Kultuuriajalugu

"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.

1986. aastal mõisteti ühes Iraani külas abielurikkumise pärast surma 35-aastane naine Soraya Manoutcheri. Üheksa aastat hiljem tunnistas printsess Diana leebe hääle ja ajuti siivsalt langetatud pilguga avalikult üles, et ka tema on abielu rikkunud. Soraya loobiti kividega surnuks, Diana ülendati pärast traagilist hukkumist muinasjutuprintsessiks, isegi pühakuks. Nad mõlemad rikkusid abielu, kuid ühele oli see surmapatt, teisele pikantne seltskondlik äpardus. Kleopatra, Edward II, Henry VII, Peeter I, lord Nelson, Napoleon, Wagner, Pavarotti jt -- alates kuningas Taaveti ajast kuni 20. sajandi lõpu prominentineni on alati abielu rikutud, kuid selle tagajärjed on olnud sootuks erinevad. Abielurikkujaid on hukatud, sandistatud ja pagendatud, kuid neid on ka sharmantsete armukestena veelgi enam ihaldatud.

Raamatusse on koondatud ajaloolase David Vseviovi sadakond artiklit, 14 esseed ja 34 arvustust, mis on ilmunud perioodikas aastail 1996—2009. Et vaadata, mida aja vaimud on nende tekstidega teinud, mida valdavalt hävitanud ja mille alles jätnud.

Väga paljude lugejate-kuulajate lemmikul David Vseviovil on mineviku-uurijana harukordne anne luua ajalooseikadega mängeldes üllatavaid seoseid ja öelda välja vägagi lihtsaid tõdesid, mille peale ise millegipärast pole tulnud. Ta jutustab, vaeb ja seletab meile ajalugu ikka oma rahulikul muhedal moel ning tundliku närviga inimesena vahel murelikult ja nauditavalt irooniliseltki. Kogumik ilmus lugupeetava ajaloolase juubeliks.

David Vseviov, D.Phil, on Eesti Kunstiakadeemia professor, raadiosaatesarja "Müstiline Venemaa" ning raamatute "Bütsantsi keisrid" (2004), "Venemaa – lähedane ja kauge" I, II (koostöös Vladimir Sergejeviga, 2002, 2007) ning kooli ajalooõpikute autor. Tunnustatud 2004. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 2008. aastal Aadu Luukase missioonipreemiaga.

Kroonika sisaldab tähtsamaid ja iseloomulikumaid fakte Eesti kunstielust alates rahvusliku kunsti sünniperioodist 1860-ndail aastail kuni nõukogude võimu kehtestamiseni 1940. a. suvel. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult tolleaegsele allikmaterjalile - perioodikale ja kataloogidele.

Rikkalikult illustreeritud raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht". Reisijuht kirjeldab kultuurihuvilistele Eestimaa kirikuid, linnuseid, mõisaid, muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Teejuht on üles ehitatud maakondade kaupa, eraldi tutvustatakse Tallinna ja Tartu turismiobjekte. Lisatud on kaardid, skeemid, joonised, arhitektuuriterminite sõnastik, turistile vajalikud telefoninumbrid ja muu teave.

Kataloog tutvustab eesti restauraatorite paarikümnesse aastasse ulatuvat ennistustööd. Näituse põhiekspositsioon koosneb restaureeritud esemetest ja selle töö üksikutest etappidest fotodokumentidena. Eksponeeritud on töid puidu, metalli, keraamika, tekstiili, paberi ja maali alalt.

Kataloog tutvustab eesti restauraatoreid ja nende restaureeritud kunstiväärtusi.

Album annab põhjaliku ülevaate Evald Okase eksliibriseloomingust.

"Lühiülevaate" autorid on püüdnud saavutada järgmisi eesmärke: süstemaatiliselt käsitleda filosoofia arenemise põhietappe muinasajast meie päevini, analüüsida filosoofia peasuundade -- materialismi ja idealismi võitlust, valgustada dialektilise ja ajaloolise materialismi tekkimist ja arengut, kritiseerida kaasaegset kodanlikku filosoofiat, milles kajastub kapitalistliku süsteemi üldkriis. "Filosoofia ajaloo lühiülevaade" on mõeldud õppevahendiks humanitaaralade üliõpilastele ja ka neile, kes õpivad filosoofia ajalugu iseseisvalt.

Eesti NSV Ajakirjanike Liidu väljaandesse on koondatud põimik meie ajalehtedes, ajakirjades ning ringhäälingus viimastel aastatel avaldatud sõnavõtte, mis nii autorite kui koostajate arvates on väärt kohta raamatukaante vahel. Rohkesti on fotosid ja karikatuure.

President Lennart Meri soovis "Hõbevalge" (1976) ja "Hõbevalgema" (1984) põhjal koostada uue, umbes 250-leheküljelise raamatu, milles sisalduv oleks kindlal teaduslikul põhjal. See targa mehe ammune soov oli natuke idealistlik, sest arheoloogid ja antropoloogid, keele- ja rahvaluuleteadlased, ajaloolased ning paljude teiste erialade esindajad vaidlevad ja jäävadki vaidlema meie rahva muistse ajaloo keerdkäikude üle.

Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud "Hõbevalgele". autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel.

Raamatus käsitletakse vestelises vormis mitmesuguseid armuelulisi teemasid Vana-Ida armastuskultuuridest tänapäeva seksuoloogia uusimate uurimistulemusteni.

Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ja eelbalti hõimudele.

"Kultuuriajaloo ülesanne" on kogumik, mis koondab Johan Huizinga (1872–1945) olulisimad artiklid ja ettekanded. Huizinga on Hollandi ajaloolane ja kultuurikriitik, kelle tööd ja sõnavõtud on kujundanud olulisel määral nii kultuuriajaloo uurimisvõimalusi kui ka tollase Euroopa kriitilist mõtestamist. Tema loomingut iseloomustab huvide paljusus, selle keskmes on küll kultuuriajaloo küsimused, ent need piirnevad vahetult antropoloogia, filoloogia, psühholoogia ja filosoofia teemadega. Käesoleva valiku on koostanud ja sissejuhatusega varustanud Huizinga loomingu üks paremaid tundjaid tänapäeval, Amsterdami ülikooli professor Joep Leerssen. Tegu on esindusliku antoloogiaga, mis on suurepärane teejuht Johan Huizinga mõttemaailma.

Ülevaade eesti teatriloost. Asjade algust teades on teatri tänane päev kindlasti paremini mõistetav. Mis on ühist Georg Lurichil ja Eesti teatri esmalavastustel? Millised emotsioonid ja kired on eesti teatriilmas möllanud? Milliseid vaatemänge pakkusid laulupeod? Hillar Palamets ei vaja tutvustamist. Tema mahlakad ja faktitäpsed ajaloojutustused, mis on kokku sobitatud omaaegsete kirglike mälestuskildudega, ei jäta kedagi külmaks. Raamatut võib häbenemata soovitada lugemiseks ka nooremale rahvale, sest põnevate lugude kaudu võib kultuuripisik täiesti märkamatult külge hakata.

Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, varastatud ja röövitud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest...Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest.

Vaatlused juudi kommetest, usust, ajaloost ja tänapäevast. Judaismi tutvustav raamat on põhineb Samuel Lazikini esinemistel aastail 1988-1990 Eesti Raadios.

Valitsejad, teerajajad, teadlased, jõhkardid …

Teie ees on hulk lehekülgi, kust leiate põnevat lugemist ajaloo kuulsaimatest naistest. Mõned neist on kasutanud erakordselt jõhkraid võtteid, et võimule pääseda. Teised on käitunud ennastohverdavalt, et inimkonda aidata ja edasi viia. Kirjutame naistest, kes on läinud maailma ajalukku suurte valitsejatena. Ja räägime õrnema soo esindajatest, kes on olnud nii mitmeski mõttes teerajajateks.

Peatükk "Naised võtsid võimu":

• Vaarao tütar tegi riigipöörde
• Kuningannat tõmbas ristiretkele
• Caterina de’ Medici valitses varjust
• Printsess röövis keisrilt trooni
• Marie-Antoinette’i süüdistati intsestis
• Liignaine pettis mehi võimumängudes
• Victoriast sai maailmavalitseja
• Margaret Thatcherit armastati või vihati

Peatükk "Teadlased andsid endast kõik":

• Florence Nightingale tõrjus baktereid
• Pikas kleidis rändur avastas Aafrikat
• Radioaktiivsus tappis geniaalse teadlase
• Näitlejanna täiustas torpeedode juhtimist
• Gorillakari adopteeris Dian Fossey

Peatükk "Jõhkardid lasid verel voolata":

• Kleopatra võrgutas võimumehi
• Agrippina kõrvaldas rivaale
• Krahvinna noorendas end neitsiverega
• Prouad panid pomme
• Magda Goebbels tappis oma lapsed

Peatükk "Naised rajasid teed":

• Poksijad tampisid üksteist pudruks
• Neiud läksid meheks riietatuna madrusteks
• Ajakirjanik lasi end hullumajja panna
• Lendur päästis elusid õhukiirabiga
• Šokeeriv Joséphine Baker tantsis alasti

Ülevaade Tallinna linna minevikust ja kaasajast, vaatamisväärsustest, igapäevaelust ja inimestest eri aastaaegadel läbi fotoobjektiivi nähtuna.

Jan Assmann (snd 1938) on tänapäeva tuntumaid egüptolooge ja kultuurimälu uurijaid. Ta töötas alates 1976 kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi ülikooli egüptoloogia professorina, 2005 valiti ta Konstanzi ülikooli religiooniajaloo ja üldise kultuuriteaduse auprofessoriks. Assmanni väga mahukas looming, mis hõlmab ligemale poolsada monograafiat, pea sama palju toimetatud koguteoseid ja u 500 teadusartiklit, jaguneb laias laastus kolme valdkonna vahel: egüptoloogia, religiooniajalugu ja kultuurimälu uuringud. 2003. aastal ilmunud raamat "Moosese eristus ehk monoteismi hind" käsitleb pööret inimkonna ajaloos, mille järel asuti vastandama tõest ja väärusku, õiget ainujumalat ja ebajumalaid. Seda pööret nimetab autor "Moosese eristuseks" ja käsitab monoteismi sünni eeldusena. Assmann näitab samuti, et "Moosese eristus" märgib pööret religioonimeediumis: üleminekut rituaalilt tekstile, kultusreligiooni asendumist raamatureligiooniga. Teos on kirjutatud mõttelise järjena 1997. aastal ilmunud ja suurt poleemikat põhjustanud raamatule "Egiptlane Mooses" (eesti k-s 2017).

Kroonikas kajastatakse Nõukogude Eesti kunstielu tähtsamaid sündmusi ajavahemikus 1940-1965. Väljaspool Eesti NSV-d korraldatud eesti kunsti näituste, samuti eesti kunstnike esinemiste kohta vennasvabariikide ja välisriikide kunstinäitustel leidub allikates lünki, mistõttu kroonika selles osas on mõningaid puudujääke.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

* A. Moora. Eestlaste muistsest usundist * A. Vassar. Katoliku kiriku reaktsioonilisest osast eesti rahva ajaloos XII-XVI sajandil * E. Öpik. Protestantistlik kirik Eestis Rootsi koloniaalvõimu perioodil * Ü. Tedre. Riimiline rahvalaul võitluses kiriku vastu XIX sajandil * E. Jansen. Eesti valgustajad-demokraadid võitluses kiriku ja religioosse obskurantismi vastu * E. Laul. Looduseuurijate-materialistide võitlusest religiooni ja idealismi vastu Eestis (XIX sajandi lõpust 1917. aastani) * I. Solomõkova. Reaktsioonilise vaimulikkonna kriitika eesti demokraatlikus graafikas aastail 1905-1907 * G. Lukin. Töölisajakirjandus reaktsiooni- ja uue revolutsioonilise tõusu aastail võitluses usuliste eelarvamuste vastu (1907-1912) * E. Rannik. Kiriku ja riigi vahekord kodanlikus Eestis * H. Saarniit. Kirik kodanlike natsionalistide klassihuvide teenistuses aastail 1920-1940

Õpiku võib jaotada kahte, nii ajaliselt haardelt kui mahult üsna ebavõrdsesse ossa. Esimene neist käsitleb viimast suust sõda meie planeedil, Teist maailmasõda, teine selle sõja järgset külma sõja maailma. Maailma aastani 1991. Õpik püüab kajastada nii maailma ja selle peamiste regioonide kui tähtsamate riikide ajalugu. Tema ülesehitus liigub maailma üldiselt arengult kõigepealt meile lähemale ja siis siit jälle kaugemale ning tuleviku poole.

Raamat kirjeldab ja mõtestab lahti olulisemaid ajajärke inimkonna erootilises kultuuris. Vaatluse all on muistne Mesopotaamia ja Egiptus, India, Hiina, araabia maailm, Antiik-Euroopa, trubaduurlus, rokokooaeg, seksuoloogia kui teaduse kujunemine ja see, kuidas kujutab armastust ja seksi Lääne ilukirjandus.

Nüüdiskultuuri juured ulatuvad kaugesse minevikku - neisse aegadesse, mida keskkooli ajalookursusest tunneme esiajana ja vanaajana. Käesolev raamat annab populaarse ülevaate mitmete kultuurinähtuste tekkimisest ja arenemisest kauges minevikus. Lugeja saab nii mõndagi teada inimeste eluolust esiajal ning orjanduslikus ühiskonnas. Need teadmised aitavad avardada silmaringi ning muuta ammumöödunud aegu lähedasemaks ja mõistetavamaks.