Et saaks naerda...

Riigikogulane ja kirjanik Juku-Kalle Raid annab oma uues raamatus aimu, kuidas öötundidel riigikogu friigikoguks muutub. Lugeja saab absoluutse pildi, mis toimub meie parlamendis öötundidel venitamisistungite ajal. Kas see raamat on pööraselt kurb või kohutavalt naljakas, jääb iga lugeja välja mõelda. Kõik variandid võimalikud, nagu öeldakse. Juku-Kalle tulevärklikule teosele on kirjutanud kommentaarid Mart Laar, Mart Nutt ja Eiki Nestor ning pildid joonistanud Marek Strandberg.

Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.

Järg romaanile "Forrest Gump" – pargipingil kõigile komme jagavast noorest mehest, kel enamike asjadega, mis ta ette juhtub võtma, hullupööra veab. Südamlik ja lõbus. Garneeliäri on läinud pankrotti ja Forrest on jälle puupaljas, pühkides põrandaid New Orleansi stripiklubides. Siis aga avaneb Forrestil võimalus ühineda jalgpallimeeskonnaga, millega kaasnevad raha ja kuulsus. Elul on Forrestiga aga oma plaanid ja peagi leiab ta end müümas entsüklopeediaid ja kasvatamas oma poega, väikest Forrestit, kes vajab isa rohkem kui kunagi varem. Nii jätkubki Forresti erakordne, liigutav ja väga koomiline eksirännak – ta proovib seafarmipidaja ametit, leiutab Uue Coke'i retsepti ja mängib taas tahtmatult saatusele ninanipsu.

Naljaküllane raamat räägib Sööbiku ja Pisiku teekonnast läbi tuntud ja tundmatute eestlaste ajude. Mõnusalt loetaval viisil kirjeldatakse eesti rahva õnnelikku uusajalugu ning selle tobekangelaslikku lõppu, andmata armu estraaditähtedele, presidendile ja kanale, kes oskas inimkeelt.

Eestlased on sõnausku rahvas ja sõnalood on inimesi alati kõnetanud. "Keele konksvingerdusi" on lõbus ja huvitav sissevaade eesti keele ununenud sõnade rikkasse maailma. Kogumikus on lugusid, mis on inspireeritud ühiskonnas toimuvast, aga ka erilistest tähtpäevadest. Vestetele lisavad omapoolseid konksvingerdusi Ave Taaveti humoorikad ja mitmekihilised karikatuurid.

Reisijutte on mitmesuguseid. On "Gulliveri reisid", on "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia". Ka Nipernaadi seiklusi võib mingis mõttes nimetada reisiks. Ja loomulikult on olemas suurim kõigist rännuraamatutest -- "Odüsseia". Muus ma end Homerosega kõrvutada ei söanda, kuid ühes küll -- kilomeetrite arvus; siin annavad minu kangelased laertiaadile mitu head silma ette.

Mõned on seda meelt, et kui isegi suudame inimestesse heatahtlikult suhtuda ja lausa neisse kiinduda, peame meeles pidama, et nad jäävad alati metsloomadeks: ettearvamatuks ja potentsiaalselt ohtlikuks. Meie siiski usume, et õige inimene, kes on hästi koolitatud, on armastav ja ustav kaaslane, kes võib väärida meie usaldust – kuni ta ei kõnni meie käppadel liiga lähedal. Kassid on meie õpetajad – nad on enesekindlad, väärikad ja nutikad – ning suurepärased terapeudid. Piisab paarist minutist kassi seltsis, et meel rahuneks ja tuju paraneks. See humoorikas kogupereraamat, mis on pühendatud kassidele, jutustab nende armastusväärsete lemmikute suurest tarkusest. Nüüd on ka meil au sellest osa saada. Monika Allert, tõlkija Me elame planeedil, mis kubiseb inimestest, see on muutunud nende kuvandiks ning nendesarnaseks. Kuigi tegemist on kahjuliku liigiga, on nad vaieldamatult osavad ja võimekad – isegi kui nende käitumisviisid on meie, kaslaste silmis tihtipeale arusaamatud. Kui on tõsi, et maa peal pole iial olnud nii palju primaate, siis sama kehtib kasside kohta: loomulikult me teame, kuidas kohelda neid kahejalgseid, keda tegelikult on üsna lihtne koolitada. Kuidas magada nende peal, sundides neid pikaks ajaks ebamugavasse asendisse; juhtida samm-sammult krõbuskite kapini; äratada keset ööd mõjuva põhjuseta. Nende ja teiste tegude taha, mis võivad tunduda juhuslikud, on peidetud täpsed kodustamise tehnikad. Ja kui teil on õnn kodustada oma isend kutsikana, saate endale parima ja ustavama kaaslase kui võiks eales soovida. Vaatenurga geniaalse ümberpööramisega võimaldab Babas heita pilgu kaslaste ja inimeste vahelistele suhetele ning paljastab selle kunsti valdamist aegade hämarusest: kuidas kassid meid valivad, taltsutavad ja lõpuks kodustavad. See on nauditav, teravmeelne ja suurepärane meistriteos.

Siia raamatusse on kokku kogutud Hardo Aasmäe (1951–2014) lood maailma riikidest. Geograafiakandidaat oli veendunud, et eranditult iga riik maailmas on omal moel mõttetu. Lood ilmusid algselt kultuurilehes KesKus ajavahemikul 2003–2014, aga vabadel ruumilistel põhjustel on siinsed variandid pikemad kui lehes. Läbi mõnusa huumoriprisma – vaid Hardole omasel viisil – on tegemist ühtaegu nii hariva, silmaringi laiendava kui ka lustliku raamatuga.

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

Klassikaks saanud populaarsed naljaseadused ühes käepärases kogumikus!

Öösaar on väike, lärmakas ja eksootiline koht ainult loomadele, kes elavad peaaegu nagu inimesed, laiseldes, pidutsedes, mängides ja kindlasti kusagil mõni töötab ka. Saarel pesitsevad hirved, kes peavad restorani, rebased üleval Rebastemäel, nahkhiired Mustas metsas, krokodillid rannikul ja ahvid Palmimetsas. Ja sealt lugu algabki. Näeme madilma he rumala ahvi silmade läbi, kes satub igasugustesse sekeldustesse ja vandenõudesse ning saab selle keskel isegi kuningaks. Peagi selgub aga, et kuninga elu polegi nii lihtne, kui alguses paistab. See on imelihtne, vähemalt kuni vaenlase tulekuni. "Ma olin nõus kooki sööma ja lehvitama ja uskuge mind, see ei ole üldsegi nii kerge töö kui paistab. Vahel söön ma liiga palju ja mu kõht hakkab valutama ja vahel tuleb lehvitamisest kätte kramp." Oma rahva kaitsmiseks teeb kuningas plane, leiab liitlasi ning muutub selle konflikti käigus ise ka tublimaks. Humoorikas raamat sobib lugemiseks kõigile, kes naljast aru saavad.

Maa all koopas elas karu. Tema nimi oli Manivald ja tema isa oli kutsutud Lembit Lihamaiaks...

Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejani jõudis. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.

Teos esitab rea humoristlikke pilte lugejale enamalt jaolt juba "Kevadest" tuttavate, vahepeal täisealiseks saanud tegelaste elujuhtumustest.

Autor ütleb küll, et romaan novellides, kuid ta ei ole romaan ega novellikogu. Žanrilt hoopis isevärki nähtus eesti kirjanduses. Ei ka läbinisti realistlik ega ainuüksi fantastiline pildistik, küll aga traagilised, koomilised ja tragikoomilised realistlikud pildid mingis fantastilises miljöös, kusjuures need lood on omavahel seotud ainult peategelase Nipernaadi isikuga, kes, lõpetanud seiklused ühes paigas, tõuseb nagu õhku ja maandub teises kohas, et seal jälle otsast peale hakata. Seejuures on Tooma peergüntlik fantaseerimis- ning luiskamisvõime lausa hämmastav. Lugejal jääb valida, kas nautida esijoones teose kauneid loodusekirjeldusi ja meisterlikku stiili või liigutavaid pilte töötava inimese elust või Nipernaadi (resp. autori) peaaegu kosmoslikku fantaasialendu.

Nn. Tootsi-lugude ("Kevade", "Suvi") järg, kus jätkub jutustus nii varasemast tuttavate kui ka uute tegelaste ettevõtmistest.