Avasta

Seiklusrikas lugu Knotsi kaubamaja liftipoiss Aabeli, härra Trumpi ja lauluõpetaja preili Klaterhoeni seikluslikust reisist tsirkusevankriga otsimaks tsirkuses kadumistrikis ootamatult kadunuks jäänud Laurat.

Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.

Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu!  - Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber

See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. - Karl Martin Sinijärv, luuletaja

Kuidas me käivitasime kooli autot Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni Miks ma hommikuti hilinen Kuidas me dresseerisime meremadu Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse Kuidas ma rikkusin aukülalise ülikonna Kuidas ma sain geomeetrias puuduliku Kuidas me rikkusime internaadi öörahu Kuidas me täitsime sotsioloogilist ankeeti Kuidas me soodustasime ebola viiruse levikut Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Miks ma jätsin käimata tornis Kikk ja Kökk Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku Sport ja kollektiivsus Kuidas me dresseerisime mesilasi Kuidas me korraldasime öise häire Kuidas minust sai oktoobrilaste raua röövija

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

Kogumikust saab lugeda valikut Eesti muistenditest. Taskuformaadis raamatusse on valitud nii muinasjutte Kavalast Antsust ja Vanapaganast kui ka muid rumala Vanapagana lugusid. Eesti eri osades on soositud erinevaid jutte. Igal jutuvestjal olid oma lemmiklood, ka kirjapanija tegi valiku. Nüüd valis raamatu koostaja neist umbes 1500-st Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjades leiduvast tekstist omakorda 35 juttu. Kavala Antsu ja Vanapagana lood on just sellised nagu siin: jutt on pisike naljakas seiklus - nupukas sulane lööb tühmavõitu peremehe üle...

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Teine köide inglise lastekirjaniku Hugh Loftingi (1886-1947) populaarse Dolittle'i-seeria jutustustest. Heasüdamlik, üdini aus ning kartmatu tohter, kes oskab loomade keelt, võtab nende omakasupüüdmatut abi kasutades ette suuri asju nii loomariigi kui ka vähearenenud rahvaste "elu ja hariduse edendamiseks". "Reisides" annab autor jutujärje uue tegelase, kehva kingsepa poja Tommy kätte, kellest saab doktori assistent ning kaaslane seiklusrikkal merereisil, mille vältel imepärasel doktoril jällegi õnnestub mitmeti "maailma parandada" ja euroopalikku tsivilisatsiooni levitada. Jutustused nooremale koolieale.

"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.

19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.

"Huckleberry Finni seiklusi" peetakse esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.

Valimik ungari muinasjutte vanema põlve ungari proosakirjaniku ja esseisti Emil Kolozsvári Grandpierre töötluses. Eriliseks teeb „Imeflöödi” autori meisterlik jutuvestmisoskus. Siit leiab huumorit ja uljast hoogu, lisaks kirjeldusi, mis maalivad silme ette terveid maailmu, kus tegutsevad printsid, printsessid, kuningad ja kuningannad nagu muinasjuttudes ikka, aga ka nutikad seakarjused, jonnakad naised ja muidugi pekki armastavad kuradid. Nendes lugudes on vaesed nupukad ja vaprad, aukandjad ja kuningapered saavad aga tögada. On inimesed ju nemadki!

Seekord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.

"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?

"See on raamat lugemiseks ja ettelugemiseks. Käblik püüab aru siin saada, kes ta on ja mida tähendavad kõik need tugevad tunded, mis teda ikka-jälle valdavad. Käblik hoopleb ja kurvastab, saab kuulsaks ja veab kõiki ninapidi ning kogu asi sünnib Andri Luubile omapärases sürrilt ladusas stiilis. Kuna see on Luubi esimene raamat, mida võiks lugeda eeskätt lapsed, siis on ta endale appi kutsunud August Künnapu, kelle pildid räägivad teksti kõrvale oma loo. Igaühes meist on killuke Käblikut – tarvis see vaid üles leida ja läikima lüüa!"

Silvia Rannamaa suure südamesoojusega kirjutatud Kadri-lood ei vaja enam tutvustamist – need on niigi võitnud, eriti tüdrukute hulgas, suure populaarsuse. "Kadri" on kirjutatud päeviku vormis, nagu ka "Kasuema", mis on järg jutustusele "Kadri".

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsuses küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb. Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane. Elavad nad kuskil-miskil puiesteel tumerohelisega valgeks värvitud helekollases majas. Südalinna poolt minna vasakut kätt ja südalinna poole tulla samuti vasakut kätt. Teist kätt üldse nad elada ei tahagi. Jutustus koolieelikutele.

Sisukord: Sõjakas pudrunui Kaks maja Huviline filmikaamera Hirmuäratav tolmuimeja Isemeelne äratuskell Vankumatu televiisoriantenn Leierkast ja magnetofon Konn ja ekskavaator

Jaan Rannapi Koolilood on kogumik tema varem ilmunud keskmisele koolieale kirjutatud teostest, nagu "Musta lamba matused", "Salu Juhan ja ta sõbrad", "Agu Sihvka annab aru". Mõned lood on autoril juurde kirjutatud. Agu Sihvka juttudele on lisandunud neli koomiksitena antud pala. Sisukord : Salu Juhan ja ta sõbrad ; Pagunid ; Kukepoks ; Väike vana aurumasin ; Agu Sihvka annab aru.

Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad.

Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta.

Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine?

Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.

Krokodill Gena ja tema sõbrad, Onu Teodor, kass ja koer, Garantiimehikesed

Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss

Kui koer ja rott leiavad tee pealt lapiku küüliku, püüavad nad juhtunus selgust saada ja mõelda välja, mida edasi teha. Pärast pikka mõtlemist panevad nad paika plaani ja töötavad selle nimel terve öö... Südamlik lugu elust, surmast, heatahtlikkusest ja kaastundest. Aastal 1972 Fääri saarte pealinnas Tórshavnis sündinud BÁRÐUR OSKARSSON on fääri lastekirjanik, illustraator ja kunstnik. Tema raamatud on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas prestiižse Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Eesti keel on juba 17. keel, millesse "Lapik küülik" tõlgitud on. Ühtlasi on "Lapik küülik" esimene fääri keelest eesti keelde tõlgitud raamat.

"Hm... mulle ei meeldi hästi tema igemete värv. Arvan, et ta peaks saama kord päevas lusikatäie kalamaksaõli. See paneb ta jälle vormi." Selline hoolitsus kuningliku koera eest, kes öösiti kuivas kuudis lamab, oli nüüd vaid minevik. See koer siin oli nälginud, lahjaks jäänud külgedega, määrdunud ning katkutud karvakasukaga, kõhualune ja saba takjanuppudest pulstis. Aga ikkagi oli ta koer, kes oli elanud armastava hoolitsuse all, nii et ta ei teadnud, mis on haigus. Ning nood aastad täis hoolitsust andsid end nüüd tunda. Ta kehaehitus oli tugev ja lihased sitked ning need viisid teda iga päev miil miili järel edasi. Ja süda oli tal vapper ning vaist eksimatu. Nii see koer siis läks, päev päeva järel, ühtsoodu ikka lõuna poole läbi Šoti mägismaa, üle sõnajalaste ning kanarbikuste nõmmede, üle mägede ja tasandike, läbi ojade ja metsade - ikka ühtsoodu ning alati lõuna poole.

Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.

Tuntud Soome lastekirjaniku õpetlik, naljakas ning groteskne raamat, millest jagub lusti mitte üksnes lastele, vaid kindlasti ka nende vanematele.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Ludi ja Lundiisa on kaks kena lunnipoega, kes elavad Fääri saartel, väikesel Mykinesi saarel. Nad pistavad pead pesaaukudest välja ja näevad, kuidas maailm nende jaoks avaneb. Nad näevad värve looduses enda ümber, mõningaid loomi ja lõpuks avastavad nad, et oskavad lennata.

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Värviliste illustratsioonidega lastelugude raamat, kus peategelasteks kassid ja koerad.

Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud. "Mnjmm," küsib meister natukese aja pärast potist, "kas segamislaual oli tuult tunda?" Ja Mart luiskab igaks juhuks: "Raasuke paraku oli. Paari graani jao neidsamuseid rästikukeeli pühkis ikkagi minema. Nii et meister hoidku pott aga hästi sügavasti peas ja istugu parem natuke kaugemal." Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks. Nagu peremees peab...

Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.

Kogumik tutvustab lugejat H. Männi kui näitekirjanikuna. Sisu: Õhuloss Pilvemaal! ; Nimi-Nii, nimi-Naa ; Sabata krokodill ; Kolm musta sulge ; Nutikas eesel ; Mõmmi ja aabits ; Mõmmi on koolilaps

Sisukord: Vennake ja õeke Kalamees ja tema naine Surm ja vanaeit Teie terviseks Kolm imeasja Prints Kamil ja tema sõber Zarif Kerjus ja paradiis Piimalind ja inimsööja Järelemõtlematu sõna Tark vanamees Imeloomad ja imenui Tulilind Konnakuninga tütar Rišna-Šringa Draakoniprintsess Lillehaldjad Rebasepoeg, rebane ja mäger Puukauss Allahi kingitus Seitsme peaga madu Kuri inmsööja Taile Eluvesi Kuidas lilled maailma tagasi tulid Gilitrutt Suiline Imepuu Ititaujang Vanaisa ja näkk Mahamaetud kuu Lapsest, kes tahtis taevatähti endale Kiidukukk Hülgekütt ja vetevaim Björn, kes tahtis naist võtta Hans Niklas ja Õnne-Anders Tugev Jõmm Õndsuse saar Veski merepõhjas Kuutõrvajad Sepp Viletsus ja tema koer Vaesus Kaunitar ja koletis Balten, kalla kaela! Poolik kukk Kallid kassid Adrik Ausmees Kuningas, kes tahtis endale ilusat naist Kullast kingad Valged kassipojad

Valik muinasjutte.

Kui vana kuulus nõiamoor Nösperi Nönn siit ilmast lahkuma peab, jääb suurde sohu inimeste avitajaks tema tütar Natuke. Vesikupust loodud tüdruk pole eriti hakkaja nõianippe õppima, kuid on see-eest nutikas. Nii annab ta noorele kuningale mitut puhku head nõu. Kui too soovib teada, kuidas enda kõrvale troonile sobivat kuningannat leida, soovitab Nösperi Nönni Natuke tal kuulata oma südant.