Huumor

Sõltumatute Uuringute Labor Prantsusmaal on jõudnud samale järeldusele, mida inimesed on juba ammu teadnud: abielu on nagu šokolaadikarp – iial ei või teada, milline komm sind seal ees võib oodata. Anekdoodikogumik "500 fakti abielust" koondab endas abielu kogu diapasooni, alustades kurameerimisest ja pulmadest ning lõpetades armukeste ja lahutusega. Sest abielu pole jäävsuurus, vaid pidevas muutumises arenev protsess. Raamatut võib võtta ka omalaadse õpikuna – kust siis veel oleks parem õppida, kui teiste vigadest. Kõik puhtjuhuslikud kokkulangevused teie naabrite, tuttavate, sõprade, töökaaslaste ja sugulaste abieludega raamatus on taotluslikud. Valdo Jahilo

Darwini auhind antakse posthuumselt totral viisil oma rumaluse läbi surma saanud inimestele. Selles raamatus on rohkesti taolisi juhtumeid;nii neid, mille eest on auhind saadud, kui neid, mis sellest napilt ilma jäänud. Igal juhul võib neist traagilis-naljakatest lugudest kindlasti järeldada, et inimlikul lollusel pole piire, ja seda isegi enesehävituse vallas.

Uusi lugusid inimestest, kes ajendatuna auahnusest, saamahimust või tont teab millest veel, midagi täiesti lolli ette on võtnud, selle läbi õnnetul kombel hukka saanud ja sellega inimkonna genofondile heateo teinud. Kurva lõpuga, kuid äärmiselt naljakad (ja õpetlikud) lood kogu maailmast.

Populaarne huumorisari "Darwini auhinnad" jätkub jubedate tõsilugudega inimolendite äpardunud ettevõtmistest. Premeerides neid, kes oma tahtmatu lahkumisega genofondi kvaliteeti parandavad, tõestab käesolev osa taas, et mõistus pole mõistuslike olendite seas just laialt levinud. Seekord kohtute šerifiga, kes end kogemata kaks korda tulistas; kindlustuspetturiga, kes rauasae abil oma jala amputeeris; farmeriga, kes kaitseks mesilaste eest pea kilekotiga sulges; mehega, kelle lömastas tema enda raiutud oks, ja paljude teistega, kes oskasid end eriti leidlikult teise ilma saata.

Valimik 1986.aastal perioodikas ilmunud eesti satiirist ja huumorist.

Teda lihtsalt nagu ei saaks olemas olla, aga siiski... Veel tänagi kohtate teda, kui vaatate peeglisse.

Juba 10. osana jätkub poissmees Ernie, tema koleda pruudi Doris Husselmeyeri, bisnisigeeniuse onu Sidi, vinnilise Arnoldi ning teiste selle kogumiku kreiside kodanike seiklus.

Koomiksikogumiku üheteistkümnes osa pakub võimalust naerda enda ja maailma üle. Poismees Erniest, tema koledast pruudist Doris Husselmeyerist, ärigeenius onu Sidist, vinnilisest Arnoldist ning teistest sama veidratest kodanikest pajatav koomiks on kaugelt kõige kreisim omasugune, mida siinmail võimalik jälgida.

Uues raamatus elu keeb - Effie omandab uusi kokandusnippe, onu Sid on endiselt ärigeenius, Arnoldist saab Ida-Blonosia kroonprints, doktor Pork laiendab oma praksist ning teda aitab tema ämm, lahendatakse abieluprobleeme, Spencer õpib elu, onu Sid jahib Arnoldiga vana tampijat (legendaarne Bayonne´i metsik tapjapõder) ja muud ja muud ja muud.

Kogumik omaette mõisteks kujunenud Gabrovo nalju ja anektoote, milles gabrovlane naerab muheldes või laginal iseenda üle, mis aga ühtlasi tõstavad esile gabrovlaste nutikust.

Raamatusse on koondatud arstist autori enam kui kolmekümne aasta jooksul paljudel näitustel ja ajakirjanduse veergudel eksponeeritud filosoofilise sisuga, liigsete sõnadeta, meditsiiniteemalised karikatuurid.

Autor on omal ajal Jänkimehe nime all populaarsust kogunud teravapilgulise vestekirjanikuna j andeka dramaturgina. Käesolev väljaanne esitab Tammlaane mahukast publitsistlikust loomingust väikese valiku, milles pearõhk on pandud Jänkimehe vesteloomingule, satiirilistele ja humoristlikele paladele. Kompaktsust taotledes tuuakse üksikud palad kärbitult, keelt on ühtlustatud ja ajakohasemaks kohandatud.

Selles ülinaljakas, enam kui 150 lugu sisaldavas kogumikus räägib töökohahuumori kuningas ja ülipopulaarse koomiksisarja "Dilbert" autor Scott Adams poliitikast, religioonist, kohtingutest, dieedist, aluspesust, autolaulikutest, kinnisvarast Kuul ja paljust muust. Muuhulgas viib autor meid "Dilberti" koomiksi kulisside taha, näidates mitmeid koomikseid, mida nende esialgsel kujul avaldada ei lubatud.

Raamatus on üht-teist lõbusat nii jõuluvanale ette lugemiseks kui niisama lugemiseks.

Valik Avo Paistiku ühiskonnakriitilisi karikatuure

Kole sõbranna on sinu kodutänaval.Kole sõbranna on majas, kus sa elad.Kole sõbranna on köögis.Kole sõbranna on elutoas.Kole sõbranna on sinu magamistoas.Kole sõbranna on sinu voodis.Kes on kole sõbranna?Kohe saad teada."Kole sõbranna" koondab Mart Juure viimaste aastate loomingu paremikku. Raamatu valmimisele aitasid kaasa arvamusliider Anne Memedova, tippsuusataja Kevin Uljaste, hambaarst Kristo Vusserdaja, trummar Ringo Starr, vabadusvõitleja Villi Frits ja paljud teised kallid kaasteelised. Neile kuulub autori sügavaim tänu.

Igaühest võib saada kangelane. Õpi ära, kuidas kiisu puu otsast alla tuua, tühi rehv välja vahetada, naisterahvas hädast päästa, Heimlichi võtet sooritada ja ühe hüppega ühelt hoonelt teisele volksata (tegelikult pole viimast eriti vaja).

Literally Estonian valiti kauneimate raamatute hulka konkursil 25 kauneimat Eesti raamatut 2023 ning autasustati Eesti Rahvusraamatukogu eripreemiaga Kuldraamat.

Eesti keelt sõna otseses mõttes käsitlev teos „Literally Estonian” on eesti keelt ning kultuuri eesti- ja ingliskeelsele auditooriumile tutvustav humoorikas raamat, mille kandev osa on keelemängudel ning lõbusatel illustratsioonidel.

Raamatu keskmes on eestikeelsed sõnad, mis täht-tähelt inglise keelde tõlgitult omandavad uue ja naljaka tähenduse. Näiteks tolmuimeja on inglise keeles vacuum cleaner, kuid otse eesti keelest tõlgituna dust sucker.

Raamatus on kokku üle 400 sõna, fraasi ja lause, mis tutvustavad nii eesti keelt kui ka Eesti riiki. Muu hulgas on välja toodud rahvapäraseid loomade nimetusi nagu pikk-kõrv ja mesikäpp, antakse ülevaade mõningatest Eestile omastest kommetest ja tavadest ning käsitletakse eriskummalisemaid sõnaühendeid nagu külmavares ja valevorst.

„Literally Estonian” sobib ideaalselt kingituseks keelelembelistele eestlastele, nende mujal viibivatele pereliikmetele ja sugulastele, välismaalastest sõpradele ning muukeelsetele kolleegidele. Raamatu peaeesmärk on valmistada lugejatele rõõmu ja ärgitada neid mänguliselt mõtlema keelelistele eripäradele ja lingvistilistele nüanssidele.

Klassikaks saanud populaarsed naljaseadused ühes käepärases kogumikus!

Tuntud humoristi Silver Alevi uus huumorikogumik, mis pakub lugejale mõnusaid muigelisi vahepalasid kõikvõimalikel teemadel.

Rohke Debelaki sulest on ilmunud arvukalt romaane, novellikogumikke, luulekogusid, mahukalt tõlketöid ja publitsistikat. Tema sulest ilmunud teoste kogumaht on aukartustäratav, kuid tänu täiuslikult loetamatule käekirjale muutusid tekstid talle endale ja laiemale publikule arusaadavaks alles pärast esimeste personaalarvutite kasutuselevõttu Eesti aladel. Selleks ajaks olid aga endisest teravusest ja loomingulisest sügavusest alles jäänud riismed. Sulest oli ilmunud liiga palju. Hilisemat loomeperioodi jääb ilmestama läbiv soov näha õigust ja tõde ka seal kus midagi näha ei ole. Tõenäoliselt jääb käesolev raamat autori ainukeseks, sest viimasel ajal on tal jälle ainult sulest ilmuma hakanud.

Valik naljajutte.

Valik humoorikaid olustikukirjeldusi elust stagnaaja lõpu Eestis, samuti minavormis jutustus põgenemisest nõukogude turismireisilt Austrias, poliitilise varjupaiga saamisest ning ajakirjaniku kogemusi läänemaailmast.

Inimtõug ei ole tegelikult tõug. See on liik, ent jagatud mitmeks mugavaks rassiks nagu must, valge, asiaadi ja segavereline rass. Need jaotused rajanevad peentel bioloogilistel erisustel ja väljenduvad füsioloogilise teguritena. Rassism tähistab vastikust teise rassi vastu tervikuna või teise isiku vastu kõigest sellepärast, et ta on teatava rassi liige. Nagu pealkiri viitab, on see raamat mõeldud kasutamiseks rassismi praktilise käsiraamatuna nii rassistidele kui ka mitterassistidele. See käsitleb mitmesuguseid erinevate rasside ja rahvusrühmadega seotud stereotüüpe, samuti nende päritolu ja tõesust. Etnograafiaprofessor C. H. Dalton on tuntud Ameerika koomiku Sam Meansi pseudonüüm, mille all heidab ta satiirilise ja hüsteeriliselt naljaka pilgu korraliku rassisti hingellu.

Kui teile tundub, et maailm on täiesti arust ära ja teid ümbritseb hoopis vähem tõsiseid nägusid kui teile meeldiks, võtke kätte "Südames noor", raamat sellest, kuidas jääda elurõõmsaks nagu nooruspõlves. Unustage karjäär, laenud, lapsed ja argiaskeldused ning meenutage päevi, mil tegite seda, mis teile meeldis – naeruküllaseid päevi, mil süda oli kerge. See lõbusate loomafotodega illustreeritud kogu tarkusi ja teravmeelsusi toob halli argipäeva tagasi naeru ning meenutab, et sügaval sisimas olete endiselt see lustlik, aktiivne, tulevikku vaatav ja optimistlik laps, kes olete alati olnud.

Eesti NSV karikaturistide looming on pälvinud nii üleliidulist kui ka rahvusvahelist tunnustust. Käesoleva kogumiku valdava osa moodustavad nende need karikatuurid, mis seostuvad Eesti NSV pealinna Tallinna ja tallinlastega.

Pärast Jaroslav Hašeki surma (1923) otsustas ajakirjanik ja humorist Karel Vanek (1887-1933) lõpetada oma sõbra poolelijäänud teose "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" ning avaldas raamatu Švejki seiklustest Vene sõjavangis (1924). Vaneki fantaasias taaselustunud Švejk on ikka niisama muretult optimistlik, rõõmsameelne ja heasüdamlik krutskimees. Tema heietused kätkevad näilise tobeda lihtsameelsuse varjus elutarkust ja teravat ühiskonnakriitikat. Võtnud ise osa I Maailmasõjast ja olnud Venemaal sõjavangis, oli Vanekil materjali küllaga, mis võimaldas tal luua teravmeelse huumoriga vürtsitatud tõsielupilte sõjaaegsest Venemaast. Ja kui Švejk veel täna meie maailmas ringi käiks ning kui tema terane ja irooniline pilk oma noorusaja vangipõlve tänapäevaga võrdleks, võiks ta oma iseloomuliku leebe naeratuse saatel filosoofilise naeratuse saatel filosoofilise rahuga nentida: "Ei ole midagi uut siin päikese all..."

"Vanade ja kobedate" stsenaristi Peep Pedmansoni sule all seiklevad raadioeetris ja teleekraanilt tuttavad tegelased seekord paberil. Nagu ikka, otsivad nad siingi innukalt ühte koma teist, kuid leiavad teist koma kolmandat.

Kindlasti saab laste suust kuulda tõde! Mark Levnegood ja Unni Lindell on intervjueerinud 5-9 aastaseid lapsi, küsides neilt maailma asjade kohta. Kui sa armastad lapsi ja lapsemeelsust, siis on see lõbus ja hea lugemine pikaks ajaks. Unni Lindell on üks edukamaid norra kriminaalkirjanikke, kes on saanud mitmeid kirjanduspreemiaid. Mark Levengood on tuntud kui Rootsi televisiooni lastesaadete juht ja on üks kuulsamaid meediapersoone Rootsis. Koos abikaasa, tunnustatud näitleja ja kirjaniku Jonas Gardelliga kasvatab ta väikest poega.

Eesti autorite kirjutatud satiiri rahvusvahelistel teemadel.