Kultuur ja ühiskond

Soome korrespondendi mälestuste raamat Eestis veedetud aastatest

See, UNESCO-ga koostöös valminud põhjalik raamat on mõtteline järg populaarsele raamatule "1001 looduse imet, mida elu jooksul peab nägema" ning pakub ulatusliku ülevaate tuntud ajaloolistest paikadest. Lugeja viiakse põnevale rännakule mööda maailma, et tutvustada selliseid iidse pärandi hulka kuuluvaid rajatisi nagu Suur Hiina müür, Egiptuse püramiidid, aga ka 20. sajandi olulisimaid sündmusi tähistavaid memoriaale; ühtlasi tutvustatakse maailma kuulsamaid religioosseid objekte nagu Nutumüür Jeruusalemmas või Orvieto katedraal Itaalias. Esindatud on ka tähelepanuväärsed valitsejate residentsid alates Versailles'st kuni Valge Majani ning maailma ajaloo suurimad lahingutandrid alates Gettysburgist kuni Somme'ini. Kogu seda geograafiliselt liigendatud teavet illustreerib enam kui 800 vapustavat fotot.

Selles raamatus on 365 originaalset, vaimukat, vastuolulist ja tõhusat ideed maailma muutmiseks õiglasemaks, vabamaks, rohelisemaks paigaks – aidates abivajajaid ning muutes elu raskemaks ärakasutajatele, saastajatele, tagakiusajatele ja liigkasuvõtjatele. Tekstid baseeruvad Interneti aadressidel – seega saab raamatut lugedes iga esitatud idee kohta täiendavat infot huvitavama hakanud teemadel

Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

Taskuteatmiku "A ja O" kuues trükk. 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2005, s.t raamat sisaldab teavet ka 2004. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. 10 teemavaldkonda: universum, maa, loodus, inimene, riik ja rahvas, majandus, tehnika, kultuur, religioon, sport.

A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.

Tiit Kärner (s. 1942), Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur, on olnud aktiivne ühiskonnaelu jälgija ja kommenteerija. Käesoleva raamatu kaante vahele on ta kogunud oma olulisemad arvamuslood ja kommentaarid aastatest 1985–2014. Osa neist on ajakirjanduses ilmunud, osa ilmub esmakordselt. Autori huvi on pälvinud haridus, päevapoliitika, valimised, demograafia, rahvusküsimus ja paljud teised Eesti igapäevaelus ettetulevad teemad.

Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor. Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast. Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.

Väljaanne sisaldab Eesti Ajalooarhiivi ligikaudu 3200 fondi eesti-, vene- ja mõningail juhtudel ka saksakeelset nimetust, järjekorranumbrit, säilikute arvu ja olemasoleva materjali piirdaatumeid.

João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud. João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.

Kapitaalse koguteose Eesti kirjandus paguluses XX sajandil kaante vahele on koondatud kümme ülevaatepeatükki. Neis käsitletakse proosakirjandust (esitatakse 35 prosaisti loomingu lähivaatlused), luulet, memuaristikat, näite- ja lastekirjandust, antakse ülevaade tõlkekirjandusest ning tõlgetest võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teostest, samuti kordustrükkidest, kriitikast ja kirjandusteadusest. Koguteoses jälgitakse kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja autoriportreede vaheldumisele. Tähelepanu keskendub ennekõike kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Osutatakse ka välis- ja kodueesti kirjanduses ilmnenud erinevustele ja paralleelidele. Arvuka ja pädeva autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub traditsioonilisest akadeemilisusest lennukama esseistlikkuseni. Raamatut väärtustavad nii peatükke õpetavad mahukad ja põhjalikud valikbibliograafiad kui ka soliidne biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega (kokku 259 illustratsiooni) ning varustatud ingliskeelse resümeega, teatmeteose kasutamist hõlbustab nimeregister. Varasemaga võrreldes eesti kirjandusest paguluses XX sajandil kõige ulatuslikumat ja süvenenumat koondkäsitlust pakkuv kapitaalne teos võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava eesti pere raamaturiiulis. Samavõrd teenib see raamat pedagoogilisi eesmärke nii humanitaarse kallakuga gümnaasiumi- kui ka ülikooliõppes ning annab olulise panuse eesti pagulaskultuuri kui fenomeni üldisemasse uurimisse.

Eesti Loodusmuuseumi töid 4. osa

Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.

Sisu: Noorte omavahelised suhted endises külas, Kosjad, Ettevalmistused pulmadeks, Pulmad mõrsjakodus, Pulmad peiukodus, Pulmadest üldiselt.

Etnograafi ja ühiskonnateadlase ajalookandidaat V. Kalitsa laiale lugejaskonnale mõeldud raamat annab tervikliku ülevaate eesti pulmatavandist - nii rahvuslikest pulmakommetest kui ka nende alusel kujundatud nüüdisaegsest nõukogulikust pulmatavandist, kõrvutades seda vennasrahvaste vastavate traditsioonidega. Väljaanne on abiks ateistlikus kasvatustöös ja ka tavandiürituste korraldamisel.

Teadusliku antoloogia III köide sisaldab kommenteeritud tekste kevadiste rahvakalendri tähtpäevade kohta jüripäevast viidipäevani (23. aprillist 15. juunini).

IV köide sisaldab suviste rahvakalendri tähtpäevadega seotud uskumuste ja kommete kirjeldusi koos teadusliku kommentaariga alates suvisest pööripäevast (21. juuni) ja lõpetades olevipäevaga (29. juuli). Mõeldud folkloristidele, etnograafidele, ajaloolastele ja kõigile rahvakultuurihuvilistele.

"Eesti rahvakalendri" V köitesse on paigutatud 1080 pärimusteadet u. 5000 hulgast. Koostamisel oli kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga kuni 1980. a. Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritähtpäevade tundmine tööjärje tähise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on mälust taandunud nende rahvausundiline tähendus. Varem mihklipäevale koondunud lõikuspidude komme elab kaasajal põllumajandusasutuste ettevõtmisel edasi, majandusaasta piduliku lõpetamise aeg määratakse nagu ennemuiste - vastavalt saakide salvesaamisele.

Eesti Vabariigi preemiad 2020" koondab lood meie riigi väärikaimate tunnustuste – teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate – laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning erakordsetest saavutustest.

Akadeemilise nõukogu 5 aasta jooksul kogunenud kirjasõna, mis pakub huvi ka laiemale publikule.

Raamat sisaldab endas lugusid kooliealistest eesti noortest, kes on kõigis 15 maakonnas korda saatnud märkimisväärseid tegusid: asutanud muuseume huviringe viinud läbi heategevusprojekte jne. See on suunatud noortega töötavatele inimestele, koolidele ning on inspiratsiooniks ka aktiivsetele noortele endale.

Käesolevas kogumikus avaldatud originaalartiklid jagunevad kolme ossa. Esimeses osas iseloomustatakse kümmet Läti suuremat õppeasutust ja antakse ülevaade neis hariduse saanud eestlastest. Teises osas on avaldatud teoloog Hannes Korjuse uurimus eesti kogudustest ja eestlaste usulisest tegevusest Lätis. Kolmas osa on pühendatud eesti kirjameeste tegevusele, eesti päritolu läti kunstnikele, eesti kultuuri edendajatele Lätis ja Läti Vabariigis riiklikku tunnustust pälvinud eestlastele.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Mure looduse pärast on suurenenud käsikäes inimese majandustegevuse kasvuga. Eelmise sajandi alguses hakati ka Eestis muretsema põlispuude, suurte rändrahnude ja linnurikaste merelahtede käekäigu pärast. Veidi hiljem pälvisid tähelepanu samuti metsad, kooslused, maastikud. Ümbruse hoidmisega tegelesid esialgu mitmed vastutustundlikud maaomanikud, õpetajad, metsamehed. Riiklikult mõtestatud tegevuseni jõuti 1935. aastal vastu võetud looduskaitse seaduse toel. Raamatus antakse ülevaade seaduse sünniloost ning meie looduskaitse saavutustest sõjaeelsel perioodil.

Etiketiküsimused on jälle moodi läinud. Raamatus on toodud käitumisjuhised erinevateks situatsioonideks. Sisu: Laste viisakas käitumine Teie ja võõrad inimesed Teie ja naabrid Reisil Teie ja kolleegid Sööma-ajad kitsas ringis Tantsupõrandal Mood ja riietus Sõbrad ja sugulased

Doris Kareva südamlikult liigutava teksti ning suurepäraste tippfotograafide poolt jäädvustatud fotodega kinke- ja mõtiskluste raamat, mis kirjeldab eesti naise teekonda läbi tema elatud aastate, kogetu ning mõeldu.Kui tore on tegelikult vananeda ja kui huvitavaks teevad aastad meie elu; kõik on see tegelikult meie endi teha.Tegemist on nii avalikkusele tuntud kui tundmatute eesti soost naistega, kes pärit nii külast kui suurlinnast – 2-nädalane Mari-Heleen Tõniste, 21-aastane Melbourne'i tähtbaleriin Jane Jõgi, supermodell Carmen Kass, jpt

Nõukogude Liidu väliskommentaatorite esikümnesse kuuluva publitsisti targalt ja elavalt kirjutatud ülevaade Briti saartest ja sealsetest inimestest, nende ajaloost ja tänapäevast. Thatcheri-eelsel ajal nelja Londonis elatud aasta muljetele tuginedes püüab autor britlased lugejale lähemale tuua ning näidata nende rahvuslikku iseloomu ja selle kujunemist mõjutanud tegureid.

NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof. Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.

R. Põldmäe - H. Tampere raamatu ''Valimik eesti rahvatantse'' I peatükk.

Rein Taagepera kirjutised "Akadeemias" 1996–2019 Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on käesolevasse köitesse valinud ajakirjas "Akadeemia" 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd. Nelja ossa – "Olevik", "Lähiminevik", "Kaugminevik ja -tulevik" ja "Valimissüsteemid" – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad. Autori sõnul on aga peamine julgus olla nõrk: "Suuta end avada ja sellega hinge kuhjuvast pääseda." Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.

Juri Lotmani esmalt ülipopulaarses telesaates peetud loengud loengud vene kultuurist ilmusid pisut hiljem ka raamatuna, mille vanameister jõudis teleloengute materjalide põhjal kokku panna. Nüüd on see vene kultuuri süviti mõistmiseks hädavajalik teos kättesaadav ka eesti keeles.

Kuldsed käitumisreeglid seltskonnainimesele, eriti rahvusvaheliselt suhtlevale riigitegelasele, ärimehele ja igale endast lugu pidavale inimesele.

„Kapitooliumi emahunt“ on raamat ühest väikesest Latiumi hõimust, kellest kujunes ajapikku välja võimas rahvas, kel õnnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel pärast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamatus on juttu sellest, kuidas seitsmele künkale rajati Rooma linn, kes olid selle esimesed valitsejad, milliseid jumalaid austati ja kuidas seda tehti, milliste väliste ja sisemiste vastastega tuli rinda pista ning millised tõekspidamised ja väärtused roomlastest suurrahva tegid. Raamat on mõeldud kõigile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti hästi gümnaasiumiealisele lugejale.

Rooma Klubi prognoos "Kasvu piirid" (1972) on üks XX sajandi olulisemaid kui mitte kõige olulisem tekst. Alates 2020 nähtavate globaalsete muutustega on selle teose olulisust rõhutanud oma esinemistes paljud tipp-poliitikud, teadlased ja arvamusliidrid. Raamatut, mis on tegelikult sellenimelise uuringu nn raport ehk mitteteaduslik kokkuvõte, et olla loetav kõigile huvilistele, sh poliitikate kujundajad, on selle ilmumisest püütud rünnata. Lugematute magistri- ja doktoritööde kõrval on suuremad teadusuuringud, mis pigem suunatud raporti ümberlükkamisel tulnud siiski järeldusele, et 50a tagasi pakutud numbrid on hirmutavalt täpsed ja arengud on läinud just seda rada, mida kunagine arvutustehnika oma võimaluste piires ennustas. Murrangud ja suured muutused hakkasidki toimuma just peale aastat 2000. 50 aasta jooksul on seda ka eesti keeles, nii teadus- kui populaarkirjanduses palju kordi tsiteeritud, kuid raamatuna, ühtede kaante vahel ei ole seda teksti eesti keeles seni avaldatud. Eesti keeles on sellest raportist tõugatuna ilmunud nt Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, autorid L. Valt ja E. Savisaar (1982). Murrangulisel ja vastuolulisel ajajärgul, mida maailm käesoleval ajahetkel läbi elab, sugeneb sotsiaalsete edusammude varjuküljena uuelaadilisi muresid, mis ühel või teisel viisil annavad endast märku kogu maailmas. Need inimühiskonna kasvuraskused (globaalprobleemid) puudutavad inimese ja looduse suhete, aga ka puhtsotsiaalsete küsimuste paljusid tahke korraga. Kasvu piiride teadusele ja teadmisetele tuginevad prognoosid näitasid, et murrangud seni tuntud maailmas hakkavad ilmnema juba kõigile nähtavate ja arusaadavatena 2010-2020. Rooma Klubi Eesti allharu, Eesti Rooma Klubi, peab oma kohuseks ja auasjaks see seni eesti kultuuriruumis olev tühik vähemasti nüüd, 50 aastat hiljem, kuid nende prognoositud muutuste selge ilmnemise alguses anda eestikeelsele lugejale võimaluse paremini mõista tegureid ja seoseid, mis on nende muutusteni viinud. "Kasvu piirid" peaks kindlasti olema eesti keeles kättesaadav kultuuri kujundamise osa, kohustuslik lugemine nii neile, kes meid tänasesse on toonud kui neile, kes loodavad ellu jääda ja selle maailmaga edasi elada. Oluline on see tekst eelkõige ühiskonna tervise seisukohast, sest muutused tekitavad alati pingeid ja hirmu, nende leevendamise vahendiks on teadmine.

Avalikkusele peamiselt kindakunstnikuna tuntud autor toob lugejateni oma akadeemilise huvi – riietuse tähenduslikkuse – temaatika. Raamat Kihnu rahvariideseelikutest ehk körtidest põhineb Tartu Ülikoolis semiootika osakonnas 2008.a kaitstud ja samal aastal ka Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde konkursil teadusauhinna saanud magistritööl, olles läbinud värskendus- ja toimetuskuuri. Teose muudab tähelepanuväärseks rikkalik etnograafilistelt välitöödelt kogutud materjal ning sissevaade riietuse uurimise meetoditesse. Uurimus ühendab kaht teadusharu – etnoloogiat ja semiootikat –, koondudes ühise mõiste etnosemiootika nime alla. Kihnu saar on võrreldes muu Eestiga eriline paik. Veel praegugi kannavad sealsed vanema põlvkonna naised igapäevaselt rahvariideid, mille tähtsamaiks komponendiks on villane triibuline kört. Raamat keskendub kördi ajaloost ning hetkeolukorrast ülevaate andmisele ning analüüsib kördi ajalooliselt väljakujunenud tähendussüsteemi. Raamat on eesti keeles, ingliskeelse kokkuvõttega.

Lugu ühe juudiperekonna elusaatusest Eestis, Venemaal ja kogu maailmas

Raamat sisaldab tuntud filosoofi, muusiku ning arsti Albert Schweitzeri (1875-1965) neljaosalisena kavandatud "Kultuurifilosoofia" kaks esimest osa: "Kultuuri allakäik ja taasloomine" ning "Kultuur ja eetika" (esitrükk 1923). Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Uut optimistlikku maailmavaadet otsides jõuab mõtleja oma humanistliku eetika põhiprintsiibini "aukartus elu ees". Tänapäevale nii haruldase mõtlejatüübina, kelle filosoofia ja võltsimatu humanism, kõlbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile mõju avaldasid, väärivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nüüdisprobleemidegagi.

Küsimustik pakub võimalust kontrollida oma teadmisi ning hankida naiste ja neile meeldivate asjade kohta igasuguseid teadmisi alates toidust ning lõpetades moe, nende kaasinimeste (meestega) ja palju muuga. Raamat sisaldab ohtrasti mitmesuguseid küsimusi, mis põhinevad valikvastustel, õige ja vale leidmisel, lünkade täitmisel. Kus sündis Kleopatra? (Mitte Egiptuses, nagu võiksite oletada.) Judy Garlandi pärisnimi? "Küsitlusraamat naistele" pakub tundide kaupa meelelahutust reaalsete ja väljamõeldud, ajaloost pärit, kuulsate ja kurikuulsate, poliitika, kirjanduse, filmikunsti, popkultuuriga tegelevate naiste kohta. Seda raamatut võite sirvida ühiselamutoas, nõupidamisruumis, magamistoas, söögitoas – ja miks mitte isegi tualetis.

Raamatu autor Monika Gustavson annab oma õpingu-töökogemusele ja lugemusele toetudes elava ettekujutuse waldorflasteaia pedagoogilistest lähtepunktidest ja tegevustest. Raamat pakub rikkalikult mõtteid ja näiteid, kuidas kujundada nii lasteaed kui ka pedagoogiline töö selliseks, et see aitaks kaasa lapse igakülgsele ja tasakaalustatud arengule. Käsitlemist leiavad kõik olulisemad valdkonnad, mida väikese lapse loomuse, tema hingeliste ja kehaliste vajadustega seoses waldorfpedagoogikas silmas peetakse. Teksti illustreerivad pildid Tallinna Ilmapuu waldorflasteaiast.

Ajaloodoktor Feliks Kinkar vaatleb oma raamatus 20. sajandi alguses loodud ja kuni Esimese maailmasõjani edukalt arenenud baltisaksa haridusseltside tegevust Eesti alal. Uurimusest selgub nende seltside järjekindel töö ja silmapaistvalt head tulemused emakeelse kultuuri ja hariduse edendamisel, vaatamata üha tugevnevale venestamispoliitikale. Edu eelduseks oli kõigi saksa ühiskonnakihtide, nii lihtinimeste, haritlaste, vaimulike kui ka aadlike aktiivne osavõtt selles liikumises. Kuigi tihedam koostöö eestlaste ja sakslaste vahel sellel alal puudus, aitas saksa seltside tegevus ka eestlastel võidelda ähvardava venestamispoliitika vastu ning oli eeskujuks analoogiliste eesti haridus- ja kultuuriseltside loomisel. Vaadeldud seltsid olid see alus, millest kasvas välja Eesti Vabariigis kuni 1939. aastani edukalt tegutsenud saksa vähemusrahvuse kultuuriautonoomia.