Folkloor ja mütoloogia

Teatmeteos on tõlgitud saksa keelest Saksa Dv-s 1979. aastal ilmunud väljaande põhjal. Esimene köide sisaldab ligi 3000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Teine köide sisaldab ligi 2000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Köite lõppu on lisatud genealoogilised tabelid, registrid ja kleebistahvlid.

Perched on the northern rim of the Baltic States, one thing for which Estonia is known far and wide is its folklore collections, which are among some of the largest in the world. Another aspect that makes the country exceptional is that, in spite of urbanisation, modern Estonians are still enthralled by their forest, and half of the territory is wooded. Forests and fairy tales stand side by side in this book. Here, you will find stories about the forest and the humans, animals, and supernatural creatures that thread its paths. Fairy tales reveal what people hold dear, the observations they make, and what lies at the depths of their souls. Thus, the English-language title: Deep in the Forest. Compiled by Risto Järv and translated into English by Adam Cullen, each fairy tale in this collection can also be found in the Estonian Folklore Archives.

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike jutustajaist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi 15 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja kohatud üleloomulikest olenditest. 2016. aastal ilmus eesti keeles metsamuinasjuttude kogumik „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks on tõlkija Adam Cullen pannud raamatu ümber inglise keelde.

Kordustrükk.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Käesoleva kogumiku ülesandeks on tutvustada seda võrratult huvitavat ja rikkalikku rahva fantaasiavilja, mis on kogutud ja siiani talletatud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna varasalvedes. Esitatavad rahvamängud on valitud materjalide hulgast, mis on kogutud rohkem kui poole sajandi kestel.

Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.

Kogumiku koostamise aluseks on olnud põhiliselt Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogud: nii esemed, käsikirjalises arhiivis säilitatav rahvasuust kogutud teatmematerjal kui ka foto- ja joonistekogu. Vähesel määral on kasutatud ka teiste muuseumide ja eraisikute valduses olevaid esemeid.

9 mustrilehte eraldi ümbrises

Käesolevas lisas on esitatud juhendid kõigi põhiköite värvitahvlitel kujutatud rahvarõivaülikondade valmistamiseks. Kirjeldused on antud tahvlite järjekorras. Juhendis on haaratud kostüümide kõik üksikosad, va ehted, mille kohta on esitatud materjal vastava tahvli juures.

Monograafia "Eesti rahvavaibad" on nii mõneski mõttes erinev meie senisest rahvakunstipärandit käsitlevast kirjandusest. Eesti rahvakunsti uurimise ja laiemale lugejaskonnale tutvustamisega tegelevad etnograafid. Viimaste seisukohad on vajutanud selle ala kirjandusele ka oma erialalise pitseri. See väljendub muuhulgas rahvapärase terminoloogiaga seotud küsimuste erilises aktsenteerimises, tööriistade, töövõtete või dekoori nimetuste, samuti kommete ja tööprotsesside üksikasjalikus jälgimises meie maa kihelkondade või maakondade järgi. Samas jääb materjali ajalooline ja esteetiline analüüs tahaplaanile. Viimane raskendab aga suuremate kunstiajalooliste üldistuste tegemist.

Käesolev kogumik avab esimese suurema teadusliku väljaandeseeria eesti uuematest rahvalauludest viisidega. Eesmärk on anda ülevaade eesti uuema, s.o. mitteregivärsilise rahvalaulu kõikidest liikidest, ajaloolistest kihistustest, topograafilistest iseärasustest, laulude varieerumisest ajas ja ruumis. Esimene köide on pühendatud uuematele mängulauludele. Vahetantsuga ja dramaatilise tegevusega ringmängude kõrval on haaratud ka siirdevormilised tantsulis-figuraalse liikumisega laulumängud ja varasemad ringmänguvormid. Eeskätt on siia koondatud ainult või peamiselt mängulaulu funktsioonis levinud laulud.

Kogumik eesti uuemaid laulumänge koos üksikasjaliste mängukirjelduste ja viisidega. Esindatud on nii algupärased laulud kui ka suulised laululaenud naaberrahvaste folkloorist. Lisatud on ülevaade laulumängude liikidest ja ajaloost.

Valikus on üle kolmekümne eesti muinasjutu inglise keeles: „Ahne hunt”, „Kuuneitsi”, „Laulev puu”, „Söepuder”, „Taevane tare”, „Ussinaine” ja palju teisi. Raamatus on ära toodud ka muinasjuttudes olevate laulude noodid. Muinasjutul ei ole sünnipaika. On inimese meel, kuhu ta pesa on teinud, kus ta haub ja nukkub, et oleks jõudu edasi minna. Ta võiks elada igavesti, rännates ühe inimese juurest teise juurde, ühe keele juurest teise juurde, ühe rahva juurest teise juurde. Muinasjutt on see, mida me iga päev oleme ja elame, aga mida me ei saa teisti väljendada kui jutustades ja vestes. Olgu õnnistatud igaüks, kes paotab raudust, et lasta sisse muinasjutt. Olgu õnnistatud igaüks, kes paotab raudust, et lubada muinasjutt tema rännakule.

A fairy tale has no birthplace. There is only the mind of the person in whom it has nested, where it roosts and metamorphoses to gain the strength to carry on. It can achieve immortality by wandering from one person to another, from one language to another, from one nation to another. A fairy tale is what we are and what we experience every day but can only express through speaking and storytelling. May all who push open the iron door to let a fairy tale enter find fortune. May all who push open the iron door let a fairy tale venture onward find fortune. This collection contains over thirty Estonian fairy tales in English: “The Greedy Wolf”, “The Moon Maiden”, “The Singing Tree”, “Coal Porridge”, “The Hut in the Heavens”, “The Snake’s Wife” and many more. It also includes the music for songs sung in the stories.

Kordustrükk.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Sisukord: I - Uurimusi ja mälestusi -- Mati Mandel - Arheoloogilistest uurimistöödest Keila väikelinnusel -- Aivar Põldvee - Rahvaharidusest Harjumaal rootsi ajal (1561-1710) -- Monika Nevalainen - Kirjastusühisus "Külvaja" trükikoja asutamine ja tegevus -- Ludmilla Kasmann - Mälestusi Kloogalt 1938-1950 ¤ II - Aruandeid ja kokkuvõtteid -- Harju Muuseumi loomisest ja tegevusest 1988-1993 -- Ülevaade muuseumi kogudest 1989-1993 -- Ajaloolise pärimuse kogumise võistlus 1990-1993 -- Näitused 1989-1993 -- Keila muinsuskaitsepäeval peetud ettekanded 1986-1993 -- Kirjandust Harjumaa kohta 1988-1993 -- Annetajad 1989-1993

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Raamat esitab kimbukese Eesti kohamuistendeid, nendega seostuvaid sündmusi ning ajaloolisi isikuid. Erinevalt senistest muistendiraamatuist, selgitatakse noorele lugejale, mida ühest või teisest muistendist võib tõeks pidada. Käsitletakse ka rahvaetümoloogia osa muistendite kujunemisel.

Kreekamaalt on pärit suurem osa muinasaja tuntumaid müüte ja legende. I raamatus leiame iidsetest aegadest meieni jõudnud lugusid kaheteistkümnest Olümpose jumalast. Vanade kreeklaste jumalad olid nii välimuselt kui ka tegudelt väga sarnased tavaliste surelikega. Jumalatelgi olid omad nõrkused ning ilmeksimatud olid omad nõrkused ning ilmeksimatud ei olnud nemadki. Ent ülekohtusel teol polnud õigustust ei jumalate ega lihtsurelike puhul. Vanad kreeklased leidsid kõikväelistele olümplastele koha oma igapäevaaskelduste seas, ja üleloomulike sündmuste taustaks olid tihtipeale Kreekamaa kaunimad paigad – nii seostus inimhinges üleloomulik vägevus kodukandi looduse iluga.

Muinasjutuantoloogia "Ilmaveere jutud" teine köide sisaldab soojade kantide (Okeaania, India, Aafrika, Lõuna-Ameerika) pajatusi. Nendes lugudes on nii maagiat kui imesid, robinsonaade ja huumorit ning mõlgutusi inimolemuse saladuste üle. Lauri Sommeri koostatud ja tõlgitud teos järgib suulise pärimuse jutustavat stiili ning teost kaunistavad Kairo illustratsioonid.

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.

Sisukord:

• Hundi loomine / J. Kunder
• Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
• Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
• Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
• Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
• Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
• Rahakatel / J. Vahtra
• Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
• Virmalised / A. Jakobson
• Libahunt / J. Kunder
• Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
• Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
• Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
• Veealused / J. Kõrv
• Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
• Tuulesõlmed / M. J. Eisen
• Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
• Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
• Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
• Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann

Kreeka jumalad ja kangelased on populaarteaduslik ülevaade kreeka mütoloogiast, legendidest ja tegelaskujudest. Ehkki tegu on põhjaliku teatmeteosega, on autor püüdnud pakkuda pisut enamat kui lihtsalt kuivi fakte. Raamatu koostamisel on arvestatud arheoloogiliste väljakaevamiste uusimate andmetega ning eestikeelses väljaandes on värskeid tõlkeid vanakreeka keelest. Raamatus on rohkelt illustratsioone.

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry poolt ümber jutustatuna saavad nad veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks. Majesteetlik ja naistemaias Zeus, armukade Hera, armutu Artemis, särav Apollon ja paljud teised tuttavad, kuid siiski kauged tegelased saavad inimliku näo ja ärkavad taas kord ellu. Raamatust, kus jutustatakse Kreeka jumalate, titaanide ja teiste ajaloo koidiku müütiliste olendite sünnist ja elust enne inimesest kangelaste tulekut, saame muuhulgas teada, miks pole mõistlik oma naist pahandada, isegi kui oled suur jumal Uranos, miks valmistas Athena sünd jumalate kuningale Zeusile omajagu peavalu, miks ei ole olemas rohelisi ja koobaltsiniseid inimesi ning palju muud.

Käesoleva albumi eesmärgiks on 19. sajandi ja 20. sajandi alguse rahvapäraste kudumite ulatuslikum vaatlemine tutvustamaks rahva hulgas populaarseid kudumistehnikaid, mustreid, värvikooskõlasid, samuti kudumite rahvuslikku omapära ja ühisjooni naaberrahvastega. Kõige sellega on tahetud suurendada käsitööharrastajate ja professionaalsete tekstiilikunstnike huvi ühe kaunima ja väljendusrikkama rahvakunstiharu - telgedel kudumise vastu.

"Kuldkalake" keskendub jutustamisele ja juttudele, veebibeebi fenomenile, kalmistute tähistele ning komi noortekultuurile.

"Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs. Teost peetakse läti rahvuseeposeks. Andrejs Pumpurs kirjutas eepose aastatel 1872–1887, ammutades inspiratsiooni kohalikest müütidest ja muistenditest. Teos ilmus aastal 1888. Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ning kirjeldab kohaliku rahva vabaduspüüdlusi. Teose peategelased on läti rahvamuistenditest tuntud Karutapja, tema armastatu Laimdota, kaunitar Spīdola, reetur Kangars ja anastaja Must Rüütel. Eeposes tegutseb ka eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes Karutapjale võitluses alla jääb. Nad lepivad kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel.

Madis Arukask: "Välitööd - võimalus või taak?"
Ehti Järv: "Etnograafilised välitööd Ruhnus 2009. aastal"
Eva-Liisa Roht, Jaanika Jaanits: "Komi nooruse otsingul"
Eva Sepping: "Välitöödest soome-ugri aladele"
Helen Hanni, Kaisa Sammelselg: "Otsi kohta, kus sa saad, ja pane GPS ehk projekti "Radar" välitööd Lahemaa rahvuspargis"
Epp Tamm, Ave Taavet: "Sandiväsitaja külast Hiirevõhmumäeni - Juurus kohapärimust kogumas"
Raivo Kalle, Renata Sõukand: "Etnobotaanika mõiste, materjali kogumise ajalugu ja kogumissoovitused"
Ele Pajula, Eva-Liisa Roht: "Vahel vahel ehk läbi liminaalsuse ise endast"

Henry Wadsworth Longfellow – põhja-ameerika suurim poeet XIX sajandil – mõistis üsna varakult oma kutsumust, ilmutades juba poisikesena andekust värsside loomisel ja silmapaistvat huvi sünnimaa mineviku ning rahvapärimuste, eriti indiaani mütoloogia vastu. Indiaanlaste teema paeluski teda kõige enam. Jutlustamata rasside üheõiguslust üldsõnaliselt, koputas ta nii indiaanlaste kui ka neegerorjade nimel järjest utngivamalt inimkonna südametunnistusele. Optimistina lootis ta tulevikust palju ja jõudis neegrite orjapõlve lõppu nähagi, ent indiaanlastest kui rahvast olid juba tollal säilinud ainult riismed. Oma parimas eeposes "Laul Haiavatast" talletas poeet kõik oma teadmised indiaani folkloorist ja kogu oma armastuse elle alistamatu loodusrahva vastu ning südamevalu ta pärast. Poeemi peategelane, legendaarne kuju, kehastab indiaani rahva üllamaid omadusi – ausust, mehisust, töökust ja ilumeelt. Eriti rõhutab autor indiaanlaste rahuarmastust ja külalislahkust, millest nad isegi valgete tulekul saatuslikult kaua kinni peavad. Eepos ülistabki tööd ja rahupõlve, sõprust nign armastust. Rohkem võitleb nimikangelane stiihia kui otseste vastastega, jääb aga võitjaks nii elus kui surmas. See kaunis ning omapärane lugulaul on ilmunud kõigis kultuurkeeltes ja lugejaskonda alati köitnud.

“HINGA END LIGI JA ME HÕIKA SULLE SALA, KUIS SAADA KERGET LEIBA EI MULLA EGA JUURETA…” "Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest. Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

Jürgen Rooste 22. luulekogu "Libahundilaul" on korraga ajalauludekogu ja piiluauk me mütoloogiasse, nii tänasesse kui läinusse, mis ometigi nii silmnähtavalt ikka veel kohal... Siit leiab loitse ja manamisi, autopsühhograafiat, milles rännatakse mööda rämpstoiduradu, lootuse ja mure heitlust, laule inimlikust lollusest ja vana hää Kitzbergi enese karust (s.t hundist) käppa. Toimetanud Maria Esko. Kujundanud ja küljendaud Asko Künnap. Näo Kirik, 2024. 144 lk (kurapidi), mõnusas taskuformaadis.

See põgus viiv, mida inimesed nimetavad eluks, näib neile õnnetuile igavikuna …

Nad püüavad tungida olemise ookeani ja vormida määramatu seaduste ning reeglite läbi määratavaks …

Kuid nende eneste elu on viivukesem kui vari, mida mööduv pilv liivale jätab …

Eks vaatame siis, millega üllatab meid homne päev …

Sisukord:

Lilith
Õnne olemus
Ušinara
Bogdõhann Shi Huangdi
Sultan Mehmet Fatih
Tšinghis-khaan
Kes elab
See, mida palute, on minu jalge all
Mina olengi see eikeegi
Saadi viimane kevad
Šidhar

1992. a. saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomsutab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde graffitit piltmõistatusi anekdoote lauluparoodiaid rebaseks löömist kaartidega ennustamist koolilaste mänge seletamatuid juhtumeid mõistatusi salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid

2013. aastast hakkab Studia Vernacula ilmuma akadeemilise aasta-ajakirjana, mis sisaldab käsitöö ja käelise kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid. Seekordse numbri pealkiri on Lugusid materjalidest.

Sisukord:
Eessõna / Foreword
Priit-Kalev Parts

Sissejuhatus / Introduction
Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Kristi Jõeste

Luu töötlemine lamba sääreluust vilepilli näitel
Monika Hint

Maakivi ehitusmaterjalina: töötlemine ja kasutus
Alo Peebo, Madis Rennu

Silmuskudumise põhivõte - kas aadlidaamide graatsia või talutüdrukute kiirus?
Anu Pink

Ülevaade Soome palkehituse ajaloost
Janne Jokelainen

Traditsioonilistest kodustest nahatöötlemise võtetest Eestis
Made Uus

Taasavastamas turbakiudu
Liisa Kallam, Liisa Tomasberg

Nõges Vormsi moodi: ülevaade 2012. aasta juulis Vormsil toimunud nõgesekiu töötlemise töötoast
Liis Luhamaa

Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest
Külli Eichenbaum, Kalle Eller

Konverents "Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades"
Ave Matsin

Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed on suvaliselt valitud. Kuigi juttude tegelased on pisut naljakad, on siiski tegemist tõsise raamatuga

Sisaldab artikleid: Nimekasutus setu müüdilises rahvalaulus / Madis Arukask ; Setu hällitused : ei laul ega kõne / Maarja Kasemaa ; Hähkamine - setude salakeel / Viida Raag ; Regilaulude tükeldamisest / Liina Saarlo. Keele mõju regilaulu värsimõõdule (Kullamaa) / Mari Sarv

Raamat sisaldab kaheksat kunstmuistendit, mida seovad mälestuspildid ühest vanast rahvajuttude vestjast. Dramaatilise sündmustikuga lugudes põimuvad argipäevane ja fantastiline maailm, mille loomiseks on kasutatud etnograafilist ainestikku, rahvaluulet ja arhailist sõnavara.

Eesti jõulukommete mõistmiseks tuleb neid tingimata võrrelda põhjamaa rahvaste sellekohaste kommetega. Palju meie jõulukombeid võiksime nimetada rahvusvahelisteks, vähemalt põhjamaal. Jõulukombed annavad meile pildi vanade eestlaste usu- ja komblusmaailmast. Ühestki muust pühast ei ole nii palju vanu kombeid säilinud kui just jõuludest; mitmed neist kommetest korduvad muilgi pühil. Jõulude kirjeldamisel ei ole mitte ainult pärisjõulude kirjeldusega piirdutud, vaid jõule nende laiemas mõistes arutatud, toomapäevast alates, nuudipäevaga lõpetades. Üldiselt olen püüdnud kombeid niipalju üles tähendada, kui neid leidub minu korjandustes ja Eesti Rahvaluule Arhiivis, aga niisama kirjanduses. Jõululaulud on käesolevast raamatust välja jäetud, samuti jõulumängud.

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.