Euroopa ajalugu

Raamat käsitleb 20. sajandi ajaloolis-poliitilisi sündmusi ja nende telgitaguseid globaalsemalt Euroopa mastaabis. Majandusteadlasena, väliskommentaatorina, poliitikuna ja ajaloohuvilisena otsib autor oma kogemuste ja nägemuste läbi ajaloolist tõde, mille leidmine on tõesti läbi aegade olnud väga keeruline ja suuresti subjektiivne. See on tavaliselt peidetud selle rahva läbielamistesse, ajaloolistesse kogemustesse ja tõekspidamistesse, kelle hulgast üks või teine autor tuleb. Igal rahval on oma faktid ja sündmused, mida ta esile tõstab ning oluliseks peab. Tormiline 20. sajand nõudis eesti rahvalt suuri kaotusi ja tõi kaasa ränki kannatusi. Sellest on nende kaante vahel juttu.

Teos on esimene raamat sarjast, mis käsitleb inimest Euroopa ajaloo erinevatel epohhidel. Üksikute seisuste ja elukutsete esindajate portreede varal annavad Euroopa tunnustatumad ajaloolased lugejale võimaluse tutvuda vastava epohhi inimeste maailmaga. XVII sajand oli Euroopa ajaloos suurte kriiside aeg, kus ühiskond tunnetas selgelt pidevat ohustatust ja ebastabiilsust. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris domineerisid näivus ja illusioon, mis ei peegeldanud aga sotsiaalset reaalsust. Barokiajastut kujundasid kõige enam ususõjana alanud ja suure riikidevahelise konfliktina lõppenud 30-aastane sõda, vastureformatsioon ja absolutism. Just sel ajastul esile tõusnud kuninga austamine ja absolutistlik kuningavõim tekitasid rahva sügava viha monarhistliku riigi ja selle võimuavalduste vastu. Seda vastuolulist suhet rahva ja suverääni vahel, aga ka religioosseid ja sotsiaalseid konflikte püütaksegi raamatus valgustada, viies kokku ajaloolise tegelikkuse ja XVII sajandi inimeste stereotüübid. Teose autoriteks on Euroopa tunnustatumad ajaloolased.

Varem ilmunud kirjutised Saksamaale põgenenud eesti pagulaste elust ja tegevusest on olnud hajutatud ajakirjandusse. Käesolev koguteos on rajatud rohkele allikmaterjalile eesti komiteede ja paljude teiste organisatsioonide arhiividest, mida autor asus koguma juba Saksamaal viibides. Palju sellest materjalist on nüüd hävinud ning seal leidunud teave on säilinud ainult F. Kooli töös. Seetõttu on käesolev raamat eriti väärtuslik ajalooline dokument. See on äärmiselt huvitav ja paeluv kirjeldus 1944.-1951. a. Saksamaal elanud eesti põgenike saatusest.

Seda, mis jääb Skandinaavia põhjatipu ja Itaalia lõunatipu ning Portugali ranniku ja Venemaa avaruste vahele, on läbi aegade peetud ja peetakse ka tänapäeval Euroopaks. ¤ Põhjalik ülevaade Euroopa kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest ajaloost – Vanast Kreekast kuni Euroopa Liiduni. ¤ Portreed Euroopa ajaloo suurkujudest nagu Sokrates, Leonardo da Vinci, Martin Luther, Napoleon I, Churchill jpt. ¤ Põhjalik ja ladus raamat, mille on kirjutanud suur ja mainekas Briti ajaloolaste kollektiiv. ¤ Värvitrükis teos on rikkalikult illustreeritud arhiivifotode ja kaartidega.

Rootsis elava Arvo Mägi (sünd. 1913) "Euroopa rahvaste ajaraamat" esitab kroonika vormis sündmusi ja nähtusi Euroopa ajaloos selle algusest kuni tänapäevani. Ajaloosündmused esinevad kroonikas toimumise järjekorras. Huvipakkuv lugemisvara kõikidele ajaloohuvilistele.

Euroopa südameks on nimetatud kolmnurka, mille moodustavad Praha, Viin ja Budapest. Käesolevas raamatus talletatu leiab aset põhjapoolses südamesopis, esitades muu seas ka ühe tahu ajaloos Tšehhi põrgu nime all tuntud sündmustest. Minategelane on 19-20-aastane eesti poiss ja tema isiklik lugu on ka killuke Euroopa ajaloost. Mälestuspiltide vahele on autor pikkinud arutlusi memuaaride kirjutamise problemaatika ja mälu kohta ning poleemilisi mõtteid mitmelt elualalt.

Euroopa ühinemise ajastul oleks õige aeg heita pilk tuhatkond aastat tagasi, mil Euroopa üha avarduvatel piiridel peeti veriseid võitlusi, raadati maad, rajati uusi asulaid ja piiskopkondi; mil ülerahvastatud piirkondades käisid ringi värbajatesalgad ja kogusid väljarändajaid, teedel logisesid vankrid, täis põnevil uusasunikke, ning vilgastest sadamatest asuti mereretkedele, et viia kaugetele ja võõrastele maadele koloniste. Roert Bartletti monograafia läheneb Euroopa kõrgkeskaja ajaloole ühest kindlast vaatepunktist, koondades tähelepanu vallutustele, kolonisatsioonile ning nendega seotud kultuurimuutustele Euroopas ja Vahemeremaades ajavahemikul 950-1350. Raamatus analüüsitakse uute riikide kujunemist vallutuste käigus ja mandri äärealade asutamist immigrantidega: inglaste kolonisatsiooni keldi maadel, saksa asutuse laienemist Ida-Euroopasse, Hispaania tagasivallutamist ning ristisõdijate ja kolonistide tegevust Vahemere idaosas. Vastust ootab küsimus, milline mõju oli vallutussõdadel ja kolonisatsioonil keelele, seadusandlusele, usukultusele ja kommetele. Samas tehakse vahet fenomenidel, mis olid iseloomulikud tõelistele "piirialadele" ja tulenesid uusasutamise või sõjalise konfrontatsiooni tingimustest, ning tõukejõududel ja arenguprotsessidel, mis olid iseloomulikud euroopaliku kultuuri südamaadel, sest selle tsivilisatsiooni ekspansioonitung sai alguse keskustest, ehkki avaldus kõige tugevamini äärealadel. Seega ei ole raamatu teemaks üksnes koloniaalvallutused ja immigratsioon, Euroopa ühiskonna liikuv serv, vaid ka ekspansiivse ja üha homogeensemaks muutuva ühiskonna rajamine -- Euroopa sünd.

Kas teadsite, et Euroopa ühendamise lugu ei alga mitte lähiminevikust vaid juba lõppeva aastatuhande algusajast? Autor kirjeldab ühtse Euroopa idee arengut selle algusest tänapäevani, Euroopa Liidu ülesehitust ja selle erinevaid poliitilisi suundumusi praegusel ajal. Vajalik raamat neile, kes tahavad endas kujundada Euroliidu kohta objektiivsel ülevaatel põhinevat arvamust.

Raamat annab ülevaate ristiusu ja kristliku kiriku tekkest ja muutumisest Kristuse aegadest tänapäevani. Paralleelselt Euroopa kirikulooga tehakse pikemaid ekskursse Eesti kirikulukku. Raamat on mõeldud nii huviliste laiale ringile kui kõrgkooliõpikuks.

20. sajandi ajaloole on jätnud pitseri kaks totalitaarset režiimi: natsism ja kommunism. Kui esimene on pälvinud juba aastakümneid ajaloolaste suurt tähelepanu, siis kommunismi kuritegusid on hakatud intensiivsemalt uurima alles viimastel aastatel. Prantsuse ajaloolaste (kõik endised kommunistid) kirjutatud "Kommunismi must raamat" on esimene panoraamne ülevaade kommunistlike režiimide ajaloost kogu maailmas ning nende arvukatest ohvritest. Lõviosa raamatust võtavad enda alla detailsed ülevaated kommunismi kuritegudest NSV Liidus ja Hiinas, neile lisanduvad peatükid kommunistlikest režiimidest teistes Aasia maades, Kolmandas maailma riikides, Ladina-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas jm. "Kommunismi musta raamatu" eestikeelne väljaanne sisaldab ühtlasi lisapeatükki kommunismi kuritegudest Saksa DV-s, mille autoriteks on kaks mainekat saksa ajaloolast ning Mart Laari kirjutatud ülevaadet kommunismi kuritegudest Eestis. 1997. aastal ilmunud "Kommunismi must raamat" ("Le livre noir du communisme") teadvustas esimest korda Euroopa laiale avalikkusele kommunistlike režiimide kuritegelikku olemust ning esitas esialgse kokkuvõtte kommunismi ohvrite ligikaudsest arvust -- üle 100 miljoni hukkunu. Neist ligemale 65 miljonit jättis oma elu Mao-aegses Hiinas ning ligemale 20 miljonit leninlikus ja stalinlikus NSV Liidus. Suhtelisuse skaalal osutub aga kõige julmemaks Pol Pothi-aegne Kampuchea, kus kolme ja poole aastaga hukati pea neljandik riigi elanikest (2 miljonit inimest). "Kommunismi must raamat" põhjustas ilmudes suure üle-euroopaliku vaidluse ning elavdas oluliselt kommunismi kuritegude uurimist kogu maailmas. Tänaseks on "Kommunismi must raamat" tõlgitud või tõlkimisel paljudesse maailma keeltesse ning pälvinud laialdast tunnustust asendamatu kommunismi ajaloo käsiraamatuna. Raamatus on palju unikaalseid fotosid arhiividest, kaarte ja skeeme, nimede register ja Mart Laari ülevaade kommunismi kuritegudest Eestis

Raamat kroonitud peadest ja troonil olevatest monarhidest

Louis XIII ja tema: kummalised lapsepõlvemängud, favoriidid ehk platoonilised kiindumused, vihavaen ema armukese vastu, kelle ta mõrvata laseb, probleemid kuninganna Anna, Buckinghami hertsogi ja kardinal Richelieuga, suur saladus, mis puudutab Louis XIV...ja veel palju muudki, mis seda ajastut ja tüüpilisi õukonnaintriige lähemalt valgustab.

See raamat käsitleb neid Eesti ajalugu mõjutanud sündmusi, mis leidsid aset väljaspool Eestit. Iseenesest on muidugi enamik maailma ajaloo olulisemaid sündmusi Eestit kuidagi mõjutanud. Selle raamatu eesmärk on aga anda ülevaade just neist sündmustest, millel on otsene seos Eestiga. See tähendab sündmustest, mis mõjutasid mingeid protsesse Eestis, kas siis nende toimumise või mittetoimumise suunas. Siit leiab näiteks ansambli The Beatles loomise, mis kahtlemata avaldas oma mõju Nõukogude süsteemi kokkuvarisemisele. Enamikus raamatusse valitud sündmustest polnud eestlastel kas üldse mingit rolli või oli see väga väike. Ka on enamik sündmusi aset leidnud väljaspool Eestit ja maailma suurvõimude – Saksamaa, Venemaa ning Ameerika Ühendriikide – ajaloos. Kindlasti leiab see raamat sama sooja lugejate vastuvõtu kui autori populaarne „101 Eesti ajaloo sündmust“, aidates meil paremini mõista Eesti kohta maailmas.

Tavaliste venelaste mäss oli Ida-Euroopa edukate ülestõusude vältimatu eeltingimus. Allutatud rahvad ihkasid oma majandusliku viletsuse lõppemist. Lõppkokkuvõttes sulasid need kaks elementi kokku suureks poliitiliseks tehinguks, mis tõi kaasa kommunistliku maailma ümbersünni...

Selles raamatus lükatakse ümber valitsevad ettekujutused soome fašismi kohta. Üks kesksemaid neist on usk, et otseselt fašismi Soomes polnudki, või et see jäi ühiskonnaelu marginaalseks, veidi koomiliseks lisandiks, liikumiseks ilma pooldajate, mõju ja pärandita.Raamat jälgib soome fašismi kujunemist kahe maailmasõja vahel ja ajal. Nagu nende aatekaaslased mujal Euroopas, püüdsid ka soomlastest fašistid juurutada ühiskonnakorraldust, mis astuks vastu rahvust ohustavale allakäigule, luua uue, harmoonilisema ühiskonna, purustada vastuolusid õhutavad liberalismi väärõpetused.Igal asjal on oma aeg ka ajalookirjutuses. Teatud küsimuste põhjalikum käsitlemine nõnda, et sõnum ka kohale jõuaks, eeldab nii ajaloouurimise kui kogu ühiskonna valmisolekut selleks. See raamat näitab, kui õhuke on piir erinevate, ühelt poolt rahva ühishuvide eest seisvate ja teisalt neid vaid ettekäändeks kasutavate, esmapilgul samuti õigustatud suundumuste ja ideoloogiate vahel. Eesti lugejate jaoks annab lisaväärtust soome ja eesti äärmusrahvuslike liikumiste koostöö kirjeldus, mis sunnib ümber hindama nii mõnegi sügavale juurdunud arusaama.

Rootsi õukonnareporter Catarina Hurtig portreteerib kümmet uue põlvkonna printsessi, kelle lugudesse mahub intriige ja petmist, kohutavaid õnnetusi, fantastilisi edulugusid ja loomulikult ka armastust. Kuningaperede ja printsesside elu on justkui glamuurne, kulukas ja meelelahutuslik seebiseriaal – võib-olla isegi kõige meelelahutuslikum seriaal läbi aegade.

Alustades tohutute lootustega, mida uue sajandi alguses kehastas 1900. aasta Pariisi maailmanäitus oma sära ja hiilgusega ning lõpetades Habsburgide ertshertsogi laineid löönud mõrvamisega Sarajevos 1914. aastal, toob ajaloolane Philipp Blom meie ette kõnealuse erakordse ajastu kroonika üksikute aastate kaupa. Alanud uue sajandi näitelaval astuvad vaheldumisi üles peaministrid ja talumehed, anarhistid ja näitlejad, teadlased ja psühhopaadid, kujundades kokku katastroofi äärel balansseeriva ebakindla ajastu koondportree. Euroopat aastail 1900–1914 iseloomustavad kõikvõimalikud vastuolud ja olemuselt loovad uuendused. Peamised päevakorda tõusnud teemad olid terrorism, üleilmastumine, väljaränne, tarbijamentaliteet, moraaliväärtuste kadumine ja suurriikide rivaliteet. Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes, vaid ikkagi sõjale eelnenud viieteistkümne peapöörituserohke aasta jooksul. Selle lühikese aja jooksul mõjutasid kogu maailma tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kõikvõimalikud poliitilised ja isiklikku laadi vapustused. Linnad hakkasid kasvama kiiremini kui kunagi varem, üha rohkem inimesi põgenes maalt ja kaotas oma traditsioonilise identiteedi; teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale; massiliselt toodetud asjad tõid muutusi igapäevaellu; tööstustöölised hakkasid nõudma enesele osalust poliitilises võimus ja naised asusid üha energilisemalt nõudma enesele olulisemat rolli ühiskonnas, aga ka suuremat sõnaõigust seksuaalsuhete vallas. Philipp Blom sündis Hamburgis, ajaloolase hariduse omandas ta Viinis ning Oxfordis. Ta on kirjutanud raamatud To Have and To Hold ja Enlightening the World. Tema artikleid on avaldanud paljud juhtivad inglise- ja saksakeelsed ajalehed ning ajakirjad. Samuti teeb ta kultuurisaateid Austria rahvusringhäälingu raadios.

Euroopa ajaloo võtmesündmused ühtivad sageli Prantsusmaa oluliste hetkedega: alates Chlodovechi ristiusku astumisest (u 496) või Poltier' lahingust (732) kuni Prantsuse revolutsioonini (1789--1799) või maikuu üliõpilasrahutusteni (1968). Käesolev raamat esitab käepärase, pädeva ja ammendava ülevaate kõigist neist ja paljudest teistest Prantsusmaa ajaloo tähtsamatest sündmustest. Eesti lugejal pole seni olnud võimalik Prantsusmaa üldajalooga emakeelse kirjavara kaudu tutvust teha. Nüüd on tal see võimalus käesolevat raamatut lugedes olemas.

Julmad võimuhullud, usinad töörügajad või ekstravagantsed teismelised? Millised olid Rooma keisrid tegelikult?

"Rooma keiser" uurib antiikaja Rooma maailma valitsejate kohta käivaid fakte ja väljamõeldisi, küsides, mida nad tegid, miks nad seda tegid ja miks on lugusid nendest räägitud sellistes ekstravagantsetes, mõnikord jubedates värvides. Vaatame suuri võimu, korruptsiooni ja vandenõude küsimusi. Aga samuti vaatame nende elu igapäevaseid praktilisi seiku. Mida ja kus nad sõid? Kellega nad magasid? Kuidas nad reisisid?

Raamatu käigus kohtume paljude inimestega, kes polnud ise keisrid ega püüdnud selleks ka saada, aga kes muutsid keiserliku süsteemi võimalikuks: ettevaatlikud aristokraadid, orjaseisuses kokad, usinad sekretärid, õukonnanarrid, isegi arst, kes ravis noore printsi kurgumandlipõletikku. Rooma impeeriumi kui süsteemi säilimine poleks mõistetav, kui seda oleksid valitsenud üksteise järel vaid hullunud autokraadid. Mind huvitab, kuidas need hullumeelsuse lood tekkisid, kuidas impeeriumis tegelikult asju aeti, ja roomlaste hirmud, et keisrite võim polnud mitte niivõrd verine (see oli ootuspärane), vaid pettusele ja teesklemisele rajatud kummaline ja rahutuks muutev düstoopia.

Mary Beard on Cambridge’i ülikooli antiigiteaduse emeriitprofessor ja iganädalase kirjandusülevaate The Times Literary Supplement antiigiteaduse toimetaja. Akadeemiliselt on ta tuntud kogu maailmas. Tema varasemate teoste hulgas on Wolfsoni auhinna võitnud "Pompeii", "Confronting the Classics", "Women & Power" ja viimati ka "Twelve Caesars". Ta on teinud arvukalt telesarju ning tema raamatuid on avaldatud rohkem kui 30 keeles. Eesti keeles on temalt varem ilmunud "SPQR".

Ajakirjanik ja meediauurija Peter Pomerantsev on keskendunud võimustruktuuride propagandasõnumite analüüsile. 2015. aastal esines ta ka Tallinnas Lennart Meri konverentsil, samal aastal ilmus eesti keeles tema raamat "Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik" ning ütles: "Lõputu narratiivide võitlus, tõdede tõestamine on just see, mida Kremli võimuladvik tahab, ning kui Lääs sellega kaasa läheb, on ta kaotanud." Nelikümmend aastat pärast seda, kui Peter Pomerantsevi teisitimõtlejatest vanemad KGB tagakiusamise eest NSVL-st emigreerusid, leiab Pomerantsev, et Kremlist on taas kujunemas suur (propaganda)jõud. Küsimused, mida autor esitab, viivad ta tagasi Venemaale, kuid vastused, mida ta sealt leiab, pole just sellised, nagu ta ootas.

Ülevaade Eesti vabatahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunute sõdurite nimekirjad.

13. sajandi alguses jõudis Euroopas juba mõnda aega jõudu kogunud ristisõdade liikumine Eestisse: Kristuse nimel saabus siiamaile võitlema sõdalasi nii Taanist kui ka Saksamaalt. Eesti muudeti jõuga osaks Lääne-Euroopa kristlikust maailmast. Levinud legendi kohaselt langes just ühes nende ristiretkede ajal peetud lahingus taevast taanlaste rahvuslipp Dannebrog, valge rist punasel taustal. Ent mis selle ristisõja käigus tegelikult toimus ning millist rolli mängisid selles eestlaste ülikud? Taolistele küsimustele vastamiseks ning jah, ka Dannebrogi 800. aastapäeva tähistamiseks, ongi kirjutatud see raamat. Selles võetakse vaatluse alla nii ristisõdijate ideoloogilised motiivid kui ka osapoolte pragmaatilised valikud, sündmuste peategelaste sammud oma positsioonide tugevdamiseks, tollased ühiskonnad ja sõjapidamisviisid, keskused ja ehitised, ristiusu levik nii enne kui ka pärast vallutust. Eraldi alapeatükk on pühendatud Tallinnale ja siin 1219. aastal peetud Lyndanise lahingule, samuti Dannebrogi kujunemisele Taani rahvuslikuks sümboliks. Raamat on Eesti ja Taani uurijate interdistsiplinaarse koostööprojekti tulemus, milles keskaja ajalugu on põimitud kirikuajaloo, arheoloogia ja kunstiajalooga. Kompleksne lähenemine on võimaldanud esitada mitmeid uudseid hüpoteese 13. sajandi sündmuste kohta.

Rootsi diplomaat Lars Peter Fredén käsitleb oma raamatus viieteistkümne aasta taguseid sündmusi. See oli aeg, mil vaid vähesed suutsid ette kujutada, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid saada NATO või Euroopa Liidu liikmeks. See Venemaa, mida raamatus kirjeldatakse, on oma veidrustest hoolimata märksa mõistlikum riik, kui see, mida me näeme täna. Autori teadmist mööda ei eksisteeri ühtki teist ülevaadet Eesti ja Venemaa vahelistest läbirääkimistest vägede väljaviimise üle aastatel 1991-1994. Sama lehtib ka Läti läbirääkimiste kohta, mis on selle raamatu teine suur teema. Vahest täidab avaldatud raamat sellega ühe lünga ka eesti lugejaskonna jaoks.

Ülevaade dekabristide liikumisest ja baltisaksa paruni Andreas von Roseni (1800-1884) osast selles.

Illustreeritud kataloog euro valmimise protsessist.

Selle kogumiku artiklid on tekkinud autori uudishimust senikasutamata arhiivitoimikute või senimärkimata trükiste vastu. Vahel aga tasub uuesti üle vaadata ka materjalid, mida peetakse ammendatuks. Keegi ei saa kunagi pretendeerida lõplikule tõele. Sellepärast on ajaloo kohta kirjutatut alati võimalik täiendada, mida alljärgnevas ongi püütud teha Eesti aja- ja kultuuriloo mõnede aspektide, isikute ja sündmuste osas. Põhiliselt on need artiklid ilmunud erinevates väljaannetes eesti, vene või saksa keeles viimase tosina aasta jooksul, kuid käesoleva raamatu jaoks oluliselt täiendatud. Mitmed artiklid (Bulgarinist, Georg Bockist, Tartu kirikutest, Mahtra sõjast) sisaldavad täiesti uut materjali.

Praegu on Euroopa proovilepaneku aeg, ütleb George Friedman sarjas "Postimehe raamat" ilmuva teose eessõnas. Millised on kaasaja Euroopa poliitilised, kultuurilised ja geograafilised tulipunktid ja kus on nende juured? Autor vaatleb piirkonniti maailmajao ajalugu ning kunagiste impeeriumide ‒ Hispaania, Suurbritannia, Saksamaa ja Venemaa ‒ sajandeid kestnud võimuvõitlusi ning territoriaalküsimusi. Nende tuha all hõõguvates minevikukonfliktides peituvad mitmedki tänaste kriiside põhjused, mis mõjutavad Euroopa kodanike igapäevaelu ja tulevikku. Maailmas tunnustatud mõtleja värske ülevaade ajaloo ja tänapäeva seostest aitab paremini hinnata rahu haprust ja mõista selle väärtust.

Esseeraamat kompab poleemilises, keskuslikku diskursust tõsiselt välja kutsuvas stiilis eelmise sajandi Euroopa ajaloo ja ideoloogia üht hämaraimat sõlme, mõlema maailmasõja vallandumises päästikurolli etendanud Kesk-Euroopat, selle ajas muutunud ja muutuvaid tähendusi. Škrabec paneb kahtluse alla pan-germaani võimu- ja vaimustruktuuride sepistatud Kesk-Euroopa mõiste, vastandab sellele kuni hiljutise ajani maha surutud ja alandatud "teise" hääle - nägemuse sellest vastuolulisest piirkonnast oma rahva - eestlastega nii rahvusliku keha mõõtmeilt kui ka ajalooliste katsumuste-kannatuse läbielamiselt paljuski sarnaste - sloveenide seisukohalt. Škrabeci essee on kirglik üleskutse loobuda rajamast ideoloogilisi diskursusi ja nendega tihedalt seotud poliitilisi aktsioone rassi-tungidele, kutsungitele "oma" vägivaldselt peale panema kõigele sellele, mida tuntakse "võõrana", "teisena" ja siis ka millegi alamana. Ta ei lihtsusta samas asjade seisu, teades häs Filosoofilis-semiootilises võtmes essee kinnitab sarnaselt Juri Lotmani järeldustega seda, et utoopia tegelikkusekssaamine on ajaloos enamasti tähendanud tegelikkuse kohutavat tragöödiat või koguni hävingut.ti, et paljusid sajandite jooksul idanenud vastandumisi ei ole võimalik ületada vaid mõne või mõnekümne aastaga.

Raamat annab ülevaate eelmise sajandi ajalugu mõjutanud olulisematest sündmustest. Max Jakobson analüüsib XX sajandi alguses kõige jõukama, harituma ja arenenuma maailmajao Euroopa saatust pärast seda, kui tema kõige vägevamad rahvad meeletutesse sõdadesse tormasid. Lähemalt käsitletakse ka hõimuvelledest soomlaste võitlust rahvusliku säilimise nimel.