Folkloor ja mütoloogia

Teatmeteos on tõlgitud saksa keelest Saksa Dv-s 1979. aastal ilmunud väljaande põhjal. Esimene köide sisaldab ligi 3000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Teine köide sisaldab ligi 2000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Köite lõppu on lisatud genealoogilised tabelid, registrid ja kleebistahvlid.

Perched on the northern rim of the Baltic States, one thing for which Estonia is known far and wide is its folklore collections, which are among some of the largest in the world. Another aspect that makes the country exceptional is that, in spite of urbanisation, modern Estonians are still enthralled by their forest, and half of the territory is wooded. Forests and fairy tales stand side by side in this book. Here, you will find stories about the forest and the humans, animals, and supernatural creatures that thread its paths. Fairy tales reveal what people hold dear, the observations they make, and what lies at the depths of their souls. Thus, the English-language title: Deep in the Forest. Compiled by Risto Järv and translated into English by Adam Cullen, each fairy tale in this collection can also be found in the Estonian Folklore Archives.

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike jutustajaist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi 15 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja kohatud üleloomulikest olenditest. 2016. aastal ilmus eesti keeles metsamuinasjuttude kogumik „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks on tõlkija Adam Cullen pannud raamatu ümber inglise keelde.

Kordustrükk.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona. Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

«Eesti rahvakalendri» VI köide sisaldab sügistalviseid tähtpäevi, mille hulgast on populaaremad 10. novembril mardipäev ja 25. kuupäeval kadripäev oma sandikskäimise kommetega. Novembri lõpus järgneb neile andresepäev ning detsembris nigula- ja luutsipäev; raamat lõpeb talvise pööripäevaga. Väljaanne kuulub ennekõike folkloristika ja etnoloogia valdkonda, kuid sobib kasutamiseks kõigile rahvakultuuri huvilistele. Iga tähtpäeva on lähemalt iseloomustatud, pärimusteadetele lisatud kommentaarid, kommete kirjeldusi illustreerivad fotod ja nende levikut näitavad kaardid.

Laulud ühiskondlikest vastuoludest Rikas ja vaene Ori ja orjus Küla ja mõis Peremees ja sulane Lesk Vaeslaps Laulud sõjast ja nekrutist Sõjalaulud Mälestus muistsest ajast Nekrutilaulud

Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.

Käesolev raamat on Eesti rahvatantsuvaldkonnale üks erilisemaid. Seda tuntakse ka kui Toomi piiblit.

Monograafia "Eesti rahvavaibad" on nii mõneski mõttes erinev meie senisest rahvakunstipärandit käsitlevast kirjandusest. Eesti rahvakunsti uurimise ja laiemale lugejaskonnale tutvustamisega tegelevad etnograafid. Viimaste seisukohad on vajutanud selle ala kirjandusele ka oma erialalise pitseri. See väljendub muuhulgas rahvapärase terminoloogiaga seotud küsimuste erilises aktsenteerimises, tööriistade, töövõtete või dekoori nimetuste, samuti kommete ja tööprotsesside üksikasjalikus jälgimises meie maa kihelkondade või maakondade järgi. Samas jääb materjali ajalooline ja esteetiline analüüs tahaplaanile. Viimane raskendab aga suuremate kunstiajalooliste üldistuste tegemist.

Monograafia annab ülevaate eesti talurahva toidu arenemisest kuni käesoleva sajandi alguseni, tutvustab eesti talurahva vanemat toitu, selle tegemist ja söömist, aga ka tegijate ja sööjate tööd ning vaeva oma igapäevase leiva pärast. Raamat rahvatoidust peab huvi pakkuma nii toidu uurijatele, valmistajatele kui ka tehnoloogidele.

Monograafia annab ülevaate eesti talurahva toidu arenemisest kuni käesoleva sajandi alguseni, tutvustab eesti talurahva vanemat toitu, selle tegemist ja söömist, aga ka tegijate ja sööjate tööd ning vaeva oma igapäevase leiva pärast. Raamat rahvatoidust pakub huvi toidu uurijatele, valmistajatele ning tehnoloogidele.

Eesti vanasõnade teaduslikus väljaandes on püütud esitada olemasolevate arhiivimaterjalide ja trükistes avaldatud vanasõnakollektsioonide põhjal võimalikult ammendavalt kõik teadaolevad eesti vanasõnatüübid, sealjuures kõik eesti vanasõnade autentsed tekstivariandid või muus mõttes teaduslikku huvi pakkuvad eestikeelsed vanasõnatekstid. Tuuakse ka kõik teadaolevad andmed nende tekstide tähenduse ja kasutamise, trükiallikais esinemise, geograafilise päritolu jm. kohta, samuti arvulised andmed iga vanasõnatüübi ja tekstivariandi esinemissageduse kohta kasutatud tekstikorpuses.

Eesti vanasõnade teaduslikus väljaandes on püütud esitada olemasolevate arhiivimaterjalide ja trükistes avaldatud vanasõnakollektsioonide põhjal võimalikult ammendavalt kõik teadaolevad eesti vanasõnatüübid, sealjuures kõik eesti vanasõnade autentsed tekstivariandid või muus mõttes teaduslikku huvi pakkuvad eestikeelsed vanasõnatekstid. Tuuakse ka kõik teadaolevad andmed nende tekstide tähenduse ja kasutamise, trükiallikais esinemise, geograafilise päritolu jm. kohta, samuti arvulised andmed iga vanasõnatüübi ja tekstivariandi esinemissageduse kohta kasutatud tekstikorpuses.

Eesti vanasõnade teaduslikus väljaandes on püütud esitada olemasolevate arhiivimaterjalide ja trükistes avaldatud vanasõnakollektsioonide põhjal võimalikult ammendavalt kõik teadaolevad eesti vanasõnatüübid, sealjuures kõik eesti vanasõnade autentsed tekstivariandid või muus mõttes teaduslikku huvi pakkuvad eestikeelsed vanasõnatekstid. Tuuakse ka kõik teadaolevad andmed nende tekstide tähenduse ja kasutamise, trükiallikais esinemise, geograafilise päritolu jm. kohta, samuti arvulised andmed iga vanasõnatüübi ja tekstivariandi esinemissageduse kohta kasutatud tekstikorpuses.

Eesti vanasõnade teaduslikus väljaandes on püütud esitada olemasolevate arhiivimaterjalide ja trükistes avaldatud vanasõnakollektsioonide põhjal võimalikult ammendavalt kõik teadaolevad eesti vanasõnatüübid, sealjuures kõik eesti vanasõnade autentsed tekstivariandid või muus mõttes teaduslikku huvi pakkuvad eestikeelsed vanasõnatekstid. Tuuakse ka kõik teadaolevad andmed nende tekstide tähenduse ja kasutamise, trükiallikais esinemise, geograafilise päritolu jm. kohta, samuti arvulised andmed iga vanasõnatüübi ja tekstivariandi esinemissageduse kohta kasutatud tekstikorpuses.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Sisukord: I - Uurimusi ja mälestusi -- Mati Mandel - Arheoloogilistest uurimistöödest Keila väikelinnusel -- Aivar Põldvee - Rahvaharidusest Harjumaal rootsi ajal (1561-1710) -- Monika Nevalainen - Kirjastusühisus "Külvaja" trükikoja asutamine ja tegevus -- Ludmilla Kasmann - Mälestusi Kloogalt 1938-1950 ¤ II - Aruandeid ja kokkuvõtteid -- Harju Muuseumi loomisest ja tegevusest 1988-1993 -- Ülevaade muuseumi kogudest 1989-1993 -- Ajaloolise pärimuse kogumise võistlus 1990-1993 -- Näitused 1989-1993 -- Keila muinsuskaitsepäeval peetud ettekanded 1986-1993 -- Kirjandust Harjumaa kohta 1988-1993 -- Annetajad 1989-1993

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Vanakreeka pärimus on meieni toonud arvukaid müüte, nii selliseid, mille tegelasteks on vägevad Olümpose jumalad, kui ka seesuguseid, kus kohtame vähemaid jumalaid, kangelasi ja lihtsurelikkegi. Saame teada, kuidas vanad kreeklased seletasid mitmete oskuste ja kunstide teket; loeme ka sellest, kuidas leidurimõte on inimsugu alati aidanud, ning et armastus võib olla surmastki tugevam.

Muinasjutuantoloogia "Ilmaveere jutud" teine köide sisaldab soojade kantide (Okeaania, India, Aafrika, Lõuna-Ameerika) pajatusi. Nendes lugudes on nii maagiat kui imesid, robinsonaade ja huumorit ning mõlgutusi inimolemuse saladuste üle. Lauri Sommeri koostatud ja tõlgitud teos järgib suulise pärimuse jutustavat stiili ning teost kaunistavad Kairo illustratsioonid.

Perekonnaballaade vanast orjaajast

Käesoleva albumi eesmärgiks on 19. sajandi ja 20. sajandi alguse rahvapäraste kudumite ulatuslikum vaatlemine tutvustamaks rahva hulgas populaarseid kudumistehnikaid, mustreid, värvikooskõlasid, samuti kudumite rahvuslikku omapära ja ühisjooni naaberrahvastega. Kõige sellega on tahetud suurendada käsitööharrastajate ja professionaalsete tekstiilikunstnike huvi ühe kaunima ja väljendusrikkama rahvakunstiharu - telgedel kudumise vastu.

"Kuldkalake" keskendub jutustamisele ja juttudele, veebibeebi fenomenile, kalmistute tähistele ning komi noortekultuurile.

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Antoloogia viies köide tutvustab meie lastekirjanduse esimest "kuldaega" -- kolmekümnendaid aastaid. See on nõnda huvitav periood meie lastekirjanduses, et tutvustamiseks ühest köitest ei piisa. Nii et ka kuues raamat on pühendatud meie algupärase lastekirjanduse kolmekümnendatele. Seejärel saab lugeja ülevaate kõigest sellest, mis toimus eesti lastekirjanduses neljakümnendatest aastatest (seitsmes köide tutvustab esmakordselt ühiste kaante vahel eesti eksiillastekirjandust) tänase päevani välja. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Antoloogia teine köide kaardistab eesti lastekirjanduse sünnieelset ja sünnijärgset kirjandusmaastikku. Seda köidet sulgedes võime kinnitada, et eesti algupärane lastekirjandus -- nii halb või hea kui ta momendil ka oli -- oli 19. sajandi lõpuks päris valmis saanud. Nüüd oli juba eestlaste oma asi, et seda hoida ja hoolega edendada. Selle raamatuga jätkuv antoloogia on tõeline teejuht eesti lastekirjanduse kõikidele huvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Kangelaslugu vanast orjaajast

“HINGA END LIGI JA ME HÕIKA SULLE SALA, KUIS SAADA KERGET LEIBA EI MULLA EGA JUURETA…” "Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest. Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed on suvaliselt valitud. Kuigi juttude tegelased on pisut naljakad, on siiski tegemist tõsise raamatuga

Sisaldab artikleid: Nimekasutus setu müüdilises rahvalaulus / Madis Arukask ; Setu hällitused : ei laul ega kõne / Maarja Kasemaa ; Hähkamine - setude salakeel / Viida Raag ; Regilaulude tükeldamisest / Liina Saarlo. Keele mõju regilaulu värsimõõdule (Kullamaa) / Mari Sarv

Meie esiemade elu oli tulvil rituaale. Need olid kombed, mida pärandati põlvest põlve ja mida leidus pea igas eluvaldkonnas, ning need olid tihedalt seotud naise rolliga peres ja ühiskonnas. Folkloristid Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva tutvustavad erinevaid naise eluga seotud rituaale: olulisemate eluetappide juurde kuuluvad kombed, aastaringiga seotud tavad, tervise-, kaitse- ja ilurituaalid. Eraldi peatükid räägivad ravitsejatest ja nõiaprotsessidest. Eelkõige tulevad raamatus jutuks siinmail naiste elu saatnud pärimuslikud kombed, kuid autorid heidavad pilgu ka nüüdisaja naiste rituaalimaailma. Naiste kogemusi aitab raamatus nähtavaks muuta rikkalik valik allikaid alates vanimatest kättesaadavatest dokumentidest, 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole käsikirjadest kuni lähiminevikus talletatud kogemuslugudeni. Mõlemad autorid on viljakad teadlased. Reet Hiiemäe lemmikvaldkonnaks on pärimuslikud kaitseviisid ja vastavad kogemuslood, ta on avaldanud neil teemadel mitmeid raamatuid. Mare Kõiva on enam keskendunud loitsude ja rahvaarstide uurimisele.

Eesti jõulukommete mõistmiseks tuleb neid tingimata võrrelda põhjamaa rahvaste sellekohaste kommetega. Palju meie jõulukombeid võiksime nimetada rahvusvahelisteks, vähemalt põhjamaal. Jõulukombed annavad meile pildi vanade eestlaste usu- ja komblusmaailmast. Ühestki muust pühast ei ole nii palju vanu kombeid säilinud kui just jõuludest; mitmed neist kommetest korduvad muilgi pühil. Jõulude kirjeldamisel ei ole mitte ainult pärisjõulude kirjeldusega piirdutud, vaid jõule nende laiemas mõistes arutatud, toomapäevast alates, nuudipäevaga lõpetades. Üldiselt olen püüdnud kombeid niipalju üles tähendada, kui neid leidub minu korjandustes ja Eesti Rahvaluule Arhiivis, aga niisama kirjanduses. Jõululaulud on käesolevast raamatust välja jäetud, samuti jõulumängud.

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu saarelt. Jaan Sudak on Kihnu pärimuskultuuri uurimisega tegelenud üle kümne aasta. 2015. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis magistriõpingud folkloristika erialal. Magistritöö põhjal anti välja raamat "Luupainajad Kihnu rahvausundis" (2017). Samal aastal ilmus autorilt mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud lugudest – "Sinimustvalged lood". Raamatust "Mia nägi unõs…" leiab rohkelt lugemist unenägude nägemise ja mõistmise kohta.

Kogumik on mõeldud tähistama Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva. See tutvustab J. Hurta kui folkloristi, koondades tema eestikeelsed rahvaluulealased kirjutised (üleskutsed, teadaanded, uurimised) aastatest 1871-1906.

Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mis hõlmavad kolme ulatuslikumat muistendite rühma: muistendid Kalevipojast, muistendid Suurest Tõllust ja vanapagana-muistendid. Esimene köide, muistendid Kalevipojast, abistab neid, kes tunnevad huvi "Kalevipoja" kui eesti rahvuseepose uurimise vastu või tahavad saada ligemat käsitust Kalevipoja kujust ja seda teemat käsitlevate muistendite laadist.

Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist Clarissa Pinkola Estés Eluterve naisterahvas on paljuski hunditaoline: ta on võimas, vaistlik, elujõudu pilgeni täis, kartmatu leidlik ja ustav. Ta on võimeline kõrgele kargama, saaki küttima, elu andma ja elu eest seisma. Eemaldumine ürgloodusest on põhjustanud nihke tänapäeva naise isiksuses Clarissa Pinkola Estés: "Selle raamatu pealkiri on Naised, kes jooksevad huntidega. Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist. Teos sai alguse minu uurimustest metsloomade, iseäranis huntide kohta. Elutervetel huntidel ja elutervetel naisterahvastel langevad teatavad hingejõujooned kokku: mõlematel on terav aistmismeel, mängualdis vaim ja kõrgendatud pühendumisvõime. Hundid ja naisterahvad on sugulased oma uudishimuliku loomuse poolest, oma suure hingejõu ja kannatlikkuse poolest. Neil on sügavad vaistud, nad keskenduvad pingsalt hoolekandele oma järeltulijate, oma elukaaslaste ja oma karja suguvõsa eest. Elukogemuse varal kohandavad nad end pidevalt muutuva keskkonnaga. Nad on meeletult meelekindlad ja väga vaprad." Elina Naan soovitab: "Raamat, mille võiksid läbi töötada nii mehed, kui naised. Ürgsetest instinktidest on tänapäeval ja tulevikus aina enam kasu, et sel planeedil ellu jääda. See on austusavaldus elule ja loodule ‒ kõik on üks."

Sisukord: Saatesõna Kaks keelt "Vanast kandlest" Ilulaul Kalmuneid Kuidas tuleb vanu rahvalaulusid ilulugemiseks välja anda Lemmeleht Jeesuse sõit Lisa sõnaseletusi Järelsõna Kasutatud kirjandus Pезгоме Zusammenfassung Tiivistelmä