Kirjandus

Analüüsiv ülevaade A. Kitzbergi loomingust.

Tõnu Õnnepalu uus raamat koondab valiku kirjandusele pühendatud esseedest, mis on kirjutatud aastatel 1992–2011. Kahekümne kolmest esseest (millest kaks on varem ilmumata) koosnev kogumik moodustab omamoodi väikese kirjandus- ja mõtteloo, pajatades korraga nii ühe inimese kirjandus- ja elunägemise arengust kahekümne aasta jooksul kui ka kogu (eesti) kirjanduses ja ühiskonnaski toimunud muutustest. Teiste seas sisaldab kogumik pikemaid käsitlusi Betti Alveri, Aleksander Suumani, Viivi Luige, Peeter Sauteri, nagu ka François Mauriaci, Michel Houellebecqi ja Jonathan Littelli loomingust.

Sergei Dovlatov on öelnud, et tema elus on olnud kolm olulist linna: Peterburi, Tallinn ja New York. Peterburis on praegu ausammas Sergei Dovlatovile, Tallinnas on see kavas avada 2021. aastal, klassiku 80. sünniaastapäevaks, New Yorgis on temanimeline tänav. Aga selle raamatu kolm autorit tundsid, hindasid ja armastasid Sergei Dovlatovit siis, kui ta polnud veel kuulsaks saanud, kui teda vaenati nii Leningradis kui ka Tallinnas, kui ta alles hakkas New Yorgis tunnustust koguma. Siis, kui mõtted tema suurusest pärast surma ja maailmakuulsusest ei tulnud pähe Dovlatovile endale ega ta sõpradele.

Tagasivaatav raamat TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ja selle uuemal ajal tekkinud järglastes tehtule. Lisaks must-valged fotod.

See raamat on koostatud teadmises, et keel on meie kõigi asi, ja veendumuses, et eesti keelt, meie emakeelt ja selle kujunemislugu on prestiižikas tunda. Lugejani on toodud meie keele ajaloo märgilise tähendusega sündmused ja saavutused. Raamatusse on valitud eesti keelt enim mõjutanud uurimuste, teoste ja ettevõtmiste kõrval ka kultuuriloolise tähendusega ühistegemisi, tutvustatud meie keeleelu korraldavaid institutsioone ja otsuseid, mis ühel või teisel moel on kaasa aidanud eesti keele käekäigule, eestluse kujunemisele, eesti keele väärtustamisele ja kaitsele.

Kapitaalse koguteose Eesti kirjandus paguluses XX sajandil kaante vahele on koondatud kümme ülevaatepeatükki. Neis käsitletakse proosakirjandust (esitatakse 35 prosaisti loomingu lähivaatlused), luulet, memuaristikat, näite- ja lastekirjandust, antakse ülevaade tõlkekirjandusest ning tõlgetest võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teostest, samuti kordustrükkidest, kriitikast ja kirjandusteadusest. Koguteoses jälgitakse kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja autoriportreede vaheldumisele. Tähelepanu keskendub ennekõike kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Osutatakse ka välis- ja kodueesti kirjanduses ilmnenud erinevustele ja paralleelidele. Arvuka ja pädeva autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub traditsioonilisest akadeemilisusest lennukama esseistlikkuseni. Raamatut väärtustavad nii peatükke õpetavad mahukad ja põhjalikud valikbibliograafiad kui ka soliidne biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega (kokku 259 illustratsiooni) ning varustatud ingliskeelse resümeega, teatmeteose kasutamist hõlbustab nimeregister. Varasemaga võrreldes eesti kirjandusest paguluses XX sajandil kõige ulatuslikumat ja süvenenumat koondkäsitlust pakkuv kapitaalne teos võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava eesti pere raamaturiiulis. Samavõrd teenib see raamat pedagoogilisi eesmärke nii humanitaarse kallakuga gümnaasiumi- kui ka ülikooliõppes ning annab olulise panuse eesti pagulaskultuuri kui fenomeni üldisemasse uurimisse.

Sisukord: Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid Uusi jooni rahvaluules Carl Robert Jakobson Lydia Koidula F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil Rahvaluule kogumine ja avaldamine Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder E. Bornhöhe ja teised ajalooliste jutustuste viljelejad Olevikuaineline jutukirjandus Luule sajandi lõpul Jakob Tamm Kriitika ja kirjandusteaduse areng

Sisukord: Kirjandus revolutsiooniaastal ja Suure Isamaasõja ajal (1940-1945) Kirjandus sõjajärgsel perioodil (1945-1953) Juhan Sütiste, Johannes Barbarus, Jaan Kärner, Mart Raud ja teisi luuletajaid Friedebert Tuglas ja Johannes Semper August Jakobson Juhan Smuul Debora Vaarandi Ralf Parve, Minni Nurme, Aira Kaal, Paul Rummo ja teisi luuletajaid Eduard Männik, Osvald Tooming ja Hans Leberecht Aadu Hint Erni Krusten Rudolf Sirge Laste- ja noorsookirjandus aastail 1940-1985 Kirjanduslik publitsistika ja dokumentalistika Kriitika ja kirjandusteadus aastail 1940-1954

1986. aastal alustatud uus, täiendatud ja parandatud väljaanne kirjandusleksikonist. Kokku sisaldab leksikon 1260 artiklit. Käesolev leksikon ei haara siiski kõiki eesti keeles ilukirjanduslikke, publitsistlikke või kirjanduskriitilisi töid avaldanud isikuid. Välja on jäetud vähemtuntud isikud, kelle kirjatööd on langenud unustuse hõlma. Mõne leksikoni väärinud literaadi kohta pole aga õnnestunud saada biograafilisi andmeid kas tema ajalise või ruumilise kauguse tõttu. Välja on jäänud kõik nooremad literaadid, kes on kirjandusse astunud leksikoni käsikirja lõpetamise ajal 1990. a. ja hiljem. Töödest on eelisõigus antud trükitud kirjandusele, käsikirja jäänud teoseid on mainitud vaid kõige olulisematel juhtudel. Nii on välja jäetud ka need raadio-, televisiooni- ja filmikirjanikud, kel ei ole trükitud teoseid. Teatrirepertuaari loojatest on eelistatud algupäraste teoste kirjutajad, dramatiseerijatest ja tõlkijatest on esitatud kõige tuntumad. Ka teatri- ja filmikriitikute hulgast on valitud neid, kel on trükitud raamatuid. Ajakirjanike ja muude publitsistide puhul on arvestatud nende seost kirjandusega või ühiskondlikku tuntust.

Kirjandusteadus. Kriitika. Lastekirjandus. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel.

Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

Eesti raamat on 450 aasta jooksul kaasa teinud kogu eesti rahva arenemiskäigu. Arengut mitmekülgselt mõjutades on ta ise saanud selle arengu peegliks. Raamatus ja üldse trükisõnas peegelduvad kõik rahva elu küljed.

"Eesti raamatu lugu" käsitleb populaarselt eesti kultuuriloo olulist osa- eestlase ja raamatu vahekorda. Eestlased on olnud kogu eestikeelse trükiraamatu ajaloo vältel suhteliselt hea kirjaoskusega: ühel järjel muu Põhja-Euroopaga, tublisti ees Ida- ja Lõuna-Euroopast. Haritud rahva seas levis rohkesti raamatuid, hämmastav on eestlaste lugemishuvi teiste pärisoriste talupoegrahvastega võrreldes.

Teos annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialaks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.

Filoloogiadoktor professor Eduard Laugaste kogumik sisaldab rahvaluuleteadlaste uurimusi folkloori kõigi liikide kohta ajavahemikust 1901-1978. Ulatuslikes kommendtaarides selgitatakse paljusid rahvaluulenähtusi ja antakse ülevaade folkloristide tegevusest. Teos on illustreeritud fotodega.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Aino Kallase päevikulehekülgede varjamatu tõeesitus on kujunenud üheks huvitavamaks inimlikuks ja kirjanduslikuks dokumendiks. Käesolevasse köitesse on mahutatud dramaatilisim osa autori elust. Ajaliselt on taustaks sõja- ja revolutsiooniaastad ning Soome ja Eesti iseseisvuse sünd. Sisemiselt on aga põletispunktiks kirjaneitsi kiindumus soome luulegeeniusesse Eino Leinosse. Välised sündmused aga summutavad ohtliku tule ning järele on jäänud vaid suletud päevik, mis alles nüüd on leidnud avamist.

Raamat sisaldab kirjandusteadlase ja tõlkija Ants Orase (1900-1982) perioodikas ja tõlkeraamatutes ilmunud saatesõnu/autoritutvustusi Lääne-Euroopa, ameerika ja vene kirjandusest (valdavalt luulest), alates William Shakespeare'ist ning lõpetades XX sajandi klassikutega (Lord Byron, John Masefield, Walt Whitman, Swinburne, Verhaeren, John Donne, Otto Manninen, Koskenniemi, Heine, Puškin, Fröding jpt.). Kokku 30 pisikest peatükki. Orase eruditsioon jõuab neis peatükkides meieni targa tagasihoidliku kergusega. Vaatlusel rakendab Ants Oras oma kindlapiirilist esteetilist printsiipi, mis ei ole iialgi sõnastatud dogmaatiliselt, ent püsib loova arhitektoonilise jõuna igas tekstis. Ants Oras ülistab julgelt suure luule igavest ilu ja haljust.

Käsiraamatus antakse juhiseid käsikirja ning selle sisuelementide ülesehituse ja vormistuse kohta, selgitatakse toimetaja ülesandeid käsikirja ladumiseks ettevalmistamisel ning korrektuuri lugemisel ja käsitletakse ka muid kirjastamistegevusse puutuvaid küsimusi.

Mis saladus peitub Astrid Lindgreni teoste populaarsuse taga? Vastuse leiame võib-olla Schopenhaueri tsitaadist, mida Lindgren vahel kasutas, et kirjeldada oma stiili ja raamatuid: "Kasutad tavalisi sõnu ja ütled ebatavalisi asju." Me võime vaielda selle üle, kas need sõnad, mida Lindgreni töödest leida võib, olid tavalised või mitte – mõnda sõna on raske leida isegi sõnastikust –, kuid üks on kindel: ta ütles ebatavalisi asju. Asju, mis mõjutasid – ja ikka veel mõjutavad – lugematul hulgal inimesi üle kogu maailma. Lena Törnqvist on viimased kolmkümmend aastat uurinud Astrid Lindgreni teoseid ja selles põhjalikus raamatus toob ta lugejani oma tähelepanekud, mida ilmestavad tsitaadid Lindgreni teostest ja isiklikest kirjadest. Törnqvist puudutab paljusid teemasid, nagu näiteks keel, poliitika, soorollid, türannid, emalikud amatsoonid, armastus Stockholmi vastu ja palju muud, ning aitab avada Lindgreni teoste sügavamaid kihte.

Hinnatud teadlase ja kunagise USA senaatori S. I. Hayakawa (1906–1992) populaarteaduslike teoste klassikasse kuuluv "Keel mõttes ja teos" on kaasahaarav käsitlus keele olemusest ja viisidest, kuidas keel meie mõtlemist ja maailmast arusaamist kujundab. Tegu on tervikliku sissejuhatusega keelesemantikasse, mis pakub põhjaliku ülevaate keele funktsioonidest. Me saame sõnade abil nii teisi veenda ja mõjutada kui ka objektiivset infot edasi anda, nii eelarvamusi ja viha õhutada kui ka koostööd ja teineteisemõistmist luua. Mõistes, kuidas keel toimib, milliseid ohte ja võimalusi see endas peidab, õpime tundma inimese toimimise üht olulisemat külge. See, esmakordselt 1949. aastal ilmunud raamat on palju aastaid hiljem sama aktuaalne, pakkudes ka tänapäeva lugejale vajalikke teadmisi meid ümbritsevate sõnumite mõistmiseks. Eestikeelse tõlke aluseks on teose viies, 1991. aastal ilmunud täiendatud väljaanne, mida on kaasajastanud Hayakawa poeg, ajakirjanik Alan R. Hayakawa.

Eestlased on sõnausku rahvas ja sõnalood on inimesi alati kõnetanud. "Keele konksvingerdusi" on lõbus ja huvitav sissevaade eesti keele ununenud sõnade rikkasse maailma. Kogumikus on lugusid, mis on inspireeritud ühiskonnas toimuvast, aga ka erilistest tähtpäevadest. Vestetele lisavad omapoolseid konksvingerdusi Ave Taaveti humoorikad ja mitmekihilised karikatuurid.

Jaan Kaplinski ja Tõnu Õnnepalu kirjad detsember 2020 - juuli 2021.

See kirjavahetus sai alguse raamatu "Vaimu paik" kirjutatud intervjuust-eessõnast. Kui see tehtud sai, pani Jaan Kaplinski ette, et võiks ju veelgi kirjutada ning neist kirjadest ehk kunagi ka omaette raamatu teha. Nii kestiski see jutuajamine kirja teel peaaegu kuni Jaan Kaplinski lahkumiseni – 2020. aasta detsembrist järgmise aasta juulini.

Jaan Kaplinski ja Tõnu Õnnepalu kirjavahetus on nauditav lugemine. Kaplinski ütleb ühes oma kirjas, et kirjanduses meeldibki talle kõige enam see, mida võib nimetada intelligentseks lobisemiseks: "Võibolla selline intelligentne lobisemine on ka midagi, mis meil aitab elumere laenetel uppumata ulpida ja ehk neil laenetel kõndidagi, nagu mõned seda olevat teinud." See "lobisemine" on antud tandemi puhul muidugi väga tuumakas – on parasjagu vaimset tulevärki, kus püssirohtu kokku ei hoita ja kus vajadusel teineteisele ka säravalt oponeeritakse. See on avatus ja lähedus kõrgeimas astmes, teemadeks surm, elu ja kõik sinna juurde kuuluv. Selliseid kirju saabki vahetada ilmselt vaid korra elus. Väga isiklikud küsimused põimuvad neis läkitustes ümbritseva maailma suurte teemadega. Palju on juttu loodusest, aga ka religioonist, kirjandusest, keelest, ajaloost... Jaan Kaplinski pääle mõeldes: kui keha järjest hapramaks muutub ja juba läbi kumama hakkab, lööb vaim seda kirkamalt särama. Tõnu Õnnepalu on talle väga hea vaimupartner, teineteisele ollakse kaks võrdset hingehoidjat. Üha rahutumas maailmas pakub raamatu rahulik, vaatlev iseloom suurt rõõmu ja hingekosutust.

Kirjanik Arvo Mägi ja kunstnik-kirjanik Arno Vihalemma aastatel 1955-1988 peetud mahuka kirjavahetuse algusosa annab värvika ja intrigeeriva pildi paguluses toiminud avalikust kultuurielust ja selle telgitagustest. Kõne all on nii osaliste eneste loominguga seonduv kui peegeldused teiste tegemistest. Nendes intelligentsetes, kuid samas elulistes ja lopsaka keelepruugiga kirjades avalduvad kaks omanäolist loojat ja nende vahel valitsenud inspireeriv ja viljakas sõbrasuhe. Raamat sisaldab ka valiku A. Vihalemma graafilisi lehti mapist "Marionetid".

Käesolevas monograafias taotletakse anda kogu vastava uurimistöö tulemustele toetudes eesti rahvusliku kirjanduse tekkeperioodi üksikasjalikku ülevaadet, mis on keskendatud Fr. R. Kreutzwaldi elutöö ja vaadete käsitluse ümber. Uurimuse autor on seadnud oma eesmärgiks näidata, milline oli eestikeelne kirjasõna enne Kreutzwaldi, mida uut tuli juurde tema ajal ja milline on tema osa selle uue tekkes ning kujunemises.

Raamatu tarvitajaile. Käesolev teos on mõeldud eeskätt eesti sõnade muutelise sõltuvuse alal vähenõudlikuks abiraamatuks eesti keele laialdasele tarvitajaskonnale (nii eesti päritoluga kui ka ja eriti muulasile) kõnes ja kirjas.

Tuntud tõlkija ja lastekirjanduse toimetaja Helle Michelson räägib oma ning paljude teiste elust ja tööst kirjanduse vallas

Käesolev bibliograafia hõlmab ajakirjas "Looming" avaldatut ajavahemikul 1985-1997. Koostanud Vaime Kabur, Vallo Kelder ja Kadri Mäger

Käesolev lugemik oli esialgu kavandatud pakkuma tekstinäiteid uuendatud õpiku juurde, olude sunnil ilmub aga varem kui õpik. Võrreldes oma eelkäijaga ("Väliskirjanduse lugemik keskkoolile", 1976) hõlmab uus lugemik märksa enam tekste. Ka ülesehituse põhimõtted erinevad. Tekstide reastamine vastavalt autorite sünnidaatumitele peaks soodustama kirjanduse ajaloolise teisenemise mõistmist laiemas ruumis, samas juhtides tähelepanu tõsiasjale, et mõnelgi kultuurietapil tavapärane kirjanduslooline reastus ei toimi: ühes ja samas ajas lõid oma teosed paljud valgustajad ja romantikud, romantikud ja realistid, sümbolistid ja naturalistid, iseäranis XX sajandil arenevad kõrvuti tihti kõige vastandlikumad suunad ja nähtused. Lugemiku kõigi autorite ja tekstide käsitluse peab andma koostatav uus maailmakirjanduse õpik. Siin ei ole peetud vajalikuks esitada muid andmeid autorite ja nähtuste kohta kui kirjanike sünni- ja surmadaatumid ning teoste kas avaldamise või (vanemate teoste puhul) kirjutamise aastad. Raamatu lõpus on ära toodud valikbibliograafia eesti keelde tõlgitud maailmakirjandusest.

Nobeli 1999. aasta kirjandusauhinna laureaat Günter Grass (1927–2015) jutustab selles teoses kirkalt ja detailselt endast, oma ajast ja jõudmisest oma maailmakuulsa romaani "Plekktrumm" (1959) sünnini. Oma lapsepõlve lõpust kadunud vabalinnas Danzigis seoses Teise maailmasõja puhkemisega. Mundripoisist, kes tahab väga pääseda allveelaevale, ent leiab end pärast sõja lõppu hoopis nälgimas sõjavangilaagris. Noormehest, kes pühendub ühtviisi jõulise kirega nii kujutavatele kunstidele ja kirjandusele kui ka naistele. "Mälusibula" paljude kihtide vahel on peidus lugematu arv kogemusi ja inimesi, portreesid oma perekonnast, sõpradest, õpetajatest ja sõjakaaslastest. Kõigest läbielatust sündis "Plekktrummi" kummaline peategelane Oskar Matzerath, kuid see andis inspiratsiooni ka Grassi muudele teostele. Oluline osa on teoses söömisel ja toiduvalmistamisel. Sõja-aastate nälja ja viletsuse kujutamisel ning uhketel pidusöökidel, mida Grass annab nii tõelistele kui ka ajaloost ja kirjandusest küllakutsututele. Sibula koorimine on kujund mälu ekslikkuse ja puudulikkuse kohta. Alati jääb mäletajal kestma kahtlus, kas tema elus ja ajaloos võis olla ka teisi detaile ja variante kui need, mida mälusibul välja annab.

Isikuloo vormis romaanis kujutatakse 1949. aasta märtsiküüditamist ja sellele järgnenud elu Siberis. Romaani trükilugu tõi autorile kaasa vastandlikke elamusi ja isegi vangistamisähvarduse. 1979. aastal valminud romaan levis huviliste hulgas esialgu käsikirjana. 1981. aastal konfiskeeris KGB Viljandis käsikirja ühe eksemplari kui nõukogude korda halvustava masinakirjatekstis koostatud kirjutise. Alles 1987. aastal ilmus romaan ajakirjas Looming ja aasta hiljem Kupra väljaandel. Kordustrükk.

Tekste tekstidest. Tekste piltidest. Pehmes köites raamat sarjast Ilmar Laabani teosed.

Andrei Krasnoglazovi "Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming" on dokumentaalne biograafia, milles autor keskendub lugeja seisukohast kõige huvitavamatele asjaoludele, mis heidavad valgust Suure Ühekäelise (nii kutsuvad Cervantest hispaanlased ise) ühe või teise teose saamisloole. Autor annab ühtlasi ka ülevaate Cervantese elu ja loomingu uurimisest läbi aegade.

Sisukord: Saatesõna Kaks keelt "Vanast kandlest" Ilulaul Kalmuneid Kuidas tuleb vanu rahvalaulusid ilulugemiseks välja anda Lemmeleht Jeesuse sõit Lisa sõnaseletusi Järelsõna Kasutatud kirjandus Pезгоме Zusammenfassung Tiivistelmä

Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.

"Posthobustel Jõhvist Rooma" sisaldab esseid uudsetest ning seni unustusse jäänud probleemidest: kirjanike Rooma-reisidest meie maalt, pealegi veel nii varastel aegadel kui hobusõidukite-perioodil, enne raudteede tulekut. Hoopis sagedamini kui lõunamaareisidele tuli neil kaugeil aegadel asuda kaugele teekonnale ida suunas - Siberisse, tuhandete verstade taha. Küüditamisi toimetati kibitkadega, mõned vangid pidid kogu teekonna marssima jala. Kirjandussotsioloogilises arutluses Juhan Liivi mõjuloost selgitatakse põhjuseid, miks Liiv, kes eluajal oli luuletajana peaaegu tundmatu, on saanud meie kõige populaarsemaks luuletajaks. Uusi perspektiive meie rahvushümni saamisloos pakub essee "Isamaalaul", milles näidatakse, kuidas meie hümn on välja kasvanud laulukooride "isamaalauludest".

Humoristlikus võtmes koostatud sõnaraamat, kus tavalistele sõnadele on antud uus tähendus. Raamat sisaldab 680 sõna ja seal võib kohata hulgi lõbusaid leide. Lühidus on vaimukuse voorus. Seda teadisjuba kuningas Salomon ja samamoodi otsustas oma teravmeelsuse välgatused avalikkuse ette tuua ka Kai-Mai Olbri, kui võttis käsile tavalistele sõnadele uue tähenduse andmise. Ja see nipp töötabki – lõbusaid leide on hulgi. Osa neist on nii rabavalt lihtsad, et tekitavad kadedust – no miks siis mina sellele ei tulnud?! Võtame kas või flagmani liputajana, isamehe biseksuaalse isa poiss-sõbrana, rippriista jõudeolekus peenisena või uig´u põssa häälitsusena, kes veel ei suuda r-tähte välja ruiata.

"Raamat" on nii huvitav lugemine kui hariv seltskonnamäng kõigile suurtele raamatusõpradele. Nende kaante vahel on 800 valikvastuste ja selgitustega küsimust Eesti ja kogu maailma kirjanduse kohta. Kui on soov oma kirjanduslikud teadmised mitmekesi proovile panna, tuleb liikuda läbi raamatu täringut visates, järjehoidjatega järge pidades ja kordamööda küsimustele vastates. Et rohkem põnevust oleks, tuleb täita ka lisaülesandeid. Kes esimesena õnneliku lõpuni jõuab, on võitja. "Raamat" on mõeldud kõigile kirjandushuvilistele, küsimusi on nii kergemaid kui raskemaid, kuid osad kirjandusteaduse ja muude huvitavate kirjandusega seotud faktide kohta käivad küsimused on maiuspalaks tõelisele kirjandusgurmaanile. Raamatuga käivad kaasas ka mängujuhis, järjehoidjad ja täring. Põnevat lugemist ja elamusterohket mängimist!

Antoloogia annab üldise ülevaate renessansiajastu kirjandusest ning tutvustab enam kui üheksakümne autori teoseid, suurelt osalt katkendite kaudu. Tekste täiendavad kommentaarid ja rohked illustratsioonid.