Klassika: eesti autorid

Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigutrepp, millele on astunud teose üks peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides.

Romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid. Sõdurikastike käe otsas, astus Hugo hommikul kogunemiskoha poole. Seal oli hulk samaseid sõdurikastikestega noormehi

Autori esimene romaan, mis kujutab panoraamselt eesti ärakamisaja kõrgjärgu lõppu aastail 1881-1882. Romaani peategevuskohaks on Võrumaa Kanepi kihelkond, kuid tegevus siirdub ka tartumaale, Võrru, Viljandisse, Tartusse, Riiga, Peterburi ja Krimmi. Peategelasteks on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees Mart Mitt ja Võrumaa koolmeister Märt Vares, kuid romaanis esinevad ka C. R. Jakobson, M. Veske, J. Köler, H. Treffner, J. Järv, J. Kõrv, A. Grenzstein ja mõned teised eesti kultuuriloost tuntud isikud.

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Tasuja. Villu võitlused. Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad.

Ülevaade kunstniku lapsepõlvest kodutalus, kooliaastatest, visast võitlusest majanduslike raskustega, õpingutest ja tööst Düsseldorfis jm välismaal. Ta külastas 1900. a Pariisi maailmanäitust ja rändas jalgsi üle Alpide Müncheni ning jõudis sama aasta jõuluks Viini kaudu tagasi kodumaale. Ees ei seisnud mitte üksnes loov tegevus kunstnikuna, vaid esmajoones rahva kunstimeele, -arusaamise kasvatamine ja eesti kunstikultuuri loomine. 1901. a korraldas ta oma töödest näituse, mis oli esimeseks eesti kunstinäituseks. Laikmaast sai esimene eesti kunstnik, kellele anti 1929. a Tartu Ülikooli audoktori diplom. "Esimene eesti maalijatest, ja koguni eesti kunstnikkudest üldse, pühendas kodumaale kogu oma ande, jõu ja energia. A. Laikmaa, võttes oma õlgadele raske risti - teerajamise eesti rahvuslikule kunstile, milleks ei jätkunud ei julgust, ei tahtejõudu ega isamaa-armastust tema eelkäijatel" (Alf. Vaga, 1923).

1943. aastal sündinud bioloogiharidusega autorite-kaksikvendade esikromaani sündmustik hargneb 1960ndate aastate teisel poolel Tartus. Sõjaväest ülikooliõpinguid jätkama naasnud peategelane on enesele avastanud aja väärtuse, ühtlasi jõudnud veendumusele, et ainul noorusiga on suurte teaduslike ideede genereerimise aeg. Maksmalistlik tahe võimalikult varakult midagi väärtuslikku saavutada satub vastamisi elu realiteetidega: ande, kaasinimeste iseloomude ja veendumuste, armastuse ja ohuga.

Jaan Kruusvall on sündinud 7. detsembril 1940. aastal Virumaal Palmse vallas Eru külas. Õppinud Võhma algkoolis, Loksa keskkoolis, Rakvere Töölisnoorte Keskkoolis ja Moskvas M. Gorki nim. Kirjandusinstituudis. Töötanud Tallinna filmistuudios. "Armastuse esimene pool" on Jaan Kruusvalli esimene raamat.

Kogumikus on järgnevad novellid: Kuldaväärt mees Teise eest Piitsametsa veltveebel Sõjateedel Suure tamme all Armuleib

Seitsmendas raamatus askeldab väsimatu Arve Jomm juba meie lähiminevikus – 80-ndail aastail. Sündmustiku olulisemaks teljeks saab peategelase mure, kuidas toimida oma hõbedapeitvaraga, mis on maetud ühe Süda tänava maja keldrisse.

Ma olen juba suur poiss, nii et mul pole sünnis nurga taga nina urgitseda, laudlinanarmastega sõrmi pühkida ega salatikausist näpuga musti ploome õngitseda. Õieti olen ma selline suur poiss olnud nii kaua, kui mäletan. Alati, kui ma mõne pahandusega hakkama sain, ütles tädi: "Sa oled juba nii suur poiss, sulle see enam ei sobi." Sellest oleks võinud järeldada, et on pahandusi, mis minu vanusega sobivad. Et see aga nii oleks kunagi olnud, seda küll ei mäleta. Alati olen ma nende tegemiseks vähemalt tädi meelest olnud liiga suur poiss ...

Oma kolmeteistkümnendas raamatus jälgib autor ühe maakooli igapäevast elu, mille kujutamise kaudu on toodud tähelepanu keskpunkti meie koolielu aktuaalseid, lahendamist ootavaid probleeme. Pearõhk on õpetajate isiksuste vaatlusel – oleneb ju noorsoo eetiline ja vaimne kujunemine suurel määral just õpetajast.

Romaanis on keskseteks probleemideks tänapäeva tsivilisatsiooni hüved ja mured.

Sisukord: Välispoliitilisi vaatlusi 1935 - Saksa relvastumise hädaoht ja üldise julgeoleku kindlustamine - Itaalia-Abessiinia sõda - Kaug-Ida ja Lõuna-Ameerika - Balti riigid ja Eesti Eesti sisepoliitiline elu 1935 - Valitsuse poliitiline programm - Seltskonna organiseerimise ja rahvustunde süvendamise aktsioon - Valitsuse kohanemine ülemjuhataja nõuetega - Algatusi põhiseaduse muutmiseks - Võitlus vapsidega Eesti majanduselu 1935 - Põllumajandus - Tööstus - Väliskaubandus - Hindade liikumine - Rahandus - Majanduspoliitika ja riigimajandus - Täienduseks Sotsiaalolud 1935 - Eesti rahvastiku ühiskondlik koostus - Töös- ja töötaolu - Teenistusolud - Elumaksumus - Korteriolud - Sotsiaalkindlustus - Sotsiaalseadusandlus Kehakultuur 1935 Kool ja rahvaharidus 1935 - Kool - Vabaharidustöö Vaimne kultuur 1935 - Kirjandus - Näitekunst - Helikunst - Eesti välismaal - Ideoloogiline ja usundiline elu Eesti kunstielu 1935 Tähtsamaid sündmusi 1935

Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.

Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kuid kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt hoolega kokku korjatakse ja kirja pannakse, võivad õpetatud mehed selgesti tunnistada, et mitme laialilagunenud jutu eod ühest tüvikust on üles kasvanud, kust võsusid teistesse kohtadesse viidi ja kus nad hiljemini sedaviisi kasvasid, kuidas päikeseterad, vihmasajud ja tuulehood neid kosutasid, või tähendussõnata üteldes: kuidas iga rahva mõistus, vaimuharidus ja elamise viis nende külge puutusid." Fr. R. Kreutzwaldi eessõnast "Eesti rahva ennemuistsete juttude" I trükile

Eesti uuema novelli kogumik hõlmab viimase veerandsaja jooksul trükis ilmunud töid 36 erineva autori loomingust (autorite endi valikul). Tegemist on läbilõikega meie novelli arenguloost, koostamispõhimõtteks mitte kronoloogiline ega sisulis-temaatiline järjepidevus, vaid pigem kogumiku kui žanriühtse terviku taotlus.

Valik novelle tsüklitest "Õigus" ja "Rahvas räägib".

Kirjandusteadlase, tõlkija ja prosaisti Leo Anveldi (1908-1983) enne sõda ilmunud isikuromaanil on olnud silmapaistev osa eesti psühholoogilise romaani kujunemisel.

Sisukord: NOVELLID Hingemaa Vabadus ja surm Kangastus Inimese vari Merineitsi Popi ja Huhuu Inimesesööjad Toome helbed Suveöö armastus Armastuskiri Hunt Ema viis hälli heinamaale Viikingite veri Viha Teadmisjanu MINIATUURID Vaene Lelian Kontsert Eoseid Nimetu Must laev Igavesest ajast igavesti Talvine tuul Meri Kätkilaul Kolgata teel Muredemaa Maantee ääres Öisi mõtisklusi Lembitu Võidulaul Tuhat aastat

Elu murrab sisse Geeniuse surm ehk asi iseeneses Tasumata võlg Kindral Gregovius Maailma veeres

Alma Teder (1908-1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga «Ilusad päevad», kuid tunnustuse tõi talle romaan «Elu õpilane». Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: «Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga «Elu õpilane», kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid». Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Heino Kiik on oma loomingus varemgi pöördunud põllumajandustemaatika poole. Ka käesolevas romaanis käsitleb ta mitmekülgselt tänapäeva kolhoosi probleeme, millega põimuvad laiemad ühiskonnaelu probleemid. Kesksel kohal on tööinimesed kui peamiste väärtuste loojad. Kujutades nende tööd, omavahelisi suhteid, perekonnaelu, vahekorda looduse ja maailmaga, näitab autor, kui vajalik on inimesele tema elu eri komponentide harmoonia. Märtsis 1985 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel II auhinna saanud teos.

Kurb jutustus leseks jäänud talunaisest, kes kasvatab kahte väikest last. Pärast mehe surma on talle abiks ta nõrgamõistuslik vend, kuid talutööd hakkavad minema allamäge ja mõis nõuab, et naine talust välja koliks. Popsikohal nõrkeb ta niigi vilets tervis ja kaks last jäävad peagi vaeslasteks.

Romaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-ndate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest. Ainestik on esitatud dialoogi vormis läbi füüsiku ja psühhiaatri silmade.

Esseeromaani vormis kirjutatud teose peategelaseks on noor tütarlaps, kelle elukreedoks saab tungimine teatri- ja vaimumaailma saladustesse kodanliku Eesti tingimustes. Vahele on autor põiminud hulgaliselt kõrvalevaateid tolleaegsesse eluolusse, kultuurieetikasse ja -poliitikasse ning ühiskondliku korra olemusse ja filosoofilisse tausta.

Raamat koosneb kolmest osast: ühise tegelasega proosatsüklist "Marju hetked", näidendist "Kirjand pea peal seistes" ja viiest lühijutust-proosakillust, mis on koondatud tsüklisse "Flöödiviis". Selles kogus püsib autor juba eelmisest raamatust "Ränd tuttaval tänaval" tuntud ainevallas - meil vähekäsitletud teismeliste maailmas (tütarlapse pilguga nähtuna), oma õhkkonna, vaatenurga ja psühholoogiaga. Reet Kudu palad on psühholoogiliselt usaldust äratavad.

Raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja uue jutustuse "Punajalg tilder", mille peategelane on vana kalur Kaspar Soom.

Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

Romaanis on kesksel kohal ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, "imeliku" sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus: "Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde."

Külajuttude ainestik on võetud Helme kihelkonnast, tegevusajaks möödunud sajandi viimane veerand ja meie sajandi algus. Jutte seovad raamatu peategelase Surma-Kusta lühimonoloogid. Surma-Kustaks hüüti Helmes omal ajal kalmistuvaht Gustav Limbergi.

Proosa -Surmalaul -Kirjad sõgedate külast -Ookeani pale -Muhu monoloogid -Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol -Jäine raamat -Jaapani meri,

Romaan

Noore prosaisti esikromaan arutleb kunstiintelligentsi eneseteostusest ja kunstist üldse, tehes seda autorile omases iroonilis-satiirilises laadis.

Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv.

Jaan Oks (1884-1918) on Friedebert Tuglase sõnutsi viinud eesti "kirjandusliku subjektivismi kaugemate piirideni kui ükski teine". Tema realistlik-naturalistlike elupiltide ja poolfilosoofiliste mõttemõlgutuste loomise tõukejõuks on olnud mäslev protest inimelu ebasuste vastu, trotsiv kõigeeitus, kannatuste paatos ja ebamäärane vabaduseiha. Isikupärane, sisemist intensiivsust kiirgav väljendus tugineb räigetele kujunditele ja sümboleid loovale sõnakasutusele.

Järg romaanidele "Oma veri", "Võõras veri", "Keerdsõlmed" ja "Teised tuuled". Terves reas romaanides, alates "Oma verega" on Helmi Mäelo andnud laiahaardelise ülevaate inimeste kujunemisest maamiljöös. Käesoleva romaaniga jõuab see sari lõpule, ring on täis saanud. Tegevus toimub "Homses päevas" kahel pinnal - Siberis ja okupeeritud kodumaal. Peategelaste ümber koondub rida endisi, aga ka palju uusi tegelasi. Siberist kodumaale pääsemiseks ollakse valmis mõnekski sammuks, mida ei oota, "otstarve pühendab abinõu". Siber ja kodumaa - need kaks vastakat mõistet saavad romaanis nii realistliku kui ka sümboolse valgustuse.

Viljaka romaanikirjaniku Richard Rohu (1891–1950) kaks romaani 1920ndate aastate algusest. Mõlemal romaanil on ühine tegevuskoht (mõis, küla ja alevik Võrumaal) ning paljud ühised tegelased, kuid elupiltidena ja kunstiteostena on nad üsna erinevad. Esimene on välismaalt kodumaile saabunud maalikunstniku tundeilma ja armuelamusi kujutav viimistletud loodusvaadetest küllastatud suvitusromaan; teine endise riukaliku külapumleri tõsirealistlikumas laadis ümbersünnilugu töökaks talupidajaks agara ja edasipüüdliku noore naise mõjul.

Romaan ühe suure talu - Ilmapõllu - noortest ja vanadest. Tegevus toimub Eesti Vabariigi lõpuaastatel ja Teise maailmasõja ajal, mis ei möödu jälgi jätmata ka Ilmapõllu perest. Ilmapõllu pere saatuse vaatlemine jätkub romaanides "Lindprii talu" ja "Külaliseks on ootus".