarhiiviga Riigiraamatukogu aastail 1925-1935 G. Ney Riigiraamatukogu direktorina 1936-1940 Riigiraamatukogu lõpuaastad Sõjaaeg 1941-1944 Sõjajärgsed aastad Viiekümnendad aastad Rariteetide kogu Kuuekümnendad aastad Seitsmekümnendad aastad Arhiivkogu Raamatukogu peahoone sisevaateid Kunsti- ja kartograafiakogu Muusikakogu Kaheksakümnendad aastad National Library of Estonia and its Books Estnische Nationalbibliothek und ihre Bücher

Rikkalikult illustreeritud, ca 220 fotoga suureformaadiline kokkuvõtlik teos Eesti raudteede arengust. Käsitletakse raudteid Tsaari-Venemaa, Eesti Vabariigi, Eesti NSV ja taastatud Eesti Vabariigi ajal, jõudes käsitlusega 2010. aastasse. Populaarses vormis on käsitletud raudteede ehitamist, raudteeveeremit, reisi- ja kaubavedu, raudteede arenguga kaasnenud muudatusi Eestis, raudteeharidust, vastavat seadusandlust jms. Samuti on juttu raudteelastest Eesti Vabadussõjas, nõukogude võimu represioonidest raudteelaste vastu ning suurimatest raudtee- õnnetustest.

Aastaraamat annab ülevaate erinevate spordialade parimatest sportlastest ja nende võistlustulemustest.

Raamat pakub spordialade kaupa andmeid eestlaste saavutustest 1999. aastal toimunud kohalikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

"Eesti spordi aastaraamat 2000" koondab kaante vahele pea kõik mullu spordis toimunu. Raamatu juhatab sisse Eesti spordistrateegiat kirjeldav ja esimesi tulemusi analüüsiv kirjutis. Järgneb kronoloogiline ülevaade olümpia-aasta silmapaistvamatest kordaminekutest. Väljaande statistikaosa kajastab enam kui 60 Eesti populaarsemat spordiala. Ära on toodud Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja kahes noorteklassis. Nimedes (ca 15000) ja numbrites on jäädvustatud meie sportlaste osavõtt olümpiamängudest, maailma- ning Euroopa meistri- ja karikavõistlustest, samuti Eesti rahvuskoondiste maavõistlused ja olulisemad rahvusvahelised jõuproovid koondiste tasemel, Eesti rekordite püstitused 2000. aastal ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel. Rohkem kui 450-leheküljelist trükist kaunistab värvipiltidega lisapoogen 2000. aasta edukamatest.

"Eesti spordi aastaraamat 2001" koondab kaante vahele pea kõik mullu spordis toimunu. Väljaande statistikaosa kajastab enam kui 60 Eesti populaarsemat spordiala. 480-leheküljelist trükist kaunistab värvipiltidega lisapoogen 2001. aasta edukamatest.

Käesolev raamat pakub põhjaliku ülevaate mitte üksnes kordaminekutest, vaid paljust muustki spordiaastal 2003 toimunust. Statistikaosa hõlmab ligi 70 spordiala. Ära on toodud Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja vähemalt kahes noorteklassis. Nimedest ja numbritest on jäädvustatud meie sportlaste osavõtt maailma- ja Euroopa meistri- ning karikavõistlustest, samuti Eesti rahvuskoondiste maavõistlused ja olulisemad rahvusvahelised jõuproovid koondise tasemel, Eesti rekordite uuendamised 2003. aastal ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel.

Käesolev raamat pakub põhjaliku ülevaate mitte üksnes kordaminekutest, vaid paljust muustki spordiaastal 2004 toimunust. Statistikaosa hõlmab ligi 70 spordiala. Ära on toodud Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja vähemalt kahes noorteklassis. Nimedest ja numbritest on jäädvustatud meie sportlaste osavõtt olümpiamängudest, maailma- ja Euroopa meistri- ning karikavõistlustest, samuti Eesti rahvuskoondiste maavõistlused ja olulisemad rahvusvahelised jõuproovid koondise tasemel, Eesti rekordite uuendamised 2004. aastal ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel.

Väljaanne kajastab nii tippvõistlusi, kui ka Eesti meistrivõistlusi täiskasvanute, juunioride ja noorteklassis. See teeb statistikakogumiku eriti huvipakkuvaks sportlastele: on ju Eesti spordi aastaraamat üks esimesi kohti, kust võimalus oma saavutusi juba osana meie spordiajaloost meelde tuletada. Kaalukaima osa teaberaamatust moodustavad umbes 70 spordiala tulemused nii Eestis kui väljaspool toimunud võistlustelt. "Aastaring 2005" võtab kokku spordiaasta, EOK ja kultuuriministeeriumi ettevõtmised, alaliitudes toimunu jne. Nagu ikka sisaldab aastaraamat Eesti spordi üldstatistikat ning parimate sportlaste ja treenerite fotosid.

Olümpiaeelsel aastal rõõmustasid meid eeskätt kergejõustiklased, vehklejad ja sõudjad, heade tulemustega virgutasid lootusi teistegi alade sportlased. Nagu eelnevad, pakub ka käesolev aastaraamat kordaminekute kõrval põhjaliku ülevaate veel paljust muustki spordiaastal 2007 toimunust. Statistikaosa hõlmab ligi 80 ala. Ära on toodud Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja vähemalt kahes noorteklassis, meie sportlaste esinemine maailma- ja Euroopa meistri- ning karikavõistlustel, Eesti rahvuskoondiste maavõistlused ja olulisemad rahvusvahelised jõuproovid koondiste ja koondislaste osavõtul, samuti Eesti rekordite uuendamine ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel.

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud suurejoonelise näitusega "Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv" ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid on välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest. Lisaks avaldame siin ka 2014. aasta suvel Narva- Jõesuus toimunud rahvusvahelise arhitektuuripärandi dokumenteerimisprojekti VERNADOC tegevust tutvustavaid materjale.

2003. a suvel möödus 90 aastat Eesti tennise algusest. Selles raamatus esitatakse Eesti tennise lugu perioodide kaupa, pakkudes vahelugemisi tuntumatest mängijatest ja ühest treenerist-korraldajast – grand old man Evald Kreest. Lisaks statistikat ja fotomaterjali.

Raamatus leiavad kajastamist Mall Orru juhtimisel läbiviidud turbauuringud (Eesti soode revisjon, turba balneoloogilised uuringud, doktoritöös esitatud põhiseisukohad ning õppetöö dotsendina TTÜ Mäeinstituudis).

Juubeliraamatu eesmärk on rõhutada Olustvere tähtsust kohana, kus tegutseb üks Eesti vanimaid erihariduse omandamise õppeasutusi – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool –, ning tuua esile, et siin on antud eesti neidudele ja noormeestele põllu- ja maamajanduslikku eriharidust nüüd juba ligemale saja aasta kestel. Koolil on aga kaugelt üle 125 aasta pikkune ajalooline taust. Raamatus püütakse põgusalt näidata, millistes oludes, kus ja kuidas ning millisel ajendil tekkis kooli rajamise mõte, millal jõudis kool Olustveresse ja kuidas tegutseb tänapäeval.

Raamat annab ülevaate ehitusalase kõrghariduse arenguloost Eestis, TPI ehitusteaduskonna ja tema kateedrite tegevusest. Toodud on meie ehitustegevuse tüüri hoidvate kolleegide tegevuse lühiülevaated ning mitme põlvkonna esindajate arvamused ja meenutused-mälestused.

Tänasel Eesti Rahvusraamatukogul on tähtis osa Eesti kultuuris. Oma kodu saamislugu on ühtlasi riigiraamatukogust rahvusraamatukoguks saamise lugu. Samas on see ka jutustus meie lähiminevikust, mil ühised eesmärgid liitsid kokku eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus. Isikupärases emotsionaalses stiilis raamat räägib uste avanemisest laia maailma, sõprade ja strateegiliste partnerite leidmisest nii Eestis kui ka välismaal, riskidest ja telgitagustest seikadest. Sel ajal vabastati erihoidu suletud trükised ja koju jõudis välismaal ilmunud Eesti raamat – need on olulised pöördepunktid Eesti raamatuloos. Tutvustatakse ka rahvusraamatukogusse soetatud Eesti kunstnike teoseid. Raamatu viimases peatükis, süvendi loos, saab aimu raamatukogu asukoha erilisusest.

Märkmeid Los Angelese Eesti Täienduskooli ajaloost

Tallinna vanalinn kangastub meile tavaliselt keskaja arhitektuurse kehastusena. Krista Kodrese põhjalik monograafia näitab aga veenvalt, kuidas varauusajal (1550–1750) asusid kohalik kõrgkodanlus ja aadelkond vanalinna hooneid hoolega ümber kujundama, et need vastaksid enam omanike muutunud enesekäsitusele ja Euroopa uuematele maitsetrendidele. Kuid lisaks muutuste mõistmisele elamute välisvormides lubab Kodrese uurimus meil piiluda ka eliitpürjeli ja aadliku kodumaja siseruumidesse, hinnata muutusi tubade planeeringus, mööblivalikus ja seinakaunistustes. Kodrese kontseptuaalselt väljapeetud raamat toob käibele palju väärtuslikku empiirilist teavet ja kujuneb kindlasti kohaliku kunstiajalookirjutuse tähtsaks teetähiseks.

See raamat viib meid jalutuskäigule mööda Nõmme ettevõtteid, nii ajaloolisi kui ka tänaseid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1689. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni asutatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne hoogne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda kokkusattumisena lõpetab raamatu 2012. aastal tegutsemist alustanud Von Glehni restoran ja õlletuba. See näitab, et head toitu ja inimeste teenindamist on Nõmmel alati oluliseks peetud.

Koguteos on Haapsalust, tema elust, olust ja inimestest seitsme sajandi vältel. Üheksateistkümne autori kirjutised annavad ammutuntu kõrval Haapsalu kohta teada ka mõndagi uut. Ja see ongi, mis peaks tekitama lugemishuvi mitte üksnes haapsallastes ja linnakesest võrsunuis, vaid kõigis kultuurilembestes lugejates. Sisukord: Piiskop Hermanni residentsiks Haapsalu ja De la Gardie'd Bernhard Laipman Ants Laikmaa Karl Treufeldt Oskar Gher Jakob Kunder Herbert-Armin Lebbin Leo Randre Alexander Heinrich Neus Carl Friedrich Wilhelm Russwurm Carl ja Karl Hunnius Ferdinand Johann Wiedemann Villem Grüntal-Ridala Ernst Enno Jaan Spuhl-Rotalia Aleksander Siimon Pjotr Tšaikovski Rudolf Tobias Cyrillus Kreek Nikolai Roerich Roman Haavamägi Leopold Kumel Endel Vooremaa Heino Tooming Lõpetuseks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tekkis sadakond aastat tagasi koos iseseisva Eestiga, kuid selle eellugu on palju pikem. Tänapäeval kipume juba unustama, milline oli usu ja kiriku roll rahva elus ja kultuuriloos saja või kahesaja aasta eest, ning et eesti koguduste ja eesti soost pastorite püüdlused ja võitlus endi ja oma tõenägemuse koha eest päikese all moodustasid väga olulise osa eestlaste rahvuslikust liikumisest, enda kehtestamisest oma kodumaal. See raamat käsitleb eesti rahvusest pastorkonna kujunemist ja meie luteri kiriku arengut sakste kontrolli all olnud härraskirikust vabaks rahvakirikuks. Teos on oluline panus Eesti kirikuajaloo uurimisse ning aitab ühtlasi paremini mõista tsaariaja lõpukümnendite olusid ja vaimset atmosfääri. Teoloogiadoktor Riho Saard (1961) on EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professor ning Helsingi ülikooli ja Ida-Soome ülikooli kirikuajaloo dotsent, mitme Euroopa, Eesti ja globaalkristluse ajaloost kõneleva monograafia autor.