Muusika

Raamat sisaldab bibliograafiat ja selgitavaid märkuseid.

Muusikaajakirjaniku Ivalo Randalu kirjatööde kogumik

Raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas, kui Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolu uue ja vana vahel nii terav kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. Arvestades raamatu piiratud mahtu, on puudutatud vaid ajastu üksikuid, ent küllaltki olulisi lõike. Mittemuusikaalast lugejaskonda silmas pidades on lähtutud põhimõtetest - vähem muusikaspetsiifikat, rohkem ajaloolist-esteetilist ja olustikulist, vähem muusikast endast, rohkem asjaoludest, mis olid tolle aja kunsti ajendiks.

Raamatu "Tundeline teekond" keskmes on Eino Tamberg - eesti muusika grand old man , kes helilooja ja kompositsiooniprofessorina on mõjutanud eesti muusikaelu rohkem kui pool sajandit. Unikaalse foto- ja pildimaterjaliga kogumiku põhiosadeks on Märt-Matis Lille ulatuslik intervjuu heliloojaga, Evi Arujärve ülevaade Eino Tambergi loomingust ja Raili Sule artikkel lavamuusikast. Kogumik sisaldab ka helilooja teoste täieliku nimekirja, diskograafia ja bibliograafia.

Käbi Laretei, eesti soost Rootsi pianist ja kirjanik, sündis 1922. a. Tartus diplomaat Heinrich Laretei noorema tütrena. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jäi Käbi Laretei koos oma vanematega eksiili Rootsis. Elab täna Stockholmi kesklinnas ja mõtleb tihti Eestile. Et mitte öelda - alati. "Eksiil" on Käbi Laretei Eestis ilmunud raamatutest viies ja kannab Urmas Oti poolt pandud pealkirja. Erinevalt eelmistest on "Eksiil" mõnes mõttes koguja-raamat. See tähendab, raamat inimesest, kelle elus on olnud palju armastust ja kes on klaverit mängides mõnikord tundnud inglitiiva puudutust.

Monograafia käsitleb NSV Liidu rahvakunstniku Hendrik Krummi elu- ja loometeed. Rohke fotomaterjali abil püütakse heita põgus pilk laulja aastatepikkusele tööle teatris ja kontserdilaval.

Raamat Cosima Wagnerist (1837–1930), klaverivirtuoosi ja helilooja Franz Liszti tütrest ja kuulsa helilooja Richard Wagneri teisest abikaasast

Kui nad 1966. aasta novembris Londoni avangardistlikus Indica galeriis kohtusid, oli John Lennon 26-aastane ja juba "kuulsam kui Jeesus" ning Yoko Ono, 33-aastane jaapanlanna New Yorgi fluxus-areenilt, juba oma provokatsiooniliste aktsioonidega märkimisväärset tähelepanu äratanud. Algusest peale sai "nõiale" osaks agressiivne mõistmatus. John pani toime pühaduseteotuse, kui ta naise stuudiosse "Valge Albumi" salvestusele kaasa tõi. Johni jaoks oli Yoko sugulashing, kellega sai jagada sürrealistlikku maailmataju ja kuulutada kunsti ja erootika ühtsust. Protestiliikumise päevil instseneerisid nad oma armastust happeningina. Yoko algatatud bed-in'idega protestiti Vietnami sõja vastu, ühiste plaatidega dokumenteeriti oma "meeletuse" otsinguid. 1971. aastast elas paar USA-s. Sel ajal ilmus John Lennoni tuntuim sooloalbum Imagine. 1975. aastal sünnitas Yoko poja Seani, Johnist sai koduperemees, Yoko valitses miljonitesse ulatuvat varandust. 1980. aasta novembris õnnestus ühine comeback, muusikalised stseenid ühest abielust -- Double Fantasy. See lootuse leek, mis albumis korraks lahvatama lõi, kustutati ameerika gangsterifilmide kombel revolvrikuuliga. Oli 8. detsember 1980.

Teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele "Esimene Eesti üldlaulupidu 1869"

Sellesse ühe naise rände loosse on põimunud hulk teisi – alustades eestlastest, kes rändasid juba tsaari ajal Venemaale, ja lõpetades Mark Grigorjevitšiga, keda tema muusikutöö viib elama Itaaliasse. Ent kuhu inimene ka ei koliks, enda eest on raske pakku pääseda. Ikka ilmuvad minevikuvarjud unenägudesse, ikka kipuvad saatused korduma. Kala on peategelase Vera hüüdnimi, solvav ja ülekohtune. Vera ei ole sugugi külm, sõnatu ega tundetu. Ametilt on ta medõde, ent kutsumuselt surijate kannatuste leevendaja. Ka temale endale langeb osaks kuhjaga kannatusi: vägistamine, vägivaldne lähisuhe, poja surm, lähedaste reetlikkus. Õnneks kohtab ta oma eluteel ka lahkeid inimesi, seda eriti sattudes Tveri oblastis kunagisse eestlaste asundusse Nurmekundesse.

Enam kui kahe aasta jooksul pajatas Eri Klas Eesti Raadio saatesarjas oma kirjust elust ning ta juubeliks sai neist pajatustest raamat, mida autor ise nimetab "ilukirjandusse pürgivaks hüplevaks jutustuseks". Palju värvi- ja must-valgeid fotosid.

Mälestusteraamat räägib raadioajakirjanik Kiira Kahnist, kes sai tuntuks laste muusikakultuuri arendajana. Pöördelistel aastatel tegi ta saateid, kus kompromissitult kaitses Eesti taasiseseisvumist. Kiira Kahn võitles lagunevas Nõukogude armees teenivate sõdurpoiste elude eest, ta oli üks Vana-Narva Seltsi asutajaid ning osales heategevuses. Kiirat on meenutanud kolleegid, sõbrad ja omaksed ning teised, kes teda tundsid. Raamatus on ka kokkuvõte Kiira Kahni arhiivist.

Raamat vaatleb kolme lühikese ajalise vahega toimunud laulupidu: 1909. aasta Tartu muusikapäeva, 1910. aasta suurejoonelist üldlaulupidu Tallinnas ja 1912. aasta eesti asunduste laulupidu Narvas.

Laulik kolme rahvalauluga

See raamat on sündinud vajadusest teadvustada andunud ja pühendunud muusiku Kuno Arengu elutööd tema ajas. Koorijuhi panust üldisesse kultuurihoovusesse on raske määratleda. Ometi peituvad just koorimuusikas eesti professionaalse helikunsti lätted, aastaid on koorilaul olnud Eesti visiitkaardiks raja taga, samas on kooriliikumine mõjutanud kogu eesti rahvast ja Eestimaa saatustki. Kuno Arengu isiksus on mõjutanud kõiki eesti koorielu ilminguid – kammerkooride liikumist, laulupidusid, nii kutseliste kui ka harrastuskooride tegevust ja taset, kooripedagoogikat ja -loomingut. See on olnud järjekindel ja visa töö.

NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeaegsete laulupidudega. Laulupeolugudega liituvad ka muud kooride elu ja tegevust käsitlevad artiklid, ülevaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.

Valik sisukorrast:
Eessõna.
Kristian Jaak Petersoni elust ja loomingust.
Kristian Jaak Petersoni kirjandusliku pärandi saatusest.
Redigeerimisest.
Kristian Jaak Petersoni laulud Riia linnas 1818.
Kristian Jaak Petersoni laulud Tartu linnas 1819.
Laulud vihust "Kristian Jaak Peterson's Literärischer Nachlass".
Teisendid vihust "Kristian Jaak Peterson's Literärischer Nachlass".
Saksakeelsed luuletused ajakirjast "Zeitung Für Die Elegante Welt".
[Päevaraamat].
Kommentaare ja tõlkeid.

Raamatu autor Lucy O'Brien jutustab end pidevalt uuesti loonud ja veel kolmkümmend aastat pärast esimese singli ilmumist edetabelite tippe vallutava artisti keerulise eluloo. Autor seob meisterlikult kokku põhjaliku uurimustöö ja Madonna enda ning tema lähedaste intervjuudest kogutud materjali, millest kujuneb haarav lugu lauljatari karjäärist, skandaalidest ja suhetest. Järgneme Madonnale läbi tema raske lapsepõlve pöörasesse New Yorgi aega, läbi 1990. aastate "Sexi" ajastu šokkide ja skandaalide 21. sajandi alguse taassündi inglise mõisaprouana ning vastuolulisse Malawi lapsendussaagasse. Raamat tõmbab lugeja superstaari pöörasesse elukeerisesse, kuhu on segatud staarid nagu Sean Penn, Guy Ritchie, Britney Spears, Gwyneth Paltrow ja Dennis Rodman. Samal ajal avab raamat lugejale staari isiksuse ja kirjeldab, kuidas pidev töö ja edasipürgimistahe on kujundanud temast kaasaja ühe suurema popstaari. O'Brien annab fännidele põhjaliku ülevaate Madonna laulja-, näitleja- ja tantsijakarjäärist ja analüüsib lauljatari isikliku elu sündmuste mõju tema loomingule. Raamat sisaldab olulisi fakte Madonna loomingu kohta ning põhjalikku diskograafiat. Siin on viimaks ühe maailma suurema tähe täielik biograafia, mis heidab pilgu Madonna elule – sellele, mis teda motiveerib nii naise kui ka lauljana.

Christopher Ciccone raamat “Minu õde Madonna” on mahlakas ma-ei-saa-seda-käest-panna-lugu. Nii mõnigi fakt, mida arvame Madonnast teadvat, saab selles raamatus uue tähenduse. Vend Christopheri poolt kirja pandud lugu näitab tema legendaarset õde mõneti hämmastavas peegelpildis. Christopher Ciccone tavatud mälestused põhinevad tema neljakümne seitsme aasta pikkusel kogemusel, mil ta kasvas ja töötas koos meie aja meelelahutusmaailma ühe intrigeerivama ja skandaalsema naisega. Christopheri loos kohtume Gwyneth Paltrow’, Kate Mossi, Demi Moore’i ja paljude teistega, kelle nime võib kuulsuste hulgas kohata, puudutamata ei jää ka Madonna suhted meestega.

Raamat annab ülevaate muusikakooli 80-aastasest tegevusloost.

Eesti ja inglise keelne värvitrükis elulooalbum Neeme Järvist, tema elust ja kujunemisest üheks maailma armastatuimaks dirigendiks. Lugeda saab maestro Järvi väga avameelseid, tihti ka humoorikaid mõtteid maailma muusikaelust, suurtest heliloojatest ja muusikutest, ande ja loomingu vahekorrast. Aga ka Eestist ja eestlastest, noorusideaalidest, armastusest, perekonnast ja sõprusest, moodsa aja probleemidest.

Niccolò Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos. Ta hakkas kontsertidel mängima 11-aastaselt, oli 1805–1808 sooloviiuldaja ja kapellmeister Itaalia linnas Luccas, hiljem esines väga menukalt mitmel pool Euroopas, sai 1828 Viinis keiserliku kammervirtuoosi tiitli. Edendas viiulimängutehnikat: rakendas topeltflažolette, vasaku käe pizzikatot ja hüplevat poognat; mängis erakordse tehnilise täiuslikkusega, tuliselt ja värvikalt. Oli kuulus ka kitarristina. Tema romantilisest heliloomingust tuntakse nüüdisajal 24 kapritšot (1817), viiulikotserte d-duur ja h-moll ning mõnd variatsioonivormis teost. Aastast 1954 korraldatakse tema sünnilinnas Genovas rahvusvahelist viiuldajate võistlust.

Paruness von Meck, üheteistkümne lapse ema, asjaarmastaja muusik, armub Tšaikovskisse – muusika pärast – ja pakub talle alatist toetusraha, et helilooja saaks pühenduda üksnes muusikale. Leping sõlmitakse ühel tingimusel: nad ei kohtu iialgi. Neljateistkümne aasta kestel maksiski paruness Tšaikovskile üsna kopsakaid summasid, ainsaks vastutasuks ulatuslik kirjavahetus, milles helilooja jagab parunessiga oma vaateid muusikale, kirjandusele, ajaloole, poliitikale.

Tenori enese saatesõna raamatu kaanelt: Tahan rääkida inimestele, kes minu vastu huvi tunnevad, kui vahva ja põnev mul on nende aastate jooksul olnud. Püüdsin rääkida kõigest, mille vastu nad minu arvates huvi võiksid tunda ning ühtlasi selgitada, mida ma tunnen enesele tähtsate asjade suhtes. Püüdsin edasi anda elutarkust, mida ma kunstniku ja inimolendina arvatavasti omandanud olen. Oma lugu rääkides ei kavatse ma ka viieteistkümne aasta jooksul juhtunud halbadest asjadest üle libiseda. See pole mu loomuses, ning kui ma raskused ja ebameeldivused siiski maha vaikiksin, ei usuks inimesed, et nad loevad tõelisest elust. Ometi kaldub vaekauss -- hoolimata valust ja kurbusest, mida olen tunda saanud nagu kõik teisedki -- märgatavalt õnne, mitte kurbuse poole. Mitte miski, mida olen tundnud, pole mind süngeks muutnud ega masendanud. Ma armastan oma elu. Loodan, et te saate seda raamatut lugedes aru, miks.

Eesti armastatud helilooja mõtted loomingust ja loomisest, muusikast meie ümber, õpetamisest, armastusest ja õnnelik olemisest

Robbie Williamsi elulooraamat

Raamat Georg Otsast

Schuberti elus polnud mingisuguseid ebatavalisi sündmusi, mis teeksid tema eluloo "ilukirjanduslikult" haaravaks. Hämmastav oma loomingulise produktiivsuse, alaliste otsingute, ülirikaste kunstiliste muljete poolest, näis tema elu väliselt argipäevasena ja üksluisena. Beethoveni ja Weberi, Goethe ja Heine kaasaegsena, kes teostas oma kunstialal samaväärse pöörde, nagu need suurvaimudki, ei leidnud Schubert oma eluajal nendega võrdset hindamist ega saavutanud üldse kuigi laialdast tunnustust. Schuberti loomingu kõige tähtsam osa ei huvitanud kirjastajaid ja jäi käsikirjadesse. Paljud teosed, nende seas ka terve sümfoonia (niinimetatud "Gasteini sümfoonia", mille lõi helilooja 1825. aasta suvel Gasteinis), on nähtavasti jäljetult kaduma läinud, aga mõned teosed, nagu näiteks geniaalne "Lõpetamata sümfoonia", leiti peaaegu pool sajandit pärast helilooja surma. Helilooja kodulinnas Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal. Schuberti elus ei olnud huvitavaid välisreise, ei silmapaistvaid avalikke esinemisi, ei romantilisi seiklusi, ei hiilgavaid seltskondlikke sidemeid, ei väliseid triumfe - kõike seda, mida esineb maailmakuulsuste biograafiates.

Selle raamatu sündimise algpõhjus peitub muusikas, sest enne kirjutama asumist olid laulud juba peaaegu lindis. Siis tuli idee avada nende laulude tagamaid, et anda kuulajale-lugejale võimalus saada pisut rohkem teada maailmast, milles autor, näitleja ja laulja Kärt Tomingas elab.

Praeguse Peterburi konservatooriumi muusikateaduse professori ja helilooja, ühe vähestest doktorikraadiga eesti rahvusest muusikateadlase Rein Laulu muusikateaduslikud tekstid sünnivad väljaspool eesti keele piire, sest nad ilmuvad reeglina esmalt vene keeles. Siin-seal on professor Laulu artikleid eesti keelde tõlgituna ilmunud varemgi. See raamat on esimene eestikeelne üksikväljaanne Rein Laulu sulest. Selle raamatuga teeb ''Ilmamaa'' kirjastus katse muusikateaduse ja üldhumanitaarse diskursuse vahelist lõhet tasandada või vähemalt ilmestada.

Raamat ooperilauljannadest Adriana ja Leonora Baronist kuni Maria Callaseni.

Kerges ülevaatlikus vormis raamat annab ülevaate muusikaajaloost, instrumentidest ning heliloojatest.

Helilooja ja muusikapedagoogi professor Riho Pätsi (1899-1977) käesolev lastelauluvalimik on mõeldud kasutamiseks kodus, lasteringides, lasteaias ja koolis. Valimik sisaldab helilooja erinevatel loomeperioodidel ja erinevaks otstarbeks loodud laule, millest on tingitud ka selle üpris kirju ja raskusastmelt ebaühtlane üldpilt, eriti klaverisaadete osas. Kõikidel lauludel on algupärane klaveri- ja lastepillide korduvmotiiviline saade. Viimased loovad soodsa võimaluse laululise tegevuse mitmekesistamiseks, laste aktiviseerimiseks ja nende muusikaliste võimete arendamiseks. Klaverisaated on küll kohati nõudlikud, kuid see-eest peaksid nad laste fantaasiat ja kujutlusvõimet rikastama ning juhtima tähelepanu muusikalistele väljendusvahenditele.

Raamat helilooja, silmapaistva koorijuhi ja muusikapedagoogi Eesti NSV rahvakunstniku Tuudur Vettiku (1898-1982) 90. sünniaastapäeva tähistamiseks. Lugeja saab ülevaate Tuudur Vettiku elukäigust ja muusikuks kujunemisest, tutvustatakse tema pikaajalise muusikalise tegevuse erinevaid tahke. Raamat on illustreeritud fotodega ning sisaldab rahvakunstniku helitööde ja artiklite loetelu. Mõeldud kõigile muusika- ja kultuurihuvilistele.

Poistebändidest ei tulda elusana välja. See võib juhtuda kogemata ja ainult geniaalsete muuskikutega. Näiteks nagu George Michael... Kui Robbie 1995.aastal Take Thatist jalga lasi ning terve suve erinevate rokimeestega kaelakuti õllekõht punnis ja kotid silmade all vabõhufestivalidel poseeris, arvasid väga vähesed, et temast saab asja. Praegu aga ei saa Robbie Williams minna ühegi tavalise pubi uksest sisse. Esiteks seetõttu, et ta rikuks kõigi tuju - Rob on rääkinud, et alati hakkavad kõik mehed talle jooke välja tegema ja kõik naised talle silma tegema, seejärel kõigi naiste mehed teda vihkama. Teine põhjus on kirjas selles raamatus. Nende lehekülgede vahel otsustab mees hakata karsklaseks. Ja ta on rohkem elus kui kunagi varem...

"Ma olen mänginud tosinas eesti bändis. Ja veel tosinas, mis märkimist ei vääri. Olen kirjutanud paar täitsa head laulu. Lasknud raadios muusikat, teinekord neli-viis tundi jutti. Juhtinud telekas muusikasaateid ning kehastunud talendikonkursil ebaõiglaseks kohtunikuks. Musitseerinud koos tõeliste ässadega, kes teavad, et harjutamine ei tee mitte meistriks, vaid harjutajaks. Ning loomulikult olen ma kuulanud tohutult palju muusikat. Kui see kõik ei anna mulle õigustust ja kohustustki muusikast kirjutada, siis ma ei tea, mis annab. Võta käeulatusse nii stressipall kui salvrätik – kui ma oma ülesannete kõrgusel püsin, läheb sul mõlemat vaja." Nii tutvustab Mihkel Raud ise oma uut raamatut, milles ta kirjutab oma muusikuteest ning muusikast ja muusikutest, kes on teda sellel teel kõige rohkem mõjutanud. Juttu tuleb paljudest Eesti muusika staaridest alates Rein Rannapist ja Jaanus Nõgistost kuni Lenna ja Ineseni välja.

Raamat räägib lauljast ja pianistist Therese Raidest, kes Hermine Marie ja August Masingu tütrena sündis 19. veebruaril 1921. 1944. aastal, mil Nõukogude Liit vallutas teistkordselt Eesti Vabariigi, põgenes suur osa eesti kunsti- ja vaimueliidist okupatsiooni eest pakku. Sel keerulisel ajajärgul algas Therese Masingu tähelend Estonia teatri lavalaudadel. Ilma erilise vokaalkoolita, vaid looduse poolt valmistatud häälega sai Theresest üleöö kunagise Estonia primadonna Milvi Laidi mantlipärija ja tolle aja operetisära elushoidja koos teiste staaridega, nagu Paul Pinna, Lully Wirkhaus, Paul Mägi, Georg Ots, Endel Pärn jt. Aastatel 1944–1948 säras Therese opereti kuldklassika rollides, kui Estonia laval etendusid "Silva", "Montmartre'i kannike", "Kolm musketäri", "Kõrvelaul", "Kerjusüliõpilane" jt. Therese Raide on saatnud klaveril paljusid täna tuntud klassikalisi vokaliste. 1948–1978 oli ta Linda Sauli õpilaste kontsertmeister Tallinna Konservatooriumis. Hiljem tegutses ta muusikaõpetajana ja -ansambli juhina kultuurisõbralikus Kirovi nim. kalurikolhoosis. 1987. aastal alustas tegevust tema juhitud Muusikasalong, kes kogus kiiresti populaarsust, kümne tegutsemisaasta jooksul anti kokku viissada kontserti. Sellest kõigest jutustab raamatu autorile proua Raide ise, sekka fotosid ja kaasaegsete mälestusi.

See on raamat kuulsast Eesti muusikust ja poliitikust Vardo Rumessenist. Intervjuus Urmas Otile räägib ta endast, tööst, leidmistest ja kaotustest, elust ja muusikast. Just nüüd, siin, selles raamatus. Otsevaates -- en face.

Ülevaade 20. sajandi olulisematest heliloojatest, nende elust ja loomingust

Oopera "Yeomen of the Guard" käsikiri ja lyyrika