Krimi ja põnevus

Kui Briti ja Ameerika luure saab aimu, et Al-Qaeda plaanib suurejoonelist rünnakut, tuleb neil tegutsema asuda – kuid mida ette võtta? Neil puudub täpsem info: kuidas, millal ja kus rünnak toimub. Al-Qaeda ridades neil allikaid pole ja on võimatu sinna kedagi sokutada. Võimatu, kui just mitte... Izmat Khan, viis aastat Guantanamo Bay vanglas hoitud endine tähtis Talibani komandör, kannab hüüdnime Afgaan. Temaga väga sarnane on kolonel Mike Martin, veteran, kes 25 aastat võidelnud maailma erinevates sõjakolletes, tõmmu ja sale mees, kes sündinud ja kasvanud üles Iraagis. Üritades katastroofi tõrjuda, püüavad luureteenistused teha midagi, mis ei ole kellelgi varem õnnestunud – lasta läänlasel esineda araablasena araablaste seas – lasta Martinil esineda usaldatud Khanina.

Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...

Aasta on 1922. Aida Nur on kõhutantsija Egiptuses asuvas kabarees, mille omanik on antiigikaupmees Mohassib. Ühel päeval leiab Aida sõbranna väike poeg Luxori lähistelt vaarao haua. Aida, kes loodab sel viisil vaesusest pääseda, saab ülesandeks muistised salaja Kairosse toimetada, et need seal mustal turul maha müüa. Mohassib ei ole aga Aida pakkumisega rahul ja tahab saada juurdepääsu kogu hauakambrile – ähvardades Aidat, et ta haua asukoha avaldaks. Ent ka inglasest lord Cnarvorn ja arheoloog Alistair on saanud millestki suurest haisu ninna ning hargnema hakkavad sündmused toovad kaasa intriigi ja mõrva… "Aida Nur" on üks Sussi Bechi loomingu olulisimaid teoseid – krimilugu, mis on jutustatud rohke energia ja huumoriga. Esmakordselt 1990. aastate alguses kahe albumina välja antud raamat sai aastatel 2021/2022 autori käe läbi uue kaasajastatud kuue. Lisaks vanade originaaljoonistuste skaneerimisele ja värskendamisele parandas autor paljusid pilte, et tegelaskujud ja kostüümid oleksid veelgi täpsemad ning ehtsamad. See värskendatud kujundusega raamat, mis hõlmab mõlemat originaallugu ("Surm Kairos" ja "Anubise varjus"), ilmus Taanis septembris 2023.

Sa oled Dr. Judd Stevens, hiilgav, edukas psühhoanalüütik. Oma töös sa tegeled vaimsete väärstustega -- ent sa pole ette valmistatud hullumeelsuseks, mis nüüd su ellu tulvab. Keegi tahab sind tappa. Keegi ei taha sind uskuda. Ning su ellujäämine sõltub võidust võiduajamises ajaga, kui sa seksi ja vägivalla džunglis pead ise jahtima oma kütti, väärdunud tundeeluga võimsat vaenlast, silmitsi vapustavalt kohutava tegelikkusega...

«Albisseri motiiv» (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Müstilne, õudusjutu sugemetega lugu kunstlikult sigitatud tüdrukust, kelle geenides peitus ohtlikke kalduvusi. Kui Alraune neiuks sirguks, puhkes tema romantilises hinges äge võitlus hea ja kurja, taevaliku armastuse ja saatanliku õeluse vahel, mis sundis teda käituma kord ahvatleva näkineitsina, kord julma vampiirina. Alraune avastas endas hämmastavaid, üleinimlikke võimeid ja tavatuid kirgi.

Ed McBain on väljapaistev Ameerika kriminaalromaanide autor, kelle üle neljakümne teose tegevuspaigaks on muutumatult 87. politseijaoskond, mille mõrvarühma juhib terane ning mõnus detektiiv Steve Carella. Käesoleva teose pealkiri on petlik; tegemist on julma, üsna eriskummalise ja algul hargnematu mõrvalooga, mis Carella meeskonnalt täit pingutust nõuab. (raamatukoi.ee) Politseiromaan. Ühel vihmasel päeval jätab keegi musta riietunu kõrvalisse New Yorgi bussipeatusse vedelema kandekoti, millest õnnelik leidja avastab ... maharaiutud käe! Samal ajal jääb linnas kadunuks kolm inimest: üliveetlev striptiisitar, seelikukütist meremees ning striptiisibaari trummar. Ja selgub, et nad kõik on omavahel seotud. Omanikuta käsi juhatab detektiivi verise kiremõrva jälile.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt, kui teistel Tallinna prouadel kombeks. Neid seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on tahetud tappa ja ta on kaotanud oma mälu, ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse on tulnud. Ja ta ei tea ka oma raevuka vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõik, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel...

Louisianas Bayou des Cannes'i tumedates vaiksetes vetes juhtuvad kohutavad lood. Kümme aastat tagasi leiti noor tütarlaps julmalt mõrvatuna. Ja mõrvad jätkuvad -- teisel ajal, teise tüdrukuga, veel üks kõlvatu tapmine, mis on kummaliselt sarnane esimesega. Edukale advokaadile Claire Sumnerile pole see juhtum ainult ametialane, vaid ka isiklik. Tema sõbratar oli see, kes tõmmati tol kaugel ajal jõe süngest sügavusest välja ning tema isa mõisteti süüdi tolles esimeses verdtarretavas kuriteos -- kuriteos, mida mees toime pole pannud. Claire teab seda. Nüüd, mil isa hukkamiseni on jäänud vaid kolm nädalat, tuleb Claire koju, et õiglus jalule seada. Kohalikud koonduvad, keeldudes murdmast oma vaikimiskokkulepet, eriti endine politseireporter Fegan Broussard, kes ei ole kunagi Claire'i isale andestanud, et too ta perekonna õnne purustas. Kuid keegi hoiatab Claire'i, et ta jätaks mineviku rahule, sest tema tõeotsingud jõuavad liiga lähedale... ulatuvad tagasi linna pahedest ja saladustest kubiseva hukatusliku ajalooni... ning juhivad ta otse soise jõesopi veidra, varjatud maailma keskmesse, kus mõrvar on ootel, et Claire igaveseks vaikima panna...

Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868-1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani "Ooperikummitus" loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck - kui loetleda kõige tuntuimaid.

Ulmejutustuse tegevus toimub Himaalaja mägedes budistlikus kolkakloostris Bhutani ja India piiril ning ühes orus, "unustuse hõlma vajunud maailmas", kus täituvad inimeste soovid. Autor on suutnud keskaegse budismi maailma ja Läänest tulnud kutsumata külaliste kokkupõrget kujutada tõetruult ja põnevalt.

Originaali pealkiri "Hugo". Eesti keeles ilmunud pealkirjaga "Armastus haua varjus" "Looduse" väljaandes Tartus 1931.a. Arnold Bennett on viljakamaid ja tuntumaid inglise XX sajandi kirjanikke. Põnevusromaani "Armastus haua varjus" kangelane, erakordselt fantaasiarikas ja sihikindel mees, ehitab Londoni südalinna imelise ärikeskuse. Tema elutööd ähvardavad hävitada allilma tumedad jõud. Järgneb võitlus elu ja surma peale. Sel tormilisel taustal areneb niisama tormiline ja seiklusrohke armulugu.

„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

Venemaa Siseministeeriumi Uurimisinstituudi juhtiv teaduslik töötaja Irina Filatova leitakse kodust surnuna. Esmapilgul tundub tegu olevat õnnetusjuhtumiga -- surma põhjustas elektrišokk. Kuid analüütikust uurija Anastassia Kamenskaja jõuab järeldusele, et see on külmavereline hästikavandatud mõrv.

Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Henry kutsub appi legendaarse Sherlock Holmesi. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda teda tuvastada. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli. Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine.

Autori teine, üsnagi keeruka koega kriminaalromaan. Tema detektiivilugude läbiv tegelane, komissar Van Veeteren, saadetakse sedapuhku väikesesse vaiksesse Kaalbringeni rannikulinna uurima seeriamõrvu, mis on oma õuduse ja seletamatusega lämmatamas linna normaalset elu. Juurdlus osutub ootamatult raskeks ning tulemus lõppkokkuvõttes jahmatavaks.

"Börsihaide vandenõu" on üks neist haruldastest kriminaalromaanidest, mis peale närvikõdi ka äratundmisrõõmu ja mõtlemisainet pakuvad. Põnevusjuttude vanameister Edgar Wallace on sedapuhku ainet ammutanud finantsmaailmast. Nagu tema teostes ikka, on siingi rohkesti saladusi ja üllatusi, mõistatuslikke mõrvu ja koguni sissemurdmine Scotland Yardi, kõige selle taga on aga rahatuusade sulitembud, mis lausa ahhetamapanevalt meenutavad meie praegusi päevasündmusi. "Börsihaide vandenõu" lugeja tutvub majanduselu telgitagustega. Ta näeb, kuidas suurte tegijate salakokkulepped kõigutavad rahakursse ja aktsiahindu. Paratamatult taaselustuvad mälus samalaadsed sündmused Eesti panganduses - meie üleöö tekkinud ja üleöö hävinud kommertspankade pankrotimeistrid ja petetud hoiustajate jõuetu raev... Romaanis võidab hea viimaks kurja – aga elus?

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Keegi jälitab Jane MacGuiret. Tundub, et ta pääses juhuslikust röövimiskatsest, aga peagi selgub, et teoksil on midagi palju suuremat ja pahaendelisemat... Naise kasuvanemad, kohtuarsti juures nägude rekonstrueerijana töötav Eve Duncan ja Atlanta politseiuurija Joe Quinn ei saa aidata. Keegi ei saa. Välja arvatud mees, kes võib olla ohtlikumgi kui need, kes Jane’i taga ajavad. Kuid Mark Trevoril on omad põhjused, miks ta tahab päästa Jane’i tapja küüsist ja lahendada kahe tuhande aasta vanust müsteeriumi, mis võiks raputada kaasaegset maailma.

Amsterdami kuulsal detektiivil De Cockil ja tema ustaval noorel kaaslasel Vledderil on sedakorda tegemist õige salapäraste juhtumitega -- mehed ja naised hakkavad end paarikaupa ühte Amsterdami kanalisse heitma. Kriminalisti lühinägelikud ülemused püüavad neid enesetappudeks tembeldada, kuna hukkunute juures puuduvad igasugused märgid vägivallast. Asja uurides satub aga De Cock ühele omapärasele usuühingule, mille juhtide vaga maski taga raha- ja lihahimu peitub. Uurijad liiguvad ringi Amsterdami Punaste Laternate linnaosas ja kohtuvad jutuhimuliste prostituutidega, külastavad usutemplit ning saavad tuttavaks omakasupüüdlike ja võltside usuvendadega. Ei puudu ka imekaunis Blond Daam, kes De Cockile suurt mõju avaldab

Nõukogude aja lõpul mõrvajuhtumi edukalt lahendanud uurija satub parteiorganite ja KGB huviorbiiti, mille tulemusena ta vallandatakse. Kiirelt muutuv ühiskonnakorraldus ja juhuslikud kokkusattumused viivad ta metalliärisse, mille hankebaas asub peamiselt keelatud alas. See on maksuvabade firmade aeg, mil rahvavoogudes umbrohuna tärganud maffia teenib katusepakkumisest. Selles tärkavas karmide reeglitega kapitalismis ei ole kunst raha teha, vaid ellu jääda! Enamgi veel, mis loeb raha, kui löögi alla satuvad sinu lähedased, kellest me oma elus samasugust puudust tunneme kui päikesest jõulukuul.

Jõhker tapatöö Veneetsia tänavail. Hindamatu kunstitöö võimatuna näiv rööv. Sünge minevik, mida maha ei raputa. Alistamatu vastane, kes võitlust ei jäta. Ta on tagasi. Paremana kui enne. Judith Rashleigh on viimaks tipus. Ta elab imelises Veneetsias just niisugust luksuslikku elu, mille nimel ta on tapnud. Kuid keegi teab tema tegudest. Ainus pääsetee on leida üles hindamatu maal, ent õnnetuseks on Judith veendunud, et see maal on kindlasti võltsing. Lisaks pole ta sugugi ainus, kes seda otsib. Seekord on olukord Judithi kontrolli alt väljas. Tema vastane on julmem ja mõjuvõimsam, nutikam ja kiirem, kui ta ette kujutada oskas. Ja kaotuse hind on surm.

Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.

"Eksinud lambukese juhtum" õpetab advokaat Perry Masoni kliendile ning lugejale, et ka kõige süütumate sinisilmadega nukukesi ei tohi kunagi usaldada. Ka kaval advokaat ise ei aima tüki aja vältel, kui keerukad sepitsused varjavad end pealtnäha lihtsa väljapressimisjuhtumi taga. Kui väljapressimisjuhtumist saab ootamatult mõrvajuhtum, ähvardavad need varjatud keerdkäigud nii Masoni kui ka tema lihtsameelse kliendi õige täbarasse olukorda viia. Masonil tuleb tõestada, et tema meisterlaskurist klient ei olnud see, kes oma vihatud äripartnerile õuest läbi teise korruse akna kuuli pähe kihutas. Selleks oleks advokaadil vaja mõnd head ideed selle kohta, mis tegelikult juhtus, aga seda on sündmuste sasipuntrast peaaegu võimatu välja harutada...

"Ela ja lase teistel surra" on Ian Flemingi teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustaja-võimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimi-sündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.

"Elektritool kolmele" sisaldab kolme lühijuttu, milles Nero Wolfe paljastab mõrvareid peamiselt selleks, et inimesed ta rahule jätaksid – nagu tavaliselt.

Romaan kuulub Agatha Christie hilisloomingusse ning lugejal seisab selles ees meeldiv taaskohtumine Hercule Poirot'ga ja kriminaalkirjanik Ariadne Oliveriga...

Politseinik Nina Hoffman leiab oma kolleegi kodust tapetuna. Tema abikaasa Julia räägib segaselt mingist võõrast naisest, kes oli tormanud majja, tapnud ta mehe ja jooksnud ära tema pojaga. Politseinikud kipuvad siiski kahtlustama ohvri naist ennast. Ajakirjanik Annika Bengtzon kajastab juhtumit ja kui ta mõistab, et Juliat ähvardab valesüüdistus, hakkab seda lugu lähemalt uurima. Järgneb võidujooks ajaga, mille käigus püüab Annika naise nime puhtaks pesta.

Inglise tuntuim maalikunstnik Priam Farll on igapäevaelus üle mõistuse uje inimene, kellele on vastumeelt igasugune suhtlus, tähelepanu ja asjaajamine. Naasnud välismaalt Londonisse, haigestub ta toapoiss ja sureb. Öösel kohalekutsutud arst arvab, et kadunuke on Priam Farll ja liigse häbelikkuse tõttu ei kiirusta kunstnik viga parandama. Samas tekib mõte, et see on võimalus pääseda tuntuse koormast. Farll otsustabki jääda toapoiss Henry Leekiks, kes Farllina maetakse inglaste pühamusse Westminster Abbeysse. Paraku tuleb nimega kaasa ka Leeki minevik ja Farllgi ei suuda vabaneda oma kunstnikuandest. Meelsasti võtab ta omaks Leeki kosjakuulutuse kaudu sobitatud tutvuse lesk Alice’iga, kuid paraku pole kõik üllatused nii meeldivat laadi.

Alea on Samildanach, Saîmani viimane laps. See, kes peab Gaelimaa uude ajastusse viima. Sest Gaelimaa on hävimas. Saar on tervenisti sõjapöörises. Inimesed ja hundid hukkuvad tuhandete kaupa. Usumeeste fantaasiad ning valitsejate võimuiha õhutavad vaenu, võlujõud aga hääbub aegamööda. Jah, Gaelimaa on hävimas ning aeg on napp. Alea peab oma ülesande täide viima, enne kui on hilja. Tal tuleb päästa metshaldjad, leida inimeste poolt tagakiusatud valge emahunt, taibata Moira tähendust ning ennekõike – ennekõike – valmistada maailm ette parema homse jaoks. Sest Alea teab, kes temaga kohtumist ootab: Maolmòrdha. Varjuvalla Leegikandja. Seekord tuleb neiul talle üksi vastu astuda. Üks sõda, kaks osapoolt, kolm ettekuulutust. Kas vabaduse nimel võib kõik ohvriks tuua?

Kolmeteistaastase orvuna pärib Alea kummalise ande ning satub seejärel segaste sündmuste keerisesse. Gaeli saarel on hulganisti riigi- ja usutegelasi, kes hakkavad Alea võimeid endale himustama. Palju on neidki, kes väljavalitu haruldase väe ees, mis kogu maailma palet võib muuta, sügavat hirmu tunnevad. Sellal kui saare lõunaosas alustab sõjateed vägi, kes ihkab tagasi vallutada esivanematelt röövitud maa, võtavad Alea sihikule üha uued vaenlased: Leegisoldatid, kes näevad temas ohtu oma religioonile, druiidide nõukogu, kes on kadestab tema võimeid, ja viimaks Maolmòrdha enese kohutavad sõdalased. Kohutava konflikti keskmesse haaratud Alea põgeneb surma eest, mis teda igal sammul armu andmata jälitab. Päev-päevalt kasvab tagaajajate hulk ja läheneb hetk, kui ta peab tegema kannapöörde ja oma saatusega silmitsi seisma. Otsekui peegelpildina elab tüdruku seiklustega hämmastavalt sarnaseid sündmusi läbi üksik emahunt Imala. On nende elud ehk kuidagi seotud? Kummagi tulevik on ähmane, ent viimaks ootab emahunti ja last ühine saatus.

Jõude käed on saatana mängumaa... Jõude mõtted – eriti nutikad – võivad olla midagi enamat...

Korruptsioon. Pettus. Külmavereline mõrv. Karm, leidlik ja ilus Alex Shanahan pääses kõrilõikajalikust ärimaailmast oma tingimustega. Nüüd kasutab ta raskesti omandatud kogemusi enda huvides – eradetektiivina. Alex palgatakse uurima lennufirmat, kus pakutakse lisaks tasuta pähklitele veel muudki: kõrgklassi prostituudid tegelevad esimese klassi reisijatega. Alex maskeerub lennusaatjaks, et selgitada välja rühmituse liikmed, ja kogeb lõbutüdrukute emandale lähemale jõudes rohkem, kui tal plaanis oli... ka seda, et nii mõnigi mõrvake ei ole mägede taga. Kui kate paljastatakse, siis on üksnes aja küsimus, millal tema järgmine lend jääb viimaseks...

Moskvas on alustanud tegutsemist snaiprist mõrvar, kes igal nädalal tapab ühe noore mehe. Maffia jõuab snaipri jälgedele enne miilitsatöötajaid ja annab talle ülesande tappa operatiivtöötaja, kes uurib ebaseaduslikku väärismetallide väljavedu.

Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul? Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.

"Uuri välja, kes mind süüdi lavastas, ja ma räägin sulle, mis sinu poja surmapäeval tegelikult juhtus." Krimiajakirjanik Henning Juul saab Oslo vanglast ootamatu telefonikõne tapmise eest süüdi mõistetud allilmategelaselt Tore Pullilt, kes väidab end olevat süütu ja pakub Henningile tehingut: kui Henning leiab üles tegeliku tapja, saab ta vastutasuks infot oma kuueaastase poja elu nõudnud tulekahju kohta. Samal ajal võetakse ühendust teleoperaator Thorleif Brendeniga. Kui Thorleif pole nõus tegema nii, nagu talt nõutakse, maksab selle eest tema perekond. Thorleif satub mõistusvastasesse olukorda, kus on vaid kõige hullemad valikud. Käivitunud on võigas sündmuste keeris, mis seob kokku näiliselt juhuslikke tegelasi, muutes ja määrates nende kõigi saatust. Norra krimikirjaniku Thomas Engeri meisterliku Henning Juuli sarja teine raamat hoiab lugejat kindlalt lõa otsas, kaotamata kordagi pinget. See on haarav ja kriipiv lugu kaotusest, lojaalsusest ja kättemaksust. Sarja esimene raamat kannab pealkirja "Varjusurm" (Varrak 2022). Eesti keeles on Engerilt ilmunud ka teise kuulsa Norra krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga kahasse kirjutatud "Nullpunkt", "Suitsukate" ja "Kreenis".

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Flugerlane oli viis meetrit pikk ja nelja paksu jalaga. Keha molekulaarne tihedus muutis selle läbimatuks ning hulk hambaid olid võimelised teemante pulbriks jahvatama. See oli nelisada kilogrammi ägedust, julmust ja vihkamist. Kui flugerlane oli nimekirjavälise kaubana Olümpuse avatud linna saabunud, alustas ta mõrvarlikku mürgeldamist. Keegi ei suutnud teda peatada. Olend seadis kabuhirmus utoopiaühiskonna probleemi ette, kuidas seda vastupandamatut jõudu peatada. Ainus väljapääs näis olevat võõras palgamõrtsukas – väliskosmosest pärit humanoid, kellest Olümpuse kodanikud ei teadnud midagi peale selle, et ta oli elukutseline tapja, kes ei peatunud enne, kui töö tehtud...

Mary Wollstonecraft Shelley "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" (1818) kasvas välja süngest ja üleloomuliku tegelaskonnaga gooti romaanist, mis oli moes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. "Frankensteiniga" lõi 19-aastane autor uue kvaliteedi õuduskirjanduses ja kirjanduses tervikuna. Omas ajas oli romaan tavatu selle poolest, et autor püüdis üleloomulikke jõude teaduslikult seletada.