Kirjutatud Eestist eemal

Elu ja olemasolu põhilised probleemid peidetuna igapäevaste sündmuste argikuube – see on Valev Uibopuu teose väline raamistik. Nendes vormikindla ülesehitusega lugudes elab oma elu

Kogumik esitab sündmusi, situatsioone ja tähelepanekuid tänapäevast ja minevikust. Peamiseks tegevuspaigaks on Stockholm, aga ka autori noorpõlve vana Võrumaa. Raamatus on 58 lugu ja 161 illustratsiooni, mis algselt avaldatud ajalehes "Teataja" aastatel 1981-87.

Valimik sisaldab sadakond luuletust Rootsis elanud eesti luuletaja Arno Vihalemma (1911-1990) viiest värsiraamatust.

Sisu:

Kaja kivi südames

Consolationes Tsoo-loogia ehk ingel lindudega

Ühe keelega kannel

Viis on viis

Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varje” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama. Katrina Kalda (snd 1980) on üks praegusaja kõige paljulubavamaid Eesti päritolu kirjanikke maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka eesti lugejail tema originaalsest ja olulisest loomingust osa saada, lõimida seda osaks Eesti üha mitmekeelsemast kirjandusest. Katrina Kalda on sündinud Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni Ecole normale supérieure’is kirjandust ja õpetanud Tours’i ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid „Eesti romaan” (2010, e.k 2011, tlk Anti Saar) ja „Jumalate aritmeetika” (2013, e.k 2013, tlk Anti Saar) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Väliseesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s 1922) romaan "Märgitud" jutustab eesti noormeeste traagilisest saatusest II maailmasõja keerises ja selle järellainetuses. Faktidele rajatud sündmustiku aluseks on Soome armees vabatahtlikena teeninud ja sinna elama jäänud sõjameeste deporteerimine N. Liitu 1947. a. Ainsana õnnestub pääseda romaani peategelasel Eigo Argetil, kes on Siberi teekonna kord juba Punaarmeesse mobiliseerituna läbi teinud. Ergo Argeti elukäigu kaudu tuuakse lugejani ka tööpataljoni ränkrasked päevad 1941.-42. a.

Aino Tamjärve igatsev-lüürilise luule läbi jõuab meieni oma saatusest üle oleva inimese vaikne õnnelikkus, mis tõestab, et kodu on kõikjal, kus valitseb armastus ja hoolimine. Aino Tamjärvelt, Stockholmis elavalt eestlannalt, on varem ilmunud luulekogu ka rootsi keeles. Siinne kogu sisaldab lisaks eestikeelsetele algupäranditele autori enda tõlkeid algselt rootsi keeles kirja pandud luuletustest. Selle raamatu näol on tegemist autori valikuga oma lähedastele ja lähedastest elu jooksul kirja pandud mõtteid ja pühendusi, et jagada neid peale oma sõprade teistegi lugejatega.

Barcelonas elava eesti kirjaniku Jan Beltráni uus tõsieluromaan viib meid Hispaania bordellide tagakambritesse ja avab lõbumajade salamaailma. Kirjanik võtab lugeja käekõrvale ja jalutab temaga Nora-nimelise prostituudi käänulisel eluteel Barcelonast Sevillasse ja tagasi. Jõhker isa, süütu lapsepõlvekiindumus, keelatud armastus, pagendus nunnakloostris, lapsest loobumine... – kas inimene määrab osagi oma elumustrist või on ta vaid mängukann juhuste käes? Kas enesemüümine on pelgalt patt või ka võimalus ellu jääda?

Eesti esimene elukutseline tantsijanna Ella Ilbak (1895-1997), kes kahe maailmasõja vahelisel perioodil Euroopa linnade eliitlavadel menukalt esinedes Eesti Vabariigi nime ainult heast küljest propageeris, ei leidnud võrdväärset tunnustust kodumaal ja juba enne pöördelisi aegu siit lõplikult eemale jäi. 1952. aastal Prantsusmaal kirjapandud mälestustes on elu- ja loomesündmuste kõrval ehk rohkemgi juttu sisemise inimese kujunemisest ja enesekujundamisest. Raamat ilmus esmakordselt 1953. aastal Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandel Rootsis. Ella Ilbaku memuaarteose praegune väljaanne ilmub USA-s elava autori isiklikul loal ja on täiendatud Lea Tormise järelsõnaga. Ella Ilbaku esimene iseseisev tantsuõhtu toimus 1918. aastal Tartus ja teadaolev viimane esinemine 1967. aastal New Yorgis. Mälestusteraamatus on lugejale avatud kõrgemale eesmärgile pühendunud üksildase ja tundliku hinge ideaaliotsingud, ilutunnetus, valu ja osakssaanud ülekohus. Rahvuslasest maailmakodanik, rändlind (ometi mitte juurtetu ja kodutu), keda usk, tolerantsus ja mulgi kangus on aidanud elus läbi lüüa, sai 1990. aastal 95-aastaseks. Raamat on illustreeritud fotodega.

Mälestusteraamat "Päike ja jõgi: Mälestusi noorusmaalt" (1951) on ilmunud postuumselt. Visnapuu alustas selle kirjutamist Saksamaal, kodumaa kaotuse, pagulaselu traagika ja okupeeritud Eesti saatuse muremõtete varjutuses. Sündmused algavad noorusmaaga ning jõuavad vaimsete otsingute kirjelduse ja "Siuru" kevade ning Saksa okupatsiooni aja kaudu välja Vabadussõjani. See oli tiibhobuse märgi all Rootsis tegutsema hakanud Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse esimene raamat.

"Peotäis mulda, lapike maad", sündis Käbi Laretei soovist end kriisist välja kirjutada ja mälestustes korda luua. Teoses vahelduvad mälupildid päevaraamatuga, mis kaardistab meenutustööga kaasnevat habrast hingeseisundit. Selle kõrval pakub päevaraamat ka vaateid ühe rahvusvahelise kunstniku elule: elu vaikivas Stockholmis vaheldub reisidega Mandri-Euroopasse. Ennekõike iseloomustab teost siiski mineviku ja oleviku tihe ühtesidumine, mida ei takista ei ajaline ega ruumiline vahemaa.

Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka 2-köitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. a. oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.

Sirli Prints on edukas naine tänapäeva moodsas maailmas. Talle meeldivad ilusad riided, muusika, meeste tähelepanu; tema jaoks on oluline laste hea käekäik. Teda ei huvita poliitika. Selles intrigeerivas romaanis ristuvad aga vabariigi valitsuse arusaamad Sirli kui reakodaniku arusaamadega. Valitsusel on enda meelest õigus teistsugusele elule kui rahval, sest valitsus on seatud rahvast juhtima. Sirli tunnetab aga ühel hetkel, et selles peitub oht talle endale ja tema lähedastele. Tiina Tamman on sündinud Eestis, alates 1975. aastast elab Inglismaal, Londoni lähistel. "Tihe udu Tallinnas" on tema kolmas romaan.

Haapsalu oli baltisaksa kirjaniku Fred von Hoerschelmanni (1901–1976) kodulinn, kus ta elas kuni 1939. aastani. Tema isa oli tuntud kuurordiarst Martin von Hoerschelmann, Martini isa, vanaisa ja vanavanaisa olid kõik Haapsalu lossikiriku ja Jaani kiriku pastorid. Siinse kogumiku jutustused on kirjutatud 1930. aastatel ja 1940. aastate lõpus, kuid avaldati Lääne-Saksamaal alles 1950. aastal. Kaheksakümmend aastat hiljem ilmuvad need esmakordselt eesti keeles. "Tondilinna" lugudes avaldub Fred von Hoerschelmanni tihe side Haapsalu ja Läänemaa looduse ning inimestega. Neis jutustustes väljendub sügav igatsus ja melanhoolia.

See Ain Kalmuse ajalooline romaan käsitleb meie kodumaa üht heroilisemat perioodi. Teos algab piiskop Alberti võõruspeoga, kus vangistatakse Liivi maavanemad, ja lõpeb Tallinna lahinguga ning linna vallutamisega taanlaste poolt. Peategelaseks on autori eelmisest romaanist «Jumalad lahkuvad maalt» tuttav Tabelinus, kes elab läbi sügavaid pettumusi ja irdub ristiusust. Tema saatus ongi romaani tulipunktiks, millele ajajärgu dramaatika moodustab ereda tausta.

Romaan vaatleb 1944. aastal Eestist pagulasena lahkunud Peep Mijeksenaari elukäiku. Laevakaptenina töötanud isa hukkus sõjas, ema abiellus uuesti madalmaade rügementi kuulunud hollandlasega ja nii Peep lapsena Hollandisse sattuski. Poiss ei unusta aga võõrsil eesti keelt ja soovib isa eeskujul meremeheks saada. Saatus viib ta kokku Eestist pärit ja võõrsil elava meremehe Juhan Laugalaasiga, kes on nõus poisi oma laeva tööle võtma.

B. Kangro pagulasaastate luules on kõige tundeerksamaks süvahoovuseks vastuolu ta tõsihella kodumaasse-juurdumuse ja ta maapakku kandunud valiksaatuse vahel. Eredad lüürilised pildistused selle elukonflikti ümber voogavast pingeväljast on hästi mõistetavad Läänemere mõlemal kaldal. Jaan Kross KÜNDJA Must kabi vajub nätskes künnivaos, all pingul naha puusal paisub lihas ja poripritsmeist laigulisel pihal aeg-ajalt pingutusest naksub taos. Hallpruune saviviirge kõrvu laob tuhm adraleht kui pikas tihkjas vihas ja higist määrdind laubal tuhkjas kihar kui räbal kleepub külmas ähinsaos. Niisama mõtteta kui hobu astub, mees rambind käsi hoiab adrapääd. On mulla ligi hämar taevakaar end surund lamedaks, kuid siiski sääl, kus ader pöörab sitket savimaad, üks rahvas tõuseb valgusele vastu.