Muinasjutud ja muistendid

Sisukord: - Atsaanid - Atšarpõn - Kuidas tekkis Ritsa järv - Vürsti noorem poeg - Vend ja õde - Jahimees Smel ja tema poeg - Taat ja lindinimene

Ira Lember koos E. Esopiga Artur Erichi varjunime all.

Kogumikust saab lugeda valikut Eesti muistenditest. Taskuformaadis raamatusse on valitud nii muinasjutte Kavalast Antsust ja Vanapaganast kui ka muid rumala Vanapagana lugusid. Eesti eri osades on soositud erinevaid jutte. Igal jutuvestjal olid oma lemmiklood, ka kirjapanija tegi valiku. Nüüd valis raamatu koostaja neist umbes 1500-st Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjades leiduvast tekstist omakorda 35 juttu. Kavala Antsu ja Vanapagana lood on just sellised nagu siin: jutt on pisike naljakas seiklus - nupukas sulane lööb tühmavõitu peremehe üle...

Sellest raamatust leiab 14 muinaslugu skandinaavia jumalatest ja nende seiklustest, alates maailma loomisest kuni jumalate videvikuni. Lisaks lühike järelsõna skandinaavia saagadest üldisemalt ja nimeregister. Raamatu peategelasteks on Odin, Thor, Loki, Heimdall ja paljud teised põhjamaade jumalad, kuid seda mitte hollywoodliku ulmemärulina vaid algupärasele skandinaavia mütoloogiale tuginedes. Raamat pakub põnevat lugemist nii väikestele kui suurtele kuid kindlasti ei saa märkimata jätta ka nende muinaslugude harivat külge. Siit leiab lugeja lisaks vahvatele muinaslugudele ka ülevaatliku pildi põhjamaade kunagistest jumalatest, maailmakorraldusest, müütidest ja saagadest. Selles kontekstis oleks vist kõige õigem neid võrrelda Vana-Kreeka müütide või näiteks armastatud lastekirjaniku Eno Raua poolt kirjutatud Eesti rahvuseepose Kalevipoeg ümberjutustusega. Tegelikult on üllatav, et kõik me teame lugusid Trooja sõjast ja Odüsseuse rännakutest, tunneme Olümpose jumalaid Zeusi, Herat ja teisi, kuid kes oli Odin, Kõikide Isa? Kuidas Thor endale võimsa sõjavasara sai? Miks Loki Asgardi jumalatega tülli pööras? Kõikidele neile ja paljudele teistele küsimustele annab käesolev raamat lisaks põnevale lugemisele ka vastuse.

Sisukord: - Merihobu - Aigurova Ali - Poolkana - Kepid, laske käia!

Sisukord: - Leidlik poiss - Hobusekasvataja Tšora - Vaene mees ja khaanitütar - Pakane - Umari poeg Umar - Devler, ehk Kes on tugevam - Nutikas poiss

Sisukord: - Puukingameistri tütar - Lonkuri võit - Hunt ja rebane - Rebane ja kanakesed - Sulaspoiss Jeani imekspanemised

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Sisukord: Kes kardab jäneseid? Öökull ja kana Hirmus elukas Vares, hunt ja hirv Imelind Laisast kõplast ja töökast labidast Kellel on rohkem häid mõtteid? Maral ja Tšomi

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.

Valik tuntud muinasjuttude lihtsustatud töötlusi lastele. ¤ Gulliver ¤ Auruvanker ¤ Sünnipäevapidu ¤ Pirakas muna ¤ Pesaühistu ¤ Hunt ja põrsakesed ¤ Katkine sild ¤ Kollane riie ¤ Rumpelstiltskin ¤ Vana saabas

Sisukord: - Muinasjutuvestja Todah - Kuidas vaene mees baid ninapidi vedas - Valge koer - Otšen-Matur ja tema pojad - Kaks venda - Upsakas šamaan - Altõn-Batur

Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont

Muinasjutud: - Kuninga jänesekarjus - Mesikäpp - Hiiglane, kel polnud südant rinnus - Seitsmes isa majas - Vigurvänt Peik - Poiss, kes käis põhjatuulelt oma jahu tagasi nõudmas - Poiss ja kurat - Ida pool päikest ja lääne pool kuud - Pisitilluke - Poisid, kes kohtasid Hedaleni metsas trolle Muistendeid ja pärimusi: - Veskipärimused - Õhtutund suurmaaomaniku köögis - Vanaaegne jõuluõhtu - Jahimees Matthiase lood - Utrøsti kormoranid

Muinasjutud on käinud inimeste ja nende tegemistega kaasas aastasadu. Nii on neisse selle pika aja jooksul põimitud õpetusi ja arusaamu, mis annavad meile rikka sisevaate erinevate rahvaste ja kultuuride ajalukku.

Sisukord: Lugu väikesest loost, Lugu hiireke Vabikõrvast, Lugu õnnetusekanast, Lugu ustavast siilist, Lugu kuldsest taalrist, Lugu jubedast külaskäigust, Lugu rotist, kes end parandas.

Vanakreeka pärimus on meieni toonud arvukaid müüte, nii selliseid, mille tegelasteks on vägevad Olümpose jumalad, kui ka seesuguseid, kus kohtame vähemaid jumalaid, kangelasi ja lihtsurelikkegi. Saame teada, kuidas vanad kreeklased seletasid mitmete oskuste ja kunstide teket; loeme ka sellest, kuidas leidurimõte on inimsugu alati aidanud, ning et armastus võib olla surmastki tugevam.

Valimik ungari muinasjutte vanema põlve ungari proosakirjaniku ja esseisti Emil Kolozsvári Grandpierre töötluses. Eriliseks teeb „Imeflöödi” autori meisterlik jutuvestmisoskus. Siit leiab huumorit ja uljast hoogu, lisaks kirjeldusi, mis maalivad silme ette terveid maailmu, kus tegutsevad printsid, printsessid, kuningad ja kuningannad nagu muinasjuttudes ikka, aga ka nutikad seakarjused, jonnakad naised ja muidugi pekki armastavad kuradid. Nendes lugudes on vaesed nupukad ja vaprad, aukandjad ja kuningapered saavad aga tögada. On inimesed ju nemadki!

Sisukord: Imelik peegel Ahjualune Ilus minia Südi sõsar Rüütli poeg Vaeslaps ja talutütar Suur Peeter ja Väike Peeter Vigur rehepapp

Kuulsa vene lastekirjaniku värsslood, mis illustreeritud ilusate värviliste joonistustega. Lõpus lisaks värss-mõistatused koos vastustega. Teiste lugude hulgas on raamatus: "Doktor Aivaluson", "Köögi-Kata mure", "Kärbse-Kärt", "Imepuu", "Bibigon".

Kogumik sisaldab hulgaliselt rahvajututeisendeid, mis pakuvad rikkalikult algmaterjali, tutvustades mitmeid paikkondi ja vanu kombeid.

Sisukord: Küürakas Tabagnino Prints Krabi Tüdruk, kes müüdi maha koos pirnidega Raha eest saab kõike Keiser Nero ja Berta Maa, kus pole surma Mees, kes käis kodunt väljas vaid öösiti Giufà ja punane barett Nagu soola

Kogudes "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" (1901) ja "Lastejutud" (1911) ning ajakirjas "Lasteleht" avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Osaliselt on tema lastelood pärit kodukohas Jalgsemaal elanud ja kirjanikku tema lapsepõlves hoidnud saunikueide Krõõt Nabbali (hüüti Kitse-eideks) lugudest ja pajatustest. Oma ajastu eesti lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine rahvaluulesse. Kogust "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud": Lugejale Jalgsemaa järv Surm suu ääres Tondi-Tõnu

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte

Muinasjutt, mis on tulvil unustamatuid tegelasi, põnevaid paiku ja sündmusi. Lugu raske saatusega kingsepapojast Jakobist köidab igas vanuses lugejaid. Anderseni preemia laureaadi Lisbeth Zwegeri illustratsioonid toovad aga esile saksa kirjandusklassikasse kuuluva loo võlu, salapära ja dramaatilisuse.

Noore kirjaniku esiraamat sisaldab mõnusaid, fantaasiarohkeid ja kohati ka õpetlikke lugusid, mille tegevus leiab aset maaümbruses, või tundliku lapse kujutlusmaailmas.

Sisukord: - Muinasjutt põlevast merest - Hiiglastest - Läänemere lestast - Muinasjutt Cieczkowi lossihärra lastest - Muinasjutt nõiutud lossipreilist - Kuidas Lański järve Lalka saar tekkis

Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss

Ühel külmal talvisel päeval sõitis poiss metsa puid raiuma. Ta vaeseke oli päris kangeks külmanud. Kuidas saada sooja? Mõtles puhastada maa lumest ja süüdata lõke. Noh, ja kaevates lund - mõtelge ometi! - sattus kuldlaeka peale. «Oo, oot!» hüüdis poiss. «Kus on laegas, seal peab võtigi olema!» Hakkas võtit otsima. Otsis, otsis, õnneks leidiski, ja otsekohe laegast avama. Oodakem nüüd, kuni ta selle avab! Eks siis näeme, mida see sisaldab.

Valik tšehhi muinasjutte.

Heli Illipe-Sootaki eesti folklooril põhinevad muinasjutud eelkooliealistele ja algklassidele. Omamaise rahvaluule ainesega on autor vabalt ringi käinud ja muutnud muidu ohtlikena teada olevad tegelased, nagu mardus, virvatuled ja kratid, lustakateks ning sõbralikeks olenditeks.

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

Venemaal ülipopulaarne värssmuinasjutt vene kirjanduse suurkujult, mille tiraažiks juba ainuüksi revolutsioonieelsel Venemaal hinnati vähemalt miljon (!) eksemplari. Legend räägib, et Aleksandr Puškin ise, vene kõigi aegade kuulsaim poeet, kes ka ise on kirjutanud mitmeid vene kirjanduse kullafondi kuuluvaid värssmuinasjutte, olevat peale "Küürselg-sälu" läbilugemist ohanud: "Nüüd võin mina seda liiki teoste kirjutamisest loobuda."

Kai Kensi muinasjuttudes kajastuvad kõlbelised probleemid, mis on seotud lapse emotsionaalse sfääriga. Lillehaldjad, loomahaldjad ning lapsega kõnelev loodus õpetavad vahet tegema heal ja halval. Lastele antakse lisaks lugemiselamuse ka juhiseid looduses käitumiseks.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord: Esimene lugu, milles on juttu peeglist ja selle kildudest Teine lugu. Väike poiss ja väike tüdruk Kolmas lugu. Naine, kes oskab nõiduda, ja tema lilleaed Neljas lugu. Prints ja printsess Viies lugu. Väike röövlitüdruk Kuues lugu. Lapi eit ja saami eit Seitsmes lugu. Mis juhtus Lumekuninganna lossis ja mis pärastpoole juhtus

Valimik vene nõukogude kirjaniku (1879-1950) Uurali folklooril põhinevaid muinasjutte ja legende, mis on seotud maapõuevarade avastamise ja kaevandamisega Kes-Uuralis.

Muinasjuturaamat sisaldab järgmisi muinasjutte: Kolm lambakest Rebane hanekarjas (viisiga) Rebane öömajal Kukk, kass ja kana (viisiga) Utekene ja hunt Jutt kitsest paari pojakesega Härja maja Vana koer Karu ja kolm õde Üheksa venda ja üks õde Söepuder Marjakobar (viisidega) Kosilased sauna juures Hiir abimeheks Karu koduväiks (viisiga) Kuningatütre pastlad (viisiga) Kuu kukrus, päev otsa ees Kuningapoeg ja hall hunt Üle nurme pulmas Imelised pealuud Kullased oinakesed Mida ütleb, see saab Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga) Kass, leivalabidas ja niinekera Rikas vend ja vaene vend Oakene Tõrvane härg Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Sügisel hilja, kui algasid sajud ja kurjad ilmad, oli metsavahil kahju, et rebane ei poe magama tema tarvis pandud onni, kus ta oleks varjatud tuulte ja vihma eest. Ta tõstis küll onni toaseina äärest haopinu juurde ja asetas sissekäigu rebase magamisaseme kõrvale, mis kubude tüügaste all, aga ka nüüd ei läinud rebane varju otsima, vaid magas endisel paigal. Piitsu oleks küll hea meelega onni pugenud, et asuda Mossa läheduses, aga tema ei pääsenud august sisse, sest see oli meelega ainult rebase suuruse kohaselt tehtud. Nõnda pidi Piitsu tahes või tahtmata kuuse alt lahkuma, et kusagil ulualust otsida, kui möllasid sügisesed tormised sajud. Ühel hommikul, kui Ats läks välja oma Mossat vaatama, tuli ta suure kisaga tuppa tagasi, et see olevat kadunud. "Ää aa ikka hullu juttu," vastas temale ema. "Kes ta siis ära viis. Või on kett katki?" "Kett on maas, aga Mossat ei ole," kinnitas Ats.