Krimi ja põnevus

Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...

Raamat kujutab endast LKA palgalisena kaksteist aastat kolmes riigis töötanud Philip Agee teenistuspäevikut, mis annab elava, dokumentaalselt tõelise pildi USA kurikuulsa luuretalituse struktuurist ja tegutsemismeetoditest, agentide värbamise ja laialipaigutamise viisidest. Ph. Agee paljastab oma endisi kolleege ja LKA õõnestustegevust arengumaades.

Aasta on 1922. Aida Nur on kõhutantsija Egiptuses asuvas kabarees, mille omanik on antiigikaupmees Mohassib. Ühel päeval leiab Aida sõbranna väike poeg Luxori lähistelt vaarao haua. Aida, kes loodab sel viisil vaesusest pääseda, saab ülesandeks muistised salaja Kairosse toimetada, et need seal mustal turul maha müüa. Mohassib ei ole aga Aida pakkumisega rahul ja tahab saada juurdepääsu kogu hauakambrile – ähvardades Aidat, et ta haua asukoha avaldaks. Ent ka inglasest lord Cnarvorn ja arheoloog Alistair on saanud millestki suurest haisu ninna ning hargnema hakkavad sündmused toovad kaasa intriigi ja mõrva… "Aida Nur" on üks Sussi Bechi loomingu olulisimaid teoseid – krimilugu, mis on jutustatud rohke energia ja huumoriga. Esmakordselt 1990. aastate alguses kahe albumina välja antud raamat sai aastatel 2021/2022 autori käe läbi uue kaasajastatud kuue. Lisaks vanade originaaljoonistuste skaneerimisele ja värskendamisele parandas autor paljusid pilte, et tegelaskujud ja kostüümid oleksid veelgi täpsemad ning ehtsamad. See värskendatud kujundusega raamat, mis hõlmab mõlemat originaallugu ("Surm Kairos" ja "Anubise varjus"), ilmus Taanis septembris 2023.

Sa oled Dr. Judd Stevens, hiilgav, edukas psühhoanalüütik. Oma töös sa tegeled vaimsete väärstustega -- ent sa pole ette valmistatud hullumeelsuseks, mis nüüd su ellu tulvab. Keegi tahab sind tappa. Keegi ei taha sind uskuda. Ning su ellujäämine sõltub võidust võiduajamises ajaga, kui sa seksi ja vägivalla džunglis pead ise jahtima oma kütti, väärdunud tundeeluga võimsat vaenlast, silmitsi vapustavalt kohutava tegelikkusega...

«Albisseri motiiv» (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Müstilne, õudusjutu sugemetega lugu kunstlikult sigitatud tüdrukust, kelle geenides peitus ohtlikke kalduvusi. Kui Alraune neiuks sirguks, puhkes tema romantilises hinges äge võitlus hea ja kurja, taevaliku armastuse ja saatanliku õeluse vahel, mis sundis teda käituma kord ahvatleva näkineitsina, kord julma vampiirina. Alraune avastas endas hämmastavaid, üleinimlikke võimeid ja tavatuid kirgi.

Ed McBain on väljapaistev Ameerika kriminaalromaanide autor, kelle üle neljakümne teose tegevuspaigaks on muutumatult 87. politseijaoskond, mille mõrvarühma juhib terane ning mõnus detektiiv Steve Carella. Käesoleva teose pealkiri on petlik; tegemist on julma, üsna eriskummalise ja algul hargnematu mõrvalooga, mis Carella meeskonnalt täit pingutust nõuab. (raamatukoi.ee) Politseiromaan. Ühel vihmasel päeval jätab keegi musta riietunu kõrvalisse New Yorgi bussipeatusse vedelema kandekoti, millest õnnelik leidja avastab ... maharaiutud käe! Samal ajal jääb linnas kadunuks kolm inimest: üliveetlev striptiisitar, seelikukütist meremees ning striptiisibaari trummar. Ja selgub, et nad kõik on omavahel seotud. Omanikuta käsi juhatab detektiivi verise kiremõrva jälile.

Österlenis on südasuvi ja Degeberga suur antiigilaat hakkab hoogu sisse saama, kuid väravad on vaevalt lahti tehtud, kui külastajaid vapustab kurikuulsa antiigikaupmehe jõhker mõrv. Kriminaalkomissar Peter Vinston kavatseb peagi Stockholmi naasta, sellest hoolimata segatakse teda keerulisse uurimisse. Tema kolleeg Tove Esping näeb Simrishamni politseis oma positsiooni hoidmiseks kõvasti vaeva, Vinstoni sekkumisse ei suhtu ta seepärast ülearu rõõmsalt.Sel ajal, kui kummaline paar mõrva uurib, valmistub kogukond antiigisaate salvestuseks Gärsnäsi lossis. Vinston ja Esping taipavad peagi, et antiigimaailm kubiseb ekstsentrilistest inimestest, vanadest konfliktidest ja erakordselt raskesti lahendatavatest mõistatustest. Küsimus on vaid selles, kes on valmis eriti hinnalise eseme nimel tapma."Antiigikaupmehe surm" on Anders de la Motte ja Måns Nilssoni kiidetud krimisarja "Österleni mõrvad" teine osa. Sarja esimene raamat "Maakleri surm" ilmus 2021. aastal ja võeti lugejate poolt väga soojalt vastu.

Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868-1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani "Ooperikummitus" loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck - kui loetleda kõige tuntuimaid.

Ulmejutustuse tegevus toimub Himaalaja mägedes budistlikus kolkakloostris Bhutani ja India piiril ning ühes orus, "unustuse hõlma vajunud maailmas", kus täituvad inimeste soovid. Autor on suutnud keskaegse budismi maailma ja Läänest tulnud kutsumata külaliste kokkupõrget kujutada tõetruult ja põnevalt.

„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

Venemaa Siseministeeriumi Uurimisinstituudi juhtiv teaduslik töötaja Irina Filatova leitakse kodust surnuna. Esmapilgul tundub tegu olevat õnnetusjuhtumiga -- surma põhjustas elektrišokk. Kuid analüütikust uurija Anastassia Kamenskaja jõuab järeldusele, et see on külmavereline hästikavandatud mõrv.

Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Henry kutsub appi legendaarse Sherlock Holmesi. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda teda tuvastada. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli. Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine.

"Börsihaide vandenõu" on üks neist haruldastest kriminaalromaanidest, mis peale närvikõdi ka äratundmisrõõmu ja mõtlemisainet pakuvad. Põnevusjuttude vanameister Edgar Wallace on sedapuhku ainet ammutanud finantsmaailmast. Nagu tema teostes ikka, on siingi rohkesti saladusi ja üllatusi, mõistatuslikke mõrvu ja koguni sissemurdmine Scotland Yardi, kõige selle taga on aga rahatuusade sulitembud, mis lausa ahhetamapanevalt meenutavad meie praegusi päevasündmusi. "Börsihaide vandenõu" lugeja tutvub majanduselu telgitagustega. Ta näeb, kuidas suurte tegijate salakokkulepped kõigutavad rahakursse ja aktsiahindu. Paratamatult taaselustuvad mälus samalaadsed sündmused Eesti panganduses - meie üleöö tekkinud ja üleöö hävinud kommertspankade pankrotimeistrid ja petetud hoiustajate jõuetu raev... Romaanis võidab hea viimaks kurja – aga elus?

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Amsterdami kuulsal detektiivil De Cockil ja tema ustaval noorel kaaslasel Vledderil on sedakorda tegemist õige salapäraste juhtumitega -- mehed ja naised hakkavad end paarikaupa ühte Amsterdami kanalisse heitma. Kriminalisti lühinägelikud ülemused püüavad neid enesetappudeks tembeldada, kuna hukkunute juures puuduvad igasugused märgid vägivallast. Asja uurides satub aga De Cock ühele omapärasele usuühingule, mille juhtide vaga maski taga raha- ja lihahimu peitub. Uurijad liiguvad ringi Amsterdami Punaste Laternate linnaosas ja kohtuvad jutuhimuliste prostituutidega, külastavad usutemplit ning saavad tuttavaks omakasupüüdlike ja võltside usuvendadega. Ei puudu ka imekaunis Blond Daam, kes De Cockile suurt mõju avaldab

Jõhker tapatöö Veneetsia tänavail. Hindamatu kunstitöö võimatuna näiv rööv. Sünge minevik, mida maha ei raputa. Alistamatu vastane, kes võitlust ei jäta. Ta on tagasi. Paremana kui enne. Judith Rashleigh on viimaks tipus. Ta elab imelises Veneetsias just niisugust luksuslikku elu, mille nimel ta on tapnud. Kuid keegi teab tema tegudest. Ainus pääsetee on leida üles hindamatu maal, ent õnnetuseks on Judith veendunud, et see maal on kindlasti võltsing. Lisaks pole ta sugugi ainus, kes seda otsib. Seekord on olukord Judithi kontrolli alt väljas. Tema vastane on julmem ja mõjuvõimsam, nutikam ja kiirem, kui ta ette kujutada oskas. Ja kaotuse hind on surm.

Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.

"Eksinud lambukese juhtum" õpetab advokaat Perry Masoni kliendile ning lugejale, et ka kõige süütumate sinisilmadega nukukesi ei tohi kunagi usaldada. Ka kaval advokaat ise ei aima tüki aja vältel, kui keerukad sepitsused varjavad end pealtnäha lihtsa väljapressimisjuhtumi taga. Kui väljapressimisjuhtumist saab ootamatult mõrvajuhtum, ähvardavad need varjatud keerdkäigud nii Masoni kui ka tema lihtsameelse kliendi õige täbarasse olukorda viia. Masonil tuleb tõestada, et tema meisterlaskurist klient ei olnud see, kes oma vihatud äripartnerile õuest läbi teise korruse akna kuuli pähe kihutas. Selleks oleks advokaadil vaja mõnd head ideed selle kohta, mis tegelikult juhtus, aga seda on sündmuste sasipuntrast peaaegu võimatu välja harutada...

"Ela ja lase teistel surra" on Ian Flemingi teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustaja-võimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimi-sündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.

Inglise tuntuim maalikunstnik Priam Farll on igapäevaelus üle mõistuse uje inimene, kellele on vastumeelt igasugune suhtlus, tähelepanu ja asjaajamine. Naasnud välismaalt Londonisse, haigestub ta toapoiss ja sureb. Öösel kohalekutsutud arst arvab, et kadunuke on Priam Farll ja liigse häbelikkuse tõttu ei kiirusta kunstnik viga parandama. Samas tekib mõte, et see on võimalus pääseda tuntuse koormast. Farll otsustabki jääda toapoiss Henry Leekiks, kes Farllina maetakse inglaste pühamusse Westminster Abbeysse. Paraku tuleb nimega kaasa ka Leeki minevik ja Farllgi ei suuda vabaneda oma kunstnikuandest. Meelsasti võtab ta omaks Leeki kosjakuulutuse kaudu sobitatud tutvuse lesk Alice’iga, kuid paraku pole kõik üllatused nii meeldivat laadi.

Alea on Samildanach, Saîmani viimane laps. See, kes peab Gaelimaa uude ajastusse viima. Sest Gaelimaa on hävimas. Saar on tervenisti sõjapöörises. Inimesed ja hundid hukkuvad tuhandete kaupa. Usumeeste fantaasiad ning valitsejate võimuiha õhutavad vaenu, võlujõud aga hääbub aegamööda. Jah, Gaelimaa on hävimas ning aeg on napp. Alea peab oma ülesande täide viima, enne kui on hilja. Tal tuleb päästa metshaldjad, leida inimeste poolt tagakiusatud valge emahunt, taibata Moira tähendust ning ennekõike – ennekõike – valmistada maailm ette parema homse jaoks. Sest Alea teab, kes temaga kohtumist ootab: Maolmòrdha. Varjuvalla Leegikandja. Seekord tuleb neiul talle üksi vastu astuda. Üks sõda, kaks osapoolt, kolm ettekuulutust. Kas vabaduse nimel võib kõik ohvriks tuua?

Kolmeteistaastase orvuna pärib Alea kummalise ande ning satub seejärel segaste sündmuste keerisesse. Gaeli saarel on hulganisti riigi- ja usutegelasi, kes hakkavad Alea võimeid endale himustama. Palju on neidki, kes väljavalitu haruldase väe ees, mis kogu maailma palet võib muuta, sügavat hirmu tunnevad. Sellal kui saare lõunaosas alustab sõjateed vägi, kes ihkab tagasi vallutada esivanematelt röövitud maa, võtavad Alea sihikule üha uued vaenlased: Leegisoldatid, kes näevad temas ohtu oma religioonile, druiidide nõukogu, kes on kadestab tema võimeid, ja viimaks Maolmòrdha enese kohutavad sõdalased. Kohutava konflikti keskmesse haaratud Alea põgeneb surma eest, mis teda igal sammul armu andmata jälitab. Päev-päevalt kasvab tagaajajate hulk ja läheneb hetk, kui ta peab tegema kannapöörde ja oma saatusega silmitsi seisma. Otsekui peegelpildina elab tüdruku seiklustega hämmastavalt sarnaseid sündmusi läbi üksik emahunt Imala. On nende elud ehk kuidagi seotud? Kummagi tulevik on ähmane, ent viimaks ootab emahunti ja last ühine saatus.

Jõude käed on saatana mängumaa... Jõude mõtted – eriti nutikad – võivad olla midagi enamat...

Moskvas on alustanud tegutsemist snaiprist mõrvar, kes igal nädalal tapab ühe noore mehe. Maffia jõuab snaipri jälgedele enne miilitsatöötajaid ja annab talle ülesande tappa operatiivtöötaja, kes uurib ebaseaduslikku väärismetallide väljavedu.

Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul? Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.

"Uuri välja, kes mind süüdi lavastas, ja ma räägin sulle, mis sinu poja surmapäeval tegelikult juhtus." Krimiajakirjanik Henning Juul saab Oslo vanglast ootamatu telefonikõne tapmise eest süüdi mõistetud allilmategelaselt Tore Pullilt, kes väidab end olevat süütu ja pakub Henningile tehingut: kui Henning leiab üles tegeliku tapja, saab ta vastutasuks infot oma kuueaastase poja elu nõudnud tulekahju kohta. Samal ajal võetakse ühendust teleoperaator Thorleif Brendeniga. Kui Thorleif pole nõus tegema nii, nagu talt nõutakse, maksab selle eest tema perekond. Thorleif satub mõistusvastasesse olukorda, kus on vaid kõige hullemad valikud. Käivitunud on võigas sündmuste keeris, mis seob kokku näiliselt juhuslikke tegelasi, muutes ja määrates nende kõigi saatust. Norra krimikirjaniku Thomas Engeri meisterliku Henning Juuli sarja teine raamat hoiab lugejat kindlalt lõa otsas, kaotamata kordagi pinget. See on haarav ja kriipiv lugu kaotusest, lojaalsusest ja kättemaksust. Sarja esimene raamat kannab pealkirja "Varjusurm" (Varrak 2022). Eesti keeles on Engerilt ilmunud ka teise kuulsa Norra krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga kahasse kirjutatud "Nullpunkt", "Suitsukate" ja "Kreenis".

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Mary Wollstonecraft Shelley "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" (1818) kasvas välja süngest ja üleloomuliku tegelaskonnaga gooti romaanist, mis oli moes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. "Frankensteiniga" lõi 19-aastane autor uue kvaliteedi õuduskirjanduses ja kirjanduses tervikuna. Omas ajas oli romaan tavatu selle poolest, et autor püüdis üleloomulikke jõude teaduslikult seletada.

Monika on auahne ja hinnatud arst, kes püüab hingetühjust korvata laitmatu renomee, välise külluse ja täiusega. Maj-Britt aga tugevasti ülekaaluline naine, kes on elu parimad aastad veetnud kodu kaitsvate seinte vahel. Kaht täiesti erinevat naist ühendab sarnane hingeseisund: nad on mõistnud end üksindusse ja elavad mineviku unustamise nimel. Pärast üht kirja ja autoõnnetust viib aga elu Monika ja Maj-Briti kokku...

Walter Stackhouse on üle kolme aasta oma neurootilisele naisele Clarale olnud truu ja toetav abikaasa. Ometi avastab mees, et ta on hakanud fantaseerima naise surmast. Ja kui Clara surnukeha leitaksegi ühe kalju jalamilt viisil, mis sarnaneb Helen Kimmeli nimelise naise hiljutise surmaga, kelle mõrvas tema abikaasa, hakkab politsei huvi tundma ka Walteri vastu. Mees sooritab mitu vale tegu, mis rikuvad ta karjääri ja maine, lähevad talle maksma ta sõbrad ja lõpuks ähvardavad tema elu. Eksimatu psühholoogilise sügavuse ja hüpnootilise haaravusega kujutab Patricia Highsmith olukorda, kui ületatakse ohtlik joon fantaasia ja reaalsuse vahel.

Laste halloweenipeol mõrvatakse üks tüdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli mõni tund tagasi teatanud, et nägi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. Rääkis ta tõtt või luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on väärastunud psüühikaga inimene või keegi, kes kardab omaenda turvalisuse pärast? Võltsingud, kadunuks jäänud või surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle kõige kõrval peaaegu ebamaine ilu... Uurima kutsutud Poirot’ meelest on kogu loos midagi paganlikku ja müstilist. Järgneb teinegi mõrv. Hercule Poirot’l tuleb ajaga võidu joostes ära hoida järgmine. Agatha Christie (1890–1976) on kõigi aegade üks enim avaldatud autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid. 2023. aastal esilinastus romaanil põhinev mängufilm "Kummitus Veneetsias", mille lavastas taaskord Oscari-võitja Kenneth Branagh, kes täidab ka geniaalse detektiivi Hercule Poirot’d rolli. Teistes osades teevad kaasa Kyle Allen, Jamie Dornan, Tina Fey, Michelle Yeoh jpt.

"Haned-luiged, tulge koju!" algab kõige kummalisema palvega, mille ükski klient Wolfe´ile esitanud: noor naine soovib tema majas nädal aega kellegi teadmata elada. Wolfe´i keeldumisest saab alguse sündmuste ahel, mille sunnil tööd vihkaval detektiivil tuleb lõpuks lahendada kolm mõrva. Pikka aega teevad tundmatu mõrtsuka roimad uurijad õige nõutuks. Archie heitumust näitab kas või see, et selles loos näeme teda enneolematul kombel politseiga koostööd tegemas. Enda jaoks pingutavaid samme astub ka Nero Wolfe, et oma kodurahu - ja selle tarvis ka seadus ja õiglus - taas jalule seada.

Tuleviku läänemaailma vapustab rahaahne Al-Mahdi sepitsetud pantvangidraama. Vahemere luksuskuurordis. Röövitud noort ja rikast pärijannat ning tema sõbratari lähevad vabastama oma ala tipud, kellest üks, Casual Friday, laseb end heita kõledasse keldritürmi satikatest söödud näitsikutele seltsiks. See on tema viimane operatsioon enne puhkust, misjärel kavatseb ta külastada Soome linna Turut, et seal oma silmaga üle vaadata kuulu järgi tuttav Jussi Valtteri Vares. Turust on paraku saanud pagulaste elupaik ja juba eakas Vares on vahetanud eradetektiivi töö sissesõidulustimaja öövahi ameti vastu. Vana Vares ei oska aga uneski aimata, milline kohtumine saatusel talle varuks on.

Ühel maikuu õhtul kaotab äsja Londonisse saabunud noor klimatoloog Adam Kindred hetke ajel langetatud otsuse tõttu kõik – kodu, töökoha, maine, passi, krediitkaardid ja raha. Politsei ja palgamõrvar armutult kannul, ei jää Adamil muud üle, kui peitu pugeda ja liituda kadunute ridadega, üritades ise samal ajal mõista, kuidas tema elu sedavõrd tähelepanuväärselt koost on lagunenud. Otsingud viivad ta Thamesi äärest Chelseast East Endi. Teel kohtab ta aristokraate, preestreid, prostituute ja politseinikke – aga kas tal õnnestub end uuesti leida? William Boydi (snd 1952) romaan kätkeb endas nii põnevikku kui ka lummavat kirjeldust tänapäeva Londonist ja selle kirjust elanikkonnast ühiskonna eri tasanditel. Eesti keeles on Boydilt varem ilmunud romaanid "Sinine pärastlõuna" (1993, e.k 1997), "Üks inimsüda" (2002, e.k 2006) ja "Rahutu" (2006, e.k 2009).

Öises Helsingis liigub ringi salapärane mees, kes tunneb vastupandamatut huvi üksikute kaunite naiste vastu. Ükski lukk, riiv ega uksekett teda ei takista. Algul peab politsei jutte pimedatesse magamistubadesse hiilijast nõrganärviliste naiste väljamõeldiseks, kuid juhtumis sagenevad ja tõestusmaterjal koguneb. Vilunud detektiivromaanide meister Matti Yrjänä Joensuu ei kirjuta lihtsalt õuduslugu. Ta tungib inimhinge keerdkäikudesse ning seab romaani tegelased -- ja lugeja -- silm silma vastu iseendaga.

Juuksur Helena leitakse surnuna omaenda voodist. Esialgu ei paista juhtum mõrvana, kuid Harjunpääl tekib kahtlus, kui ta märkab, et Helena raha ja poiss-sõber on kadunud. Peagi selgub, et poiss-sõber on avalikkusele ohtlik petis. Armastuse seadused paljastavad endi karmimad küljed – sealhulgas selle, kuidas nad kontrollivad politseiniku enda elu.

Pascale Roze on oma lühikese Concourt'i preemia pälvinud romaani esimestest lehekülgedest peale osanud luua erilise, haarava atmosfääri. Lühikeste, täpsete ja lihtsate lausetega kirjeldab ta oma kangelanna lapsepõlve emapoolsete vanavanemate juures Pariisis karmi ja jumalakartliku vanaema ning matemaatikast ja Uuest Maailmast haaratud vanaisa seltskonnas. On ka ema, kuid ta on maailmaga kontakti kaotanud, sulgunud vaikusesse, kaaslasteks depressioon ja alkohol. Väike tüdruk igavleb, lämbub ja kannatab. Pealegi halvendab lapse olukorda pidev undamine kõrvus. Oma isast ei tea laps midagi. Vanaema keeldub sellest rääkimast. Lõpuks jõuab Laura kätte Jaapani kamikaze Tsurukawa Oshi päevik "Ma suren Okinawas". Sellest peale jälitab hävituslendur Zéro (muide, see on anagramm autori nimest) tüdrukut ning võtab ta täiesti oma võimusesse..

"Lugu on nii, et me leidsime tolle naise käekoti üles," ütles ta. "Käekoti?" See sõna jäi nagu õngekonks Pelle mällu kinni, aga talle ei antud aega selle üle juurelda. "Jah, tal oli käekott ühes, aga seda ei leitud. Sugulased, keda ta linnas vaatamas käis, kinnitasid seda ja me muidugi teadsime, et see peab kuskil olema." "Nojah," ütles Pelle, "see on ju õigus. Olgugi et sellest ajalehes ei kirjutatud." Jonsson vaatas talle kavalalt naeratades otsa, nagu oleks ta kõigest hoolimata tema terasust hinnanud.

"Mu vaim mässab tardumuse vastu, Watson," ütles Sherlock Holmes. "Andke mulle probleeme, andke mulle tööd, andke mulle kõige segasem salakiri, kõige keerulisem analüüs, ja ma olen oma sõiduvees. Ma põlgan olesklemise töntsi rutiini. Ihkan vaimset erutust. Seepärast valisingi endale nii iseäraliku elukutse või pigem lõin selle"