Muinasjutud ja muistendid

Peäro August Pitka, kirjanikunimega Ansomardi loomingu kandvama osa moodustavad lastejutud, mis kuuluvad XX sajandi alguse eesti lastekirjanduse paremikku. Kirjanik lähtub valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Oma ajastu eesti lastekirjanduse üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega

Sisukord: - Atsaanid - Atšarpõn - Kuidas tekkis Ritsa järv - Vürsti noorem poeg - Vend ja õde - Jahimees Smel ja tema poeg - Taat ja lindinimene

Ira Lember koos E. Esopiga Artur Erichi varjunime all.

Kogumikust saab lugeda valikut Eesti muistenditest. Taskuformaadis raamatusse on valitud nii muinasjutte Kavalast Antsust ja Vanapaganast kui ka muid rumala Vanapagana lugusid. Eesti eri osades on soositud erinevaid jutte. Igal jutuvestjal olid oma lemmiklood, ka kirjapanija tegi valiku. Nüüd valis raamatu koostaja neist umbes 1500-st Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjades leiduvast tekstist omakorda 35 juttu. Kavala Antsu ja Vanapagana lood on just sellised nagu siin: jutt on pisike naljakas seiklus - nupukas sulane lööb tühmavõitu peremehe üle...

Sisukord: - Merihobu - Aigurova Ali - Poolkana - Kepid, laske käia!

Sisukord: - Leidlik poiss - Hobusekasvataja Tšora - Vaene mees ja khaanitütar - Pakane - Umari poeg Umar - Devler, ehk Kes on tugevam - Nutikas poiss

Sisukord: - Puukingameistri tütar - Lonkuri võit - Hunt ja rebane - Rebane ja kanakesed - Sulaspoiss Jeani imekspanemised

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke.

Sisukord: Kes kardab jäneseid? Öökull ja kana Hirmus elukas Vares, hunt ja hirv Imelind Laisast kõplast ja töökast labidast Kellel on rohkem häid mõtteid? Maral ja Tšomi

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.

Sisukord: - Muinasjutuvestja Todah - Kuidas vaene mees baid ninapidi vedas - Valge koer - Otšen-Matur ja tema pojad - Kaks venda - Upsakas šamaan - Altõn-Batur

Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont

Muinasjutud: - Kuninga jänesekarjus - Mesikäpp - Hiiglane, kel polnud südant rinnus - Seitsmes isa majas - Vigurvänt Peik - Poiss, kes käis põhjatuulelt oma jahu tagasi nõudmas - Poiss ja kurat - Ida pool päikest ja lääne pool kuud - Pisitilluke - Poisid, kes kohtasid Hedaleni metsas trolle Muistendeid ja pärimusi: - Veskipärimused - Õhtutund suurmaaomaniku köögis - Vanaaegne jõuluõhtu - Jahimees Matthiase lood - Utrøsti kormoranid

Muinasjutud on käinud inimeste ja nende tegemistega kaasas aastasadu. Nii on neisse selle pika aja jooksul põimitud õpetusi ja arusaamu, mis annavad meile rikka sisevaate erinevate rahvaste ja kultuuride ajalukku.

Sisukord: Lugu väikesest loost, Lugu hiireke Vabikõrvast, Lugu õnnetusekanast, Lugu ustavast siilist, Lugu kuldsest taalrist, Lugu jubedast külaskäigust, Lugu rotist, kes end parandas.

Vanakreeka pärimus on meieni toonud arvukaid müüte, nii selliseid, mille tegelasteks on vägevad Olümpose jumalad, kui ka seesuguseid, kus kohtame vähemaid jumalaid, kangelasi ja lihtsurelikkegi. Saame teada, kuidas vanad kreeklased seletasid mitmete oskuste ja kunstide teket; loeme ka sellest, kuidas leidurimõte on inimsugu alati aidanud, ning et armastus võib olla surmastki tugevam.

Sisukord: Imelik peegel Ahjualune Ilus minia Südi sõsar Rüütli poeg Vaeslaps ja talutütar Suur Peeter ja Väike Peeter Vigur rehepapp

Kuulsa vene lastekirjaniku värsslood, mis illustreeritud ilusate värviliste joonistustega. Lõpus lisaks värss-mõistatused koos vastustega. Teiste lugude hulgas on raamatus: "Doktor Aivaluson", "Köögi-Kata mure", "Kärbse-Kärt", "Imepuu", "Bibigon".

Kogumik sisaldab hulgaliselt rahvajututeisendeid, mis pakuvad rikkalikult algmaterjali, tutvustades mitmeid paikkondi ja vanu kombeid.

Sisu: -Imeveski -Karistatud uudishimu -Südi sõsar -Helepunane lilleke -Lugu kolmest saiast -Konn-kuningatütar -Kaksteist kuud -Lendav laev -Tuuletaat -Hernes -Pari-lind -Oskus on enem kui rikkus -Kuningakotkas -Küti seiklused -Karu-Jaan -Õnn ja õnnetus

Sisukord: Küürakas Tabagnino Prints Krabi Tüdruk, kes müüdi maha koos pirnidega Raha eest saab kõike Keiser Nero ja Berta Maa, kus pole surma Mees, kes käis kodunt väljas vaid öösiti Giufà ja punane barett Nagu soola

Kogudes "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" (1901) ja "Lastejutud" (1911) ning ajakirjas "Lasteleht" avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Osaliselt on tema lastelood pärit kodukohas Jalgsemaal elanud ja kirjanikku tema lapsepõlves hoidnud saunikueide Krõõt Nabbali (hüüti Kitse-eideks) lugudest ja pajatustest. Oma ajastu eesti lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine rahvaluulesse. Kogust "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud": Lugejale Jalgsemaa järv Surm suu ääres Tondi-Tõnu

Muinasjutt, mis on tulvil unustamatuid tegelasi, põnevaid paiku ja sündmusi. Lugu raske saatusega kingsepapojast Jakobist köidab igas vanuses lugejaid. Anderseni preemia laureaadi Lisbeth Zwegeri illustratsioonid toovad aga esile saksa kirjandusklassikasse kuuluva loo võlu, salapära ja dramaatilisuse.

Noore kirjaniku esiraamat sisaldab mõnusaid, fantaasiarohkeid ja kohati ka õpetlikke lugusid, mille tegevus leiab aset maaümbruses, või tundliku lapse kujutlusmaailmas.

Eesti rahva eepos „Kalevipoeg” on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

Sisukord: - Muinasjutt põlevast merest - Hiiglastest - Läänemere lestast - Muinasjutt Cieczkowi lossihärra lastest - Muinasjutt nõiutud lossipreilist - Kuidas Lański järve Lalka saar tekkis

Tehti maha, et noorim vend keedab toitu, peab maja ja hoiab korras onni ümber rajatud juurviljaaia. Vanemad vennad jälle pidid selle eest hoolt kandma, et toidupooline laualt ei lõpeks. Hoolsalt täitsid nad oma kohust. Päevad läbi hulkusid vennad laanes linde, jäneseid ja metskitsi püüdes. Saaki saadi mõnikord isegi rohkem, kui oma tarbeks vaja läks. Aeg kulus, möödus kümme aastat, veeres pool teisestki kümnest. Vennaksed elasid suures üksmeeles ja neile isegi meeldis elu seal laanekurus ilma naisterahvasteta, kes on kõikides maailmahädades süüdi, sammaldunud palktares.

Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss

Ühel külmal talvisel päeval sõitis poiss metsa puid raiuma. Ta vaeseke oli päris kangeks külmanud. Kuidas saada sooja? Mõtles puhastada maa lumest ja süüdata lõke. Noh, ja kaevates lund - mõtelge ometi! - sattus kuldlaeka peale. «Oo, oot!» hüüdis poiss. «Kus on laegas, seal peab võtigi olema!» Hakkas võtit otsima. Otsis, otsis, õnneks leidiski, ja otsekohe laegast avama. Oodakem nüüd, kuni ta selle avab! Eks siis näeme, mida see sisaldab.

Vanad head lood vene vägilaste võitlustest Puusliku, Röövel-Ööbiku ja teiste kurjamite ja vaenlastega. Lustakad rahvajutud ja põnevad võlumuinasjutud. Suurepärased illustratsioonid. Mõnus lugemine nii suurtele kui väikestele.

Valik tšehhi muinasjutte.

Ümbertrükk 1947. a. väljaandest

Sisukord: Rebase vembud Rebane hanekarjas Kanapetja rebane Hunt ja ute Hunt ja kitsetalled Nõmm põleb Vana häätegu pole vaja mäletada Tõrvane härg Härja maja Õde-venda, rebane ja Vanapagan

Heli Illipe-Sootaki eesti folklooril põhinevad muinasjutud eelkooliealistele ja algklassidele. Omamaise rahvaluule ainesega on autor vabalt ringi käinud ja muutnud muidu ohtlikena teada olevad tegelased, nagu mardus, virvatuled ja kratid, lustakateks ning sõbralikeks olenditeks.

Sisukord: - Kolm suurt soovi - Okasroosike - Lumivalgeke - Saabastega kass - Kaval-Ants Türgimaal ehk Prints Herbed - Kuri kuningatütar

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

Kai Kensi muinasjuttudes kajastuvad kõlbelised probleemid, mis on seotud lapse emotsionaalse sfääriga. Lillehaldjad, loomahaldjad ning lapsega kõnelev loodus õpetavad vahet tegema heal ja halval. Lastele antakse lisaks lugemiselamuse ka juhiseid looduses käitumiseks.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

David Walliamsi uues, seni kõige menukamas ja läbinisti värvipiltidega illustreeritud lasteraamatus on kümme hoiatavalt jubedat juttu maailma kõige kohutavamatest lastest. Muu hulgas saame tuttavaks Normaniga, kelle unistuseks on meisterdada maailma suurim ninakollipall; Paulaga, kellele meeldib üle kõige kõhutuult lasta; Theodoriga, kes on nii igav, et pildistab valgusfoore ja kogub juusturiive; ning Sofiaga, kes istub teleka ees nõnda kaua, et temast saab pooleldi tüdruk, pooleldi sohva.