Mida lugeda oktoobris?

Õudus öös. Jonathan Harker saadetakse kaugesse Euroopa nurka kohtuma ühe oma firma kliendiga. Loss on mahajäetud ja krahv väga veider võõrustaja. Kuid noor Jonathan ei oska kahtlustadagi, et ta ise ja talle kõige lähedasemad inimesed satuvad kohutavasse ohtu ja peavad läbi elama jubedusi, mida keegi ei oska isegi ette kujutada. Nüüd peavad nad Dracula leidma ja hävitama, enne kui vampiir nemad hävitab.

„Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997–2017“ pakub tervikliku ülevaate Ervin Õunapuu lühilugudest, koondades kokku pea kõik autori alates 1997. aastast ilmunud lühilood.

"Existerion" on lugu sellest, kuidas inimene kohtub Universumi Mõistusega ja esitab talle klassikalise küsimuse elu ja olemise mõtte kohta. Et aga väeti inimene seda vastust kuidagi välja ei kannataks, hakkab Mõistus talle lugusid jutustama. Lood räägivad reetmisest ja usust, eneseohverdusest ja argusest, armastusest ja vihkamisest ja kõigist teistest tunnetest ja tegudest, milleks on võimelised Universumi asukad.

Antoloogia koondab 2002. aasta parimaid algupäraseid ulmejutte eesti autoritelt, mis kõige ilmekamalt esindavad kodumaise ulme praeguseid põhisuundi. Kogumik koosneb viiest ulmejutust, mille autoriteks on Indrek Hargla, Karen Orlau, André Trinity, Kristjan Sander ja Janusz A. Grinewski. Loodetavasti võtab lugeja aastakogumiku heatahtlikult vastu – lugejahuvi najal võiks ühekordsest katsetusest kujuneda kodumaise ulmekirjanduse väärikas traditsioon

Mary Wollstonecraft Shelley "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" (1818) kasvas välja süngest ja üleloomuliku tegelaskonnaga gooti romaanist, mis oli moes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. "Frankensteiniga" lõi 19-aastane autor uue kvaliteedi õuduskirjanduses ja kirjanduses tervikuna. Omas ajas oli romaan tavatu selle poolest, et autor püüdis üleloomulikke jõude teaduslikult seletada.

Igal ajastul on oma tondilood. Tondidki vananevad ja lähevad moest. Ja enamasti ei jää õudusromaanide autorid kirjanduslukku püsima. Mary Shelley "Frankensteinil" oli rohkem õnne. Kirjutatud gooti õudusromaanide vaimus – "et lugeja pelgaks tagasi vaadata, et veri ta soontes tarretaks", nagu märgib autor eessõnas –, sai teosest ometigi midagi rohkemat: enese teadmata pani autor aluse uuele žanrile. "Frankensteinil" õnnestus olla maailma esimene avaldatud teaduslik-fantastiline romaan.

Inglise kirjaniku Mary Wollstonecraft Shelley (1797 – 1851) teos kuulub ulmekirjanduse klassikasse. Vanade õudusjuttude laadis põnevasisuline romaan seab eesmärgiks inimloomuse vaatlemise; olulisel kohal on eetiline probleem looja vastutusest oma loomingu ees.

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan "Härra Fox" on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.

Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani "The Icarus Girl" juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud "Härra Fox" on Oyeyemi kolmas romaan. 

Külajuttude ainestik on võetud Helme kihelkonnast, tegevusajaks möödunud sajandi viimane veerand ja meie sajandi algus. Jutte seovad raamatu peategelase Surma-Kusta lühimonoloogid. Surma-Kustaks hüüti Helmes omal ajal kalmistuvaht Gustav Limbergi.

Novelle aastaist 1990-1994: Surma mõrsja Tõugud Saatanlik eksitus Sabat Must laul Ämblike needus Täiskuu Öö silmad Merevahune köis Sõnajalaõis Maja keset roose Tuledeemon Roheline küünal Kutse koolnule Igavese elu orjad Kieukaani kiired Hüatsintsõrmus Sammud sinises toas

"Kellavärgiga apelsinis" maalib Burgess hirmutava kujutluspildi tulevikuühiskonnast, kus vastanduvad peategelane Alex kui üksikisiku vägivalla kehastus ning riiklik, seadustatud vägivald. Alex on teismeline kurjategija, kes paneb oma kambaga toime jõhkraid tegusid. Ta satub vangi, kus kurjust püütakse temast meditsiiniliste manipulatsioonidega välja juurida. Lisaks noorukitekambale demonstreerib Burgess ka täiskasvanute maailma valelikkust, saamahimu ja ideaalitust. Teos lahkab igavest probleemi: kust tuleb kurjus? Kas see sünnib inimese loomusest, kasvatusest või ühiskonnast?

Khaba ja Nebra pole tavalised lapsed. Nad on kaks muumiapoissi, kelle koduks on muuseum Tartu Ülikooli peahoones. Raamatu tegevus algab sellest, kui Khaba eksib Zeusi reeglite vastu ja ta ei tohi osaleda aulamängudel enne, kui teeb ühe heateo oma südamest. Aga see polegi nii kerge...

Kalle Kurg on valinud ning Triin Sinissaar tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 22 klassikalist hirmu- ja õuduselugu, mille autoreiks on peamiselt 19. sajandist ja varasemastki tuntud kirjanikud (Balzac, Defoe, Scott, Irving, Warren, Dickens jt). Jääb lugeja otsustada, kas inimene elabki kinnimüüritud toas, kus valitsevad jubedad intriigid, seletamatus ja uskumatud juhtumid või on ta selle toa ehitanud oma mõtteilma.

Noor biograaf Margaret Lea saab kirja ülipopulaarselt kirjanikult Vida Winterilt, kes soovib, et tema elust tõtt kirjutataks. Vida on oma biograafe ja fänne juba aastaid segadusse ajanud, jutustades igale küsijale oma elust erineva versiooni, vandudes sealjuures iga kord, et tegemist on puhta tõega. Margareti on Vida välja valinud selleks, et esimest korda täielikult ära rääkida oma tõeline lugu. Kuid ka Margaretil on oma lugu: ta sündis küll kaksikuna, kuid tema õde pidi surema, et Margaret saaks elama jääda. Aegajalt tunneb Margaret teispoolsuse aurat ning tugevat tõmmet oma teise poole järele, mida ta jääb igaveseks taga igatsema. Ka Vida jutustatud loos on kaksikud - kaks metsikut tüdrukut. Mida edasi, seda kummalisemaks see lugu läheb ning Margaret tunneb, et ta peab astuma vastu ka omaenda deemonitele.

Indrek Hargla uus raamat "Kolmevaimukivi" koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks "Tammõküla viljakuivati" on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt "Suvitusromaan" on ilmunud ajakirjas "Looming". See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan "Mirabilia saladus"), etnoainelisi õudusjutte ("Kolmevaimukivi" ja "Jõulujõud"), klassikaline krimilugu kosmoselaevas ("Per homicidium ad astra"), üllatavaid vaatlusi Eesti ajaloost ("Clemens Fellinus, Rex Estonicum") ja tulevikust ("Osariigi Presidendi kohtumine"). Lugeja kohtub siin mitmete tuntud ajalooliste tegelastega, nagu näiteks Lehola Lembitu, Harald Keres, Albert Einstein, Antoine de Saint-Exupéry, Gustav Naan, Isaac Asimov ja Läti Hendrik ning üle tosina aasta astub üles ka Hargla üks kõige kuulsamaid kangelasi pan Grpowski.

Raamat sisaldab kaheksat kunstmuistendit, mida seovad mälestuspildid ühest vanast rahvajuttude vestjast. Dramaatilise sündmustikuga lugudes põimuvad argipäevane ja fantastiline maailm, mille loomiseks on kasutatud etnograafilist ainestikku, rahvaluulet ja arhailist sõnavara.

Sisu: Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost. Tirooli naljad 1948. Kranich! Krakow. Igavesti surev talu. Kala kättemaks. Must mootorrattur. Ratsa üle Bodeni järve. Stseene näidendist "Good bye, baby". Via regia. Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.

H. G. Wells asetab «Nähtamatus» sõrme aga teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta. Wellsi «kuri teadlane» sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?

Sisukord:

Paunvere

Kapsapea

Ärimehed

Pärijad

Laul õnnest

Mahajäetud maja

Sootuluke

Siniallik

Ülemiste vanake

Onu paremad päevad

Kalevi kojutulek

Valimised

Kuulsa ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe (1809-1849) fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.

Sisukord:

Berenike

Ligeia

Usheri maja hukk

William Wilson

Langemine Maelströmi

Ovaalne portree

Kaev ja pendel

Reetlik süda

Must kass

Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem

Mis juhtus monsieur Valdemariga

Vaat amontilladot

Hüpikkonn

Mõrv Rue Morgue'il

Marie Roget' mõistatus

Näpatud kiri

Kuldmardikas

Ärimees

Hing väljas

Mõni sõna muumiaga

Kommentaare

Edgar Allan Poe orbiidita planeet 

Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvus oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.

Kogumikus on kolm päevateemalist ja kaks ajaloolist jutustust ning üks muinasjutt. Jutustusest "Nõiavits" kiirgub kodusoojust ja põlvkondade järjepidevuse turvalisust. Kahes järgmises tänapäevaloos valutab autor südant tõusikluse, sellest tuleneva südametuse pärast ning lastekodulapse kiivakiskunud lapsepõlve pärast. Nii ajalooainelistes jutustustes kui ka muinasjutus on ilmne rõhk eetikaprobleemidel.

Kogu sisaldab 18 lühemat ja kaks pikemat lugu, mis on erinevatel aegadel kirjutatud ning millest vaid väike osa on seni ilmunud. Omavahel neid vahest seobki -- vähesed erandid välja arvatud -- asjaolu, et nad käsitavad meie lähimineviku valusaid probleeme.

Legendaarse Eesti ulmesarja eelviimane osa koondab viie kohaliku ulmekirjaniku lühilood. 2013. aastal Eesti ulmeühingu auhinna Stalker võitnud kogumik "Saladuslik tsaar" pani aluse Eesti ulmes ainulaadsele nähtusele – loodi ühine Eesti-aineline tulevikumaailm, kuhu on panustanud enamik praegu aktiivseid ulmekirjanikke, esitades oma nägemust Eestist ja eestlusest tuhande aasta pärast. Sarja varasemad osad on pälvinud kokku kolm eesti Ulmeühingu Stalkeri auhinda (2013, 2015, 2016). Käesolev kogumik koondab endasse lood Kristians "Mürakas" Jurmalast, kosmosereisil sündinud mehest. Autoriteks mitmekordsed stalkerivõitjad ning Kirjanike Liidu liikmed Veiko Belials, Joel Jans (võitis hiljuti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha) ning Maniakkide Tänav. Lisaks võib leida siit kaante vahelt ka hiljutise Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse võitja Miikael Jekimovi ja uue lootustandva autori Laura Loolaiu lühilood.

See raamat viib meis Eestimaa varasesse rauaaega (2000 aastat tagasi). Raua saamine kohalikust soomaagist ongi jutustuse põhiteema, millega seotud sündmustikku näeme autori varasematest raamatutest "Taevalindlased ja kirveslased" ja "Salakivi" tuttava koolipoisi Uru silmade läbi.

Müstiline etnopõnevik perekonnast, kes kolib päranduseks saadud talusse Põlvamaal ja avastab, et selle majaga on seotud kummalised saladused. Maja eelmine omanik on hukkunud saunas, kuid näib nagu oleks ta oma surma ette aimanud. Üks kohalik poisike on kadunud, hull mutike hoiatab pereema Kristit punase Vaigutaja eest ja sauna varemete alla on peidetud salapärane arvuti. Ja kui perekond tahab oma uue kodu ajaloo kohta rohkem teada saada, põrkuvad nad veidra vaikimise müüri taha.

Pärimuste järgi varjab Süvahavva talu Põlvamaal iidsetest aegadest elu ja surma mõistatusi ning peidab väravat surmatagusele maale. Arnika Ambros, noor neiu, kes peaks olema uus arbuja ja hakkama elavaid ja surnuid kokku viima, satub kahe vaenupoole vahele, kes mõlemad tahavad Süvahavva saladusi oma valdusse saada. Arnika peab tegema rasked valikud, kas valida ise oma saatus või järgida muistset ettemääratust. Muudes tegevusliinides avaneb Süvahavva põnev ajalugu ja seigeldakse surmatagusel maal.

Katrin Pautsi esimene novellikogumik sisaldab paari aasta jooksul kogunenud novelle, mida ilmestavad illustraator Eva Pogoretski unenäolised pildid. Et kunstnik ja kirjanik on vanad tuttavad ja elavad samas kandis, on Eva pildid kohati suisa dokumentaalsed. Nendes lühilugudes saab lugeja rännata mööda Tallinna piirkondi, kus autor on ringi luusinud, vaadeldes võõraid inimesi ja hooneid ning mõeldes neile külge sõgedaid, tumedaid, müstilisi või hoopis nostalgilisi-melanhoolseid lugusid. Mõne loo puhul võib kõnelda maagilise realismi elementidest, ehkki autor eelistaks realistlikku maagiat – need ulmadesse põikamised ei mõju tegelikult nii ebatõeliselt, igaüks võib end vahel nii tunda. Iga linnaosa, millest juttu, on markeeritud proosaluule vormis motoga, mis võtab lühidalt kokku asumi iseloomu. Jutukogu läbivaks niidiks on loomeinimese painajad – näiteks igatsus kättesaamatuks jääva kuulsuse ja surematuse järele, mis saab ainult omadega puntrasse viia. Kuna autor on varem kirjutanud ka kriminaalromaane, siis kohtab paljudes lugudes ka midagi kriminaalset, aga krimikirjandusest on asi sedapuhku siiski kaugel. "Tallinna tume" võiks olla nii süngete lugude kogumik kui ka sametiselt maheda õlle bränd ja eks seda ambivalentsi olegi silmas peetud.

Reaktori jutukogu "Tuumahiid" viies number koondab võrguväljaandes ilmunud ulmelugude valikut aastatest 2018-2019. Autorite hulgas leidub mitmeid varem tunnustust leidnud ulmekirjalikke: Maniakkide Tänav (6 Ulmeühingu auhinda Stalker), Heinrich Weinberg (3 Ulmeühingu auhinda Stalker), Joel Jans (6 Ulmeühingu auhinda Stalker, II koht Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019), Miikael Jekimov (esikoht Ulmeühingu 2019 jutuvõistlusel) ja Mairi Laurik (I koht kirjastuse Tänapäev noorteromaanivõistlusel, II koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel). Samal ajal tutvustame lugejale mitmeid uusi autoreid nagu Ander Skarp, Marika Piip, Helina Ravasoo, Laura Loolaid ning Kadri Umbleja. Lugudes käsitletakse mitmesuguseid inimkonna ja tehnoloogia arenguga seotud küsimusi; tegevuspaikade seast leiame polaarjoonetaguse mägihotelli, tulevikudüstoopia virtuaaltegelikkuse, vana talutare ja kauged kosmoseavarused.

«Ah...» ütles Lecter teravalt, pöörates näo naise põikpäisusest pettununa kõrvale. «See on ebaoluline. Mis on kõige esimene ja kõige olulisem, mida ta teeb; mis vajadus sunnib teda tapma?» – «Viha, sotsiaalne tõrjutus, seksuaalne frust…» – «Ei.» – «Mis siis?» – «Ta himustab. Faktiliselt himustab ta olla samasugune nagu teiegi. Himustamine on tema loomuses. Mismoodi me hakkame himustama, Clarice? Kas me otsime asju, mida himustada? Püüdke vastata.» – «Ei. Me lihtsalt...» – «Ei. Täpselt niimoodi. Meie himustamine algab sellest, mida näeme iga päev. Kas te tajute, kuidas juhuslikult kohatud inimeste pilgud libisevad teist iga päev üle? Ja kas teie silmad ei ihalda mõnd asja?»

Tegu on mingis mõttes hoiatusromaaniga, selle tegevus toimub lähitulevikus, millel on ehmatavalt palju ühisjooni üsna hiljutise minevikuga. Terves maailmas on toimunud ootamatud muutused, Euroopa Liidust on eemaldunud varakad tuumikriigid, Lähis-Idas pole rahu saabunud ning laienev ja piire ületav terrorismioht tingib totaalset kontrolli kõige ja kõigi üle. Kõige selle taustal elab sügisest kevadeni Nõmmel üks 44-aastaseks saav üksikema, ametilt tõlk, oma igapäevast elu. Üksikisiku tasandil jutustabki romaan tema loo. Omaette teemaks on võimalus, et hea tahte organisatsioonid võivad oma tegevusega tahtmatult kurjusele kaasa aidata ning inimestega manipuleerida.