Keeleõpe ja sõnastikud

Raamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Lisatud on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib kompaktse õpikuna

Kahesuunaline sõnaraamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Eestlasest kasutaja jaoks on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib ülevaatliku ja kompaktse õpikuna.

Filmide ja televisiooni vahendusel meie kodudesse tulvavas Ühendriikide eluviisis on palju tuttavlikku, mille sisu -- paradoksaalne küll -- on jäänud mõnevõrra ähmaseks. Ameerika kultuur on tulvil mõisteid, mis televisioonist hoolimata on vähemalt osale meist ebaselged või koguni võõrad. Käesolevas väikeses väljaandes on püütud arusaadaval viisil seletada mõningaid Ühendriikide kultuurile iseloomulikke mõisteid. Esitusviis on populaarne ja valikuline, see ei pretendeeri ammendavusele ei märksõnavaliku ega selgituste poolest. Seda tüüpi raamat on paratamatult alati koostaja nägu. Ennekõike on käesolev raamat mõeldud abiks neile, kes uudishimust ajendatuna tahavad paremini tundma õppida ameerika kultuuri. Sõnaartikleid võib lihtsalt valikuliselt lugeda, kuid väljaannet saab kasutada ka kui käepärast teatmeteost, kui ette juhtub võõras mõiste.

Saksakeelne grammatikaõpik, mis keskendub saksa keele reeglite seletamisele ja läbi praktiliste harjutuste nende kinnistamisele. Raamat sobib nii iseseisvaks õppimiseks kui ka klassiruumis kasutamiseks.

46th edition. Entirely rewritten and greatly enlarged and now augmented by all the latest expressions connected with aviatics, motoring, travelling, sports, etc.

"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995. aastal ilmunud Eesti etnograafia mõisteid seletav sõnaraamat.

Sisukord:
Häälikuõpetus
Vormiõpetus
Lauseõpetus
Sõnavaraõpetus

Kuidas kasutada: küün-küüs; kaan-kaas; vahel-vast-vahest; käsitama-käsitlema-käsitsema; kohaldama-kohandama; komplektne-kompleksne, standard-standart; töötatakse-töödatakse; teenindama-teenendama; potentsiaalne-potensiaalne; pulseerima-pulsseerima? 272 lehekülge 1700 mahukat sõnaartiklit iga sõna juures on käänamine-pööramine ja näitelaused keelekommentaarid õigekirja, käänamise ja pööramise, rektsiooni, sõnaseoste, tähenduse jpm kohta vajadusel on antud tähendus ja hääldus

Kirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Tänapäeva keele sõnaraamat, mis hõõlmab keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame, XXI sajandi alguse keelt. Suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka hindavad; mis on hea ja mis halb keel. Kirjakeele normi alus kogu Eesti ühiskonnale. "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" uuendatud väljaanne, mis jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel ligi 90aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisjärgu ja loojate nägu, nii ka käesolev. Õigekeelsussõnaraamatu tüüpi on täiustatud, sisu ja mahtu kasvatatud. Võrreldes "Eesti keele sõnaraamatuga ÕS 1999" on märksõnadeks ja sõnaartiklite sisse lisatud ligi 5000 sõna. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda.

Lühidalt kokku võetud kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Sisaldab oma- ja võõrsõnade õigekirja, suure algustähe kasutamist, kokku- ja lahkukirjutamise reegleid jms.

Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Neljas trükk.

Käesoleva monograafia autor peab oma eesmärgiks anda ülevaade kõigist eesti värsiteooriafa seotud olulisematest probleemidest. Sealjuures ei analüüsita mitte konkreetsete teoste kunstilist väärtust, vaid tuuakse esile luuletuste ülesehitamise üldised põhimõtted, mis eri teostes omandavad erineva esteetilise tähenduse ja väärtuse; ka seda on võimalik hinnata, kuid sel juhul tuleks värsitehnikale lisaks vaatluse alla võtta teose kõik aspektid. Küll aga saab ainuüksi värsitehnika kriteeriumidega hinnata mingi riimitüübi, värsimõõdu või luulevormi vastavust keele ehitusele ja selle "raskusastet", mis sõltub emakeele seaduspärasustest.

Sõnastiku 3. muutmata trükk.

Uue eesti-inglise sõnaraamatu esmatrükk 688 lehekülge, ühes köites 45 000 märksõna uusim eesti ja inglise sõnavara põhiterminid tähtsamatelt elualadelt (nt arvuti ja Internet, majandus) sõnakasutus kinnisväljendites, idioomides ja fraseologismides

Lisas: ebareeglipärased tegusõnad; riigid, rahvused ja keeled; numbrite õigekiri, järgarvud.

Lihtne ja kasutajasõbralik ülesehitus

Kõigi aegade täiuslikum ja mitmekülgseim eesti-inglise sõnaraamat. Kaante vahel on ka mag. Johannes Aaviku sissejuhatav ülevaade eesti keele grammatikast ja sõnade muutmise tabelid. Sõnaraamatul on kaks eesmärki: eestlastel võimaldada leida õigeid ingliskeelseid vasteid ja muulasi abistada eesti keele õppimisel ning eestikeelse kirjanduse lugemisel. Põhiliselt õigekeelsussõnaraamatul rajanevat sõnade valikut on täiendatud oskus-, murde- ja uudissõnadega ning lopsaka rahvakeelega.

Sõnaraamat koosneb alfabeetilisest sõnastikust (ligikaudu 10 000 märksõna) ja lisadest - geograafilistest nimedest, enamkasutatavaist lühendeist ning ebareeglipäraste verbide põhivormide ja ebareeglipäraste nimisõnade mitmuse tabelitest. Sõnaraamatu koostamisel on lähtutud keskkooliõpilaste praktilistest vajadustest inglise keele õppimisel, et abistada neid keskmise raskusega tekstide eesti keelest inglise keelde tõlkimisel. Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk.

Eesti-inglise sõnaraamat on kasutajasõbralik üldsõnastik suuliseks ja kirjalikuks eneseväljenduseks inglise keeles. Sõnaraamatu materjal on kogutud 1990ndate aastate teisel poolel paljudest eesti- ja ingliskeelsetest allikatest. Ingliskeelses osas toob sõnastik erinevuste korral ära nii ameerika kui briti inglise keele variandi. Üldises plaanis on autor arvestanud tõsiasja, et 20. sajandil on ameerika inglise keele roll maailmas pidevalt suurenenud ja briti inglise keelde ilmunud üha rohkem ameerikalikke väljendeid. Seetõttu on käesolevas sõnaraamatus pööratud senisest suuremat tähelepanu ameerika inglise keelele.

Eesti ja Läti on lähedased naaberriigid, mida ühendab nii ajaloopärand kui ka samalaadsed traditsioonid ja arusaamad. Meie keeled küll erinevad, kuigi öeldu sisu on tihtilugu väga sarnane – nii eestlased kui lätlased saavad aru, mida tähendab ahju taga konutada, hambaid varna riputada või jalgu selga võtta. Sõnaraamat on hea abiline eesti keelest tõlkijatele ning kõigile neile, kes soovivad eesti või läti keelega lähemalt tutvuda. Eesti-läti sõnaraamatus on üle 40 000 märksõna. Põhjalik ja tänapäevane väljaanne sisaldab keelenäiteid ja grammatilist teavet ning abistab kasutajat nii eesti keelest läti keelde tõlkimisel kui ka mõlema keele õppimisel.

Vestmik on mõeldud abivahendiks neile, kel Norrasse reisides ning norralastega suheldes tekib soov ja tahtmine proovida end erinevates olukordades norra keeles väljendada. Vestmiku kasutamine on hõlpsam, kui keelehuvilisel on juba olemas mõningased algteadmised norra keele kohta. Samas on vestmikusse lisatud täiendavaid selgitusi ja näpunäiteid, mis loodetavasti aitavad isegi päris algajal keelekasutajal vajalikke sõnu ja väljendeid omandada ning nende abil oma norra vestluspartnerit üllatada.

Umbes 8000 märksõna sisaldav sõnastik hõlmab igapäevase ja ühiskondlik-poliitilise elu alasid käsitlevat sõnavara. Esitatakse ka olulisemaid fraseoloogilisi ühendeid ja lausenäiteid.

Koolinoortele mõeldud sõnastikus on umbes 25 000 märksõna, lisaks on toodud vajalikud grammatilised vormid, tugevatel verbidel ka põhivormid. Eraldi peatükina on toodud lühiülevaade õigekirjast, nimisõnade soo määramisest ja mitmuse moodustamisest.

5. trükk

TЕА eesti-vene koolisõnastik on unikaalne nii sisult kui ka vormilt. Sõna tähendust aitavad kiiresti mõista ning meelde jätta hoolikalt valitud väljendid ja näitelaused. Sõnade õppimist hõlbustab see, et iga vene sõna on varustatud rõhkudega. Põhisõnastiku juurde kuuluvad ka mahukas lisaosa ning temaatiline piltsõnastik. Lisaosas esitatakse lühidalt vene keele ja sõnavaraõpetuse probleemsed nähtused ning luuakse seosed keele erinevate aspektide vahel. Lisas on toodud nimisõnade sugu, nimi- ja omadussõnade käänamine, isiku- ja kohanimede nimetused jpm. Piltsõnastik aitab paremini meelde jätta värvilist pilti nõudvate nähtuste ja asjadega seotud mõisteid. Eesti-vene koolisõnastik sobib kasutamiseks nii eestlasele kui ka venelasele, põhikoolile ja gümnaasiumine, tööks koolis ja iseseisvaks kasutamiseks.

Neljas, parandatud trükk. Sõnastiku lõpus on ülevaade vene keele grammatikast.

Sõnaraamat sisaldab umbes 60 000 tehnikaalast märksõna. Siit leiab mõisteid ka selliste valdkondade kohta nagu ehitus, infotehnoloogia, informaatika, keskkonnakaitse, tekstiil, transport ja õmblus.Koostanud Jevgeni Kalinin ja Tõnis Teemaa

Ympäristösanakirja. Keskkonnasõnastik. Environmental dictionary. Umweltwörterbuch. Miljöordbok. Vides vardnica. Экологический словарь Sõnaraamatus EnDic 2000 on 4615 märksõna seitsmes – soome, eesti, inglise, saksa, rootsi, läti ja vene keeles. Taksonoomilistel teriminitel on ka kaheksas, ladina vaste. Sõnaraamat hõlmab põhimõtteliselt kõiki keskkonnakaitse alasid. Siiski sisaldab ta suhteliselt rohkem veesõnu, kuna raamat tugineb Veekaitse sõnaraamatule.

Engelsk-svenska och svensk-engelska ordbok. ca 60.000 uppslagsord och fraser. 758 sidor (Engelsk-svenska) och 480 sidor (Svensk-engelska)

Ülevaade ersa keele grammatikast ning väike ersa-eesti sõnastik.

Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat esitab ja kirjeldab slängisõnu 152 eri teemal. Samad sõnad on loetletud alfabeetilises registris.

Õpik koosneb 27 õppetunnist, mis sisaldavad esperanto keele grammatikat ja harjutusi õpitu kinnistamiseks. Lisatud on esperantokeelseid lugemispalu. Õpiku lõpus leiduv esperanto-eesti sõnastik võimaldab arendada igapäevast vestlust olustikulistel teemadel ning hõlbustab kirjanduse ja ajakirjanduse lugemist. Õpik on mõeldud iseõppijaile.

Sõnaraamat Feliks Vaka mälestuseks. Sõnastik hõlmab täielikult F. Vaka uurimuse "Suured ninad murdsid päid..." esimese kuue vihiku väljendeid. Lisa on koostaja hankinud sõnastikest, eesti autorite teostest ning perioodilistest väljaannetest. Kokku on sõnastikus üle 6000 põhiväljendi. Fraseoloogia ehk püsiväljendid on keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene koostisosade summast, neile on omane metafoorsus, piltlikkus ning nad ei ole sõnasõnaliselt tõlgitavad teise keelde.(Nt. Asja ees, teist taga. Avali süli vastu võtma. Kirik keset küla. Kurja juur. Pead silmusesse pistma.) Avarama lähenemisviisi korral kuuluksid püsiväljendite hulka ka vanasõnad, kõnekäänud, aforismid jms. Fraseoloogiasõnaraamatust on nad aga välja jäetud, kuna neid käsitletakse tavaliselt omaette.

Käesolev õpik on mõeldud eeskätt keskastme üldkeele tasemega keeleoskajale, kes tunneb huvi saksa õiguskeele vastu. Õpiku materjal võimaldab baasteadmiste omandamist saksa õiguskeele valdkonnas. Õpik koosneb kuuest omaette terviklikust temaatilisest üksusest (Lektion). Tekstide sõnavara kinnistatakse leksikaalsete, grammatiliste ja erialast kõnekeelt arendavate harjutustega ning on varustatud selgitavate märkustega. Õpiku lõpus on saksa-eesti sõnastik, mis sisaldab nimisõnade, tegusõnade, omadus- ja määrsõnade loetelu, samuti tähistatud leksikaalsete harjutuste lahendusi ning juriidilises terminoloogias kasutatavate lühendite loetelu.

Kolmest osast koosnev õpik sisaldab grammatilist materjali, harjutusi ja tõlkeharjutusi, konkreetsetel teemadel dialooge koos kommentaaride ja grammatiliste seletustega. Õpik iseõppijaile ning keeltekursustel ja fakultatiivkursustel õppijaile.

Käesoleva inglise keele grammatikaõpiku koostamisel püüdis autor arvestada kõnearenduslikku suunda võõrkeele õppimisel, mida näeb ette keskkooli programm. Õpiku peamiseks eesmärgiks on olla õpilastele abiks võõrkeele praktilisel omandamisel, kusjuures praktilise omandamise all tuleb mõista nii aktiivset kui passiivset võõrkeele oskust.

Toimetanud ning sõnastikuga, eestikeelse grammatilise osaga ja lugemisreeglitega varustanud Paul Vaarask

Inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamat. Esimene osa, Inglise-eesti : hääldamisjuhistega Rahvusvahelise Foneetika Ühingu foneetilise süsteemi alusel = Dictionary of the English and Estonian languages. First part, English-Estonian : giving the pronunciation according to the phonetic system of the International Phonetic Association

Nende kaante vahel jõuab kasutajateni esimene ulatuslikum katse korrastada nüüdismajanduse ja- majandusteaduse käsitlemiselvajalikku eestikeelsetsõnavara. Sõnastiku põhiülesanne on just eesti majandussõnavara korrastamises ja edasiarendamises, ehkki lähtekeeleks on võetud inglise keel

Nende kaante vahel jõuab kasutajateni esimene ulatuslikum katse korrastada nüüdismajanduse ja- majandusteaduse käsitlemiselvajalikku eestikeelsetsõnavara. Sõnastiku põhiülesanne on just eesti majandussõnavara korrastamises ja edasiarendamises, ehkki lähtekeeleks on võetud inglise keel