Näitekirjandus

Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).

Kuue luulekogu ja mitmete proosateoste autori neljateistkümnes raamat on pooleldi näidend, pooleldi romaan, milles tegelasteks Catilina, Cicero, Cethegus, Manlius, Crassus, Fabia, Lucius, Sempronia, Clodius jt

Raamat koondab väljapaistva saksa kirjaniku, Suure Prantsuse revolutsiooni ideede kuulutaja ja eepilise ning dokumentaaldraama pioneeri Georg Büchneri (1813-1837) loomingu põhiosa: draamad "Dantoni surm" ja "Woyzeck" ning novellifragmendi "Lenz".

"Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. Kolmas trükk

Götz von Berlichingen. Raudkäega rüütel.” (näidend) – Draama toimub Saksamaal kuueteistkümnenda sajandi kahekümnendatel aastatel, kui riik oli killustatud paljudeks iseseisvateks feodaalseteks vürstiriikideks, mis kõik kuuluvad Püha Rooma impeeriumi võimu alla. Julge sõltumatu rüütel Getz von Berlichingen võitleb sakslaste iseseisvuse eest.

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga. See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi. Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb. Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks

Romaan/näidend "Keelatud uks" räägib ühe kõrgseltskonna maskeraadipeost, kus juhtub nii mõndagi naljakat ja veidrat. Alates maskidest, mis kujutavad reaalselt elanud inimesi ja nende tegemisi. Kuni tänapäeva inimeste ja nende probleemideni välja!

Raamatus on toodud näidend "Kirsiaed" ning novell "Jonõtš".

Näidend ebatavalisest ehk siis "kõrgemast" kohtust, kus süüalustena astuvad esile süsteemi kõige rohkem mõjutavad tegelased. Kusjuures ainult üks neist on nõus võtma süüd enda peale. Ja millised tagajärjed sel on?

Eksituste komöödia Tõrksa taltsutus Kaks veroonlast Asjatu armuvaev Suveöö unenägu Windsori lõbusad naised

IV köide. Komöödiad II: ¤ Veneetsia kaupmees ¤ Palju kära ei millestki ¤ Nagu teile meeldib ¤ Kaheteistkümnes öö ¤ Troilus ja Cressida ¤ Lõpp hea, kõik hea ¤ Mõõt mõõdu vastu

Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval. Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.

Eesti näitekirjanduse varamusse kuuluvad draamad, mõlemad viies vaatuses. Kunstiliselt tihedas ja terviklikus "Libahundis" on kujutatud erinevate ellusuhtumiste kokkupõrget kauge pärisorjusliku olustiku taustal. Draamas "Kauka jumal" keskendub autor rahaahnuse, ülbuse ja hoolimatuse hukkamõistule. "Libahundi" esmalavastus toimus 1911. a Pärnu "Endlas" ja "Kauka jumalat" etendati esmakordselt "Vanemuises" 1912. a.

Francisco de Goya gravüüridega illustreeritud ja neist inspireeritud näidendi tegevus toimub 18. sajandi Madriidis, tegelasteks rikkad ülikud oma perekondadega ning üliõpilased.

Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on enesepihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.

Dramatiseering kuues pildis

Mihkel Tiksi "Muulane ja kohtlane ehk Hullu lehma tõbi" konstrueerib tänapäeva sotsiaalpoliitiliste sündmuste baasil tulevikuvisiooni Eestist ja eestlastest.

Sisu: Saaremaa onupoeg Kosjakased Säärane mulk Kosjaviinad Lydia Koidula näidendeid (P. Ambur)

Sisukord:

Paunvere

Kapsapea

Ärimehed

Pärijad

Laul õnnest

Mahajäetud maja

Sootuluke

Siniallik

Ülemiste vanake

Onu paremad päevad

Kalevi kojutulek

Valimised

Sisukord:

• Hammerklaviersonate
• Tagasitulek isa juurde
• Peiarite õhtumängud
• Tali
• Omavahelisi jutuajamisi tädi Emmaga
• Põud ja vihm
• Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõ
• Saateks (Luule Epner)

Raamatus on kolm menukat draamat: "Pelléas ja Mélisande", "Pimedad", "Õde Beatrice".

See raamat avaldab esmakordselt Piip ja Tuut Teatri valitud näitemänge, telest tuntud Köögiviljateatri lugusid, peakokk Marek Demjanovi toiduretsepte ja terve Konnalaulu koos sõnade ja nootidega ning veel mõndagi avastamisväärset.

Prantsuse rahvuskangelase Jeanne d'Arc'i kuju on õhutanud paljusid kirjanikke käsitlema teda oma teoseis, kuid ükski pole vaadelnud teda nii omapärasest seisukohast kui Bernard Shaw. Nimelt on kõik eelnenud autorid näinud Orleans'i neitsit sangarliku ja üleinimliku olendina. Shaw aga näeb temas vaid inimest. Johanna pole pühak oma üleloomulikkude võimete tõttu, vaid just seepärast, et ta on täiuslikult loomulik. Shaw nimetab Johannat esimeseks protestandiks, sest ta on esimesi individualiste ja patrioote keskajal, mil selline mõtteviis tundus veel ketserlikuna, ning väidab, et Johanna oleks pidanud astuma tuleriidale ka siis, kui ta poleks sattunud vangi inglaste kätte; ka prantslased oleksid viimaks põletanud ta "ketserlike" ideede pärast.

Tegevus toimub ühes Venemaa väikelinnas, mille funktsionäärid saavad teada, et nende linna on saabumas valitsusepoolne revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli komöödia on aktuaalne ka tänapäeval – teeb ju ahnus ja rumalus pesa ikka sinna, kus on võim.

Eesti esimene algupärane näidend, kolmevaatuseline naljamäng "Säärane mulk" ilmus esmakordselt 1872. a. Komöödia kajastab tõetruult XIX sajandi kolmanda veerandi eesti külaelu aktuaalseid probleeme ja esitab omaaegseid iseloomulikke talupojatüüpe. Käesoleva väljaande, mis ilmub "Kooli kirjavara" sarjas, aluseks on näidendi 8. trükk (ilmunud 1958. a.).

Sisu: ¤ Sonette ¤ Suveöö unenägu ¤ Othello, Veneetsia maur ¤ Järelsõna ¤ Seletusi

"Välist maailma suudavad parandada vaid üksikud - sedagi vaid osaliselt ja väga kitsastes piirides. Oma sisemist maailma saab muuta igaüks." Ülo Mäeots Sisu: Luik Minu Ameerika Üks kord aastas Virtin. Näidend kahes vaatuses Kallak. Näidend kahes vaatuses

Christopher Marlowe (1564-1593), inglise renessansikirjanik, Shakespeare'i kaasaegne ning tema kõrval suuremaid dramaturge, on meile jätnud seitse tragöödiat, millest käesolev raamat esitab neli: ¤ Tamerlan Suur Esimene osa ¤ Tamerlan Suur Teine osa ¤ Doktor Faustus ¤ Edward Teine

Sisaldab näidendeid: Isa Preili Julie Mäng tulega Gustav Vasa Erik XIV Surmatants Unenäomäng Kummitussonaat Pelikan

Köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi.

II köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956. aastast, jutustuse "Siil" ning eetilisi probleeme käsitleva näidendid "Kaks viimast rida".

Suure saksa kirjaniku Friedrich Schilleri (1759-1805) draama Šveitsi mägikantonite võitlusest Austria ülemvõimu vastu XIII sajandil.