Perekond ja lapsed

Vähesed tõdevad surivoodil, et nad oleksid pidanud tööpostil rohkem aega veetma. Ometi on igapäevelu sellest fataalsest tõdemusest väga kaugel. Leiba teenides ja tööd rabades kinnitatakse, et elu paraneb teenitava abil. Kuid -- parimgi abielu, lapsed ja abikaasa vajavad aega ja hoolitsust. Elukiiruses võib tekkida küsimus: kellel on veel aega abieluga vaeva näha või üldse abielluda? Rob Parsonsi raamat on huumoriga pikutud tõsieluline lugemine abielu rõõmudest, kitsaskohtadest ja probleemidest. Rob Parsons on hariduselt jurist ning juhib organisatsiooni CARE for the Family. Ta on suhete ja perekonna teemal rahvusvaheliselt tunnustatud kõneleja. Eesti keeles on temalt varem ilmunud "60 minutit isa". Temalt on eesti keeles ilmunud ka raamat "60 minutit isa".

Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega tihtipeale kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste kasvatusprobleemide lahendamiseks, kindlust ja eneseusaldust.

Lapsevanematele ja pedagoogidele mõeldud käsiraamatus püütakse aidata leida vastust küsimusele – kuidas saaksime kaasa aidata, et meie andekast lapsest kasvaks õnnelik täiskasvanu. Raamatus on antud ülevaade andekuse kaasaegsetest teooriatest. Suunatakse täiskasvanuid tähele panema märke, mis võivad viidata lapse erilisele vaimsele võimekusele juba tema väga varases eas. Käsitlemist leiavad andekate laste isiksuslikud eripärad ning nende kognitiivseid, sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused. Osutatakse võimalustele andekate laste arengu toetamiseks nii kodus, lasteaias kui koolis. Käsiraamatus on toodud ära rohkesti kasulikke viiteid ja abimaterjale, mis aitavad vanemal-õpetajal oma küsimustele vastuseid leida, oma andeka lapse arenguvõimalusi avardada või probleemide korral abi nõutada.

Juba vastsündinud lapsed naudivad süles olemist, äiutamist ja nendega tegelemist. See raamat õpetab, kuidas erinevate mängude abiga väikelast arendada. Lapsevanem, kes lapsega räägib, talle laulab, teda kaisus hoiab ja kiigutab, aitab sellega kaasa lapse aju arengule. Mida rohkem lapsega tegelda, seda positiivsem ja aktiivsem on tema ellusuhtumine. Ajus tekkinud seoseid kasutatakse hiljem uute teadmiste omandamiseks. Raamatus on kokku 140 mängu 1-3aastastele lastele, mida on vahva mängida ja lihtne meelde jätta. Iga mängu juures on selgitatud, kuidas järgnev tegevus lapse arengule kaasa aitab.

Vaimse häirega lapse eest hoolitsemine paneb proovile viimse kui ühe veendumuse, mida vanemaks olemise kohta teame. Suzanne Alderson kirjeldab isikliku kogemuse põhjal, kuidas olla vaimselt hapras seisus lapsele toeks, pakkudes talle traditsioonilise vanemaks olemise asemel partnerlust.

Aldersoni ajendas raamatut kirjutama soov jagada oma õppetunde ja kogemusi ajast, mil ta hoolitses depressioonis tütre eest. Izzy lõpetas söömise, ta ei maganud ja tema kodust välja saamine oli muutunud pea võimatuks. Suzanne tunnistab, et ta polnud pikalt valmis teadvustama, et tema tütar kannatab depressiooni ja ärevuse all, mis nõuab viivitamatut sekkumist. Ta lootis, et kui kirjutada muutused koolikiusamise või teismeea eripärade arvele, või kui lisada veel rohkem taktikalist toetust, saab olukord peagi kontrolli alla. Kuniks perearst teatas, et tema kallil tütrel on enesetapumõtted: Izzy'l on selleks isegi plaan, ja et ta kavatseb selle peagi ellu viia.

Kui lapse vaimne tervis murdub, leiab vanem end tihti olukorrast, kus tal puuduvad vahendid, et tulla toime šoki, hirmu ja häbiga. Nii käivitus ka Aldersoni peas lakkamatu karussell küsimustega: „Mis pagana päralt küll toimub?“, „Mida ma nüüd teen?“, „Kuidas ma selle asja korda ajan?“, „Kas tal on üldse tulevikku?“, „Kas mina olen selles süüdi?“. Nad olid ju armastav perekond, kus lapse vajadused olid alati esikohal.

Lapse vaimse tervise haiguse mõjud jätavad sügava jälje tervele perele. Haigus muutis Issy´t ja ka tema vanemad pidid muutuma, et oma tütart toetada: sündis otsus olla Issy'le traditsiooniliste vanemate asemel partneriks ning lasta vabaks kammitsevast pingest, mida tekitavad põhjendamatud ootused ja surve järgida juurdunud standardeid. Partneriks olemine õpetab vanematele kannatlikkust iseenda, oma lapse ja pidevate muutuste suhtes. See aitab kaitsta last kannatamatu maailma eest, mis ootab lineaarseid edusamme ja jagab hinnanguid vaid selle alusel. Partnerlus annab jõudu, mis ei seisne kontrollis ega nõudmistes, vaid aktsepteerimises, turgutamises ja oma lapsega võimalikult tugeva sideme loomises.

Lisaks isiklikule kogemusele toob Alderson lugejani psühholoogide asjatundliku nõu, mis aitab vanematel oma hapras seisus last toetada ning lahendada ootamatuid probleeme, millega silmitsi seistakse.  

Igaühe lapsepõlvekogemus on omamoodi. Haavatud perekondi on meie seas aga palju, kusjuures kaotused ulatuvad emotsionaalsest turvatundest kuni armastatud pereliikmeni välja. Sellistes peredes kipuvad võimust võtma häbitunne, jõuetus, süüdistused ja valed. 40-aastase kogemusega perepsühholoog Kenneth Perlmutter osutab siinkohal abikäe ning pakub välja tegutsemismalli, mis toetaks peredünaamika mõistmist ja suunaks peresid empaatia ja märkamise teel rahu ja heaoluni. Perekondliku tervenemisteekonna alustamise keskmes on arusaam, et tahes-tahtmata kanduvad kahjustatud toimetulekustrateegiad põlvkondlikult edasi. Neis strateegiates võtame endale kindla rolli, millega muudkui kinnistame väära enesetunnetust ja anname voli kahjulikele veendumustele. Niipea kui õpime taolisi mustreid ja hoiakuid ära tundma, algab ka paranemine. Autor seletab raamatus põhjalikult lahti haavatud perekondadele sageli omased tunnused, et anda ette perekonna kirjeldamiseks vajalik sõnavara ning pakkuda mõtlemisainet, mille pinnalt edasi liikuda. Alustada tuleb mõistagi iseendast, et siis seejärel perekond kui liitlased eesootavale teekonnale kaasa kutsuda. Raamatus toodud põhitõed aitavad kasvatada eneseteadlikkust, et endale võetud rollidest vabaneda. Samuti aitab Perlmutteri pakutu näha, kui suur võib sellel teekonnal olla ka pereliikmete julgustamise kasutegur: probleemsed pereliikmed näitavad vaid peresüsteemi haavatavust, mitte lootusetust. Õppides üksteist tundma ja koos piire tõmbama, parandades omavahelist suhtlust ja arendades eluterveid suhteid, on tulemuseks suurem rahulolu enda ja teistega ning võite üllatusega avastada, et tulete ühiselt varasemast paremini toime keerukate olukordadega, nagu näiteks alkoholisõltuvus, perekonnaliikme raske haigus, kuritarvitamine, lahutus vmt. Tehke esimene samm ise ja järgmised juba üheskoos.

Teismeiga võib olla raske nii lastele kui ka vanematele. Käesolevas raamatus püütaksegi võimalikke tüliküsimusi vaagida ja neile lahendusi pakkuda.

Praktiline illustreeritud käsiraamat noorele perele alates viljastamisest kuni lapse kolmanda eluaastani. Raamatus on arvukatel fotodel ja joonistel üksikasjalikult näidatud, kuidas imiku eest hoolt kanda. Täiendatud trükk sisaldab uusi andmeid sünnieelsetest uuringutest ja juhiseid imiku toitmise, uneaja, turvalisuse ja immuniseerimise kohta. Raamat on hästi liigendatud ja käepärane ning sisaldab rohkem kui 800 värvifotot. Sisaldab praktilisi nõuandeid toimetulekuks sagedamini esinevate probleemidega. Hädavajalik igale praegusele ja tulevasele emale.

Vasakukäelisusest on tänapäevaks kujunenud suhteliselt normaalne nähtus, mida ei saa kahjuks väita möödunud aegade kohta. Oli aegu, kus vasakukäelisus oli midagi väga vääritut, midagi, mis tuli tingimata ,,ära parandada” ehk ümber õpetada. Raamat annab väikese ülevaate olulisematest vasakukäelisust puudutavatest küsimustest. Millal võime öelda, et inimene on vasakukäeline? Kuidas käelisust määrata? Kas vasakukäelise lapse peaks ümber õpetama paremakäeliseks? Vasakukäelise lapse vajadused lasteaias, koolis. Mida võiks teada vasakukäelise lapsega tegelevad õpetajad? Kuidas toetada peres kasvavat vasakukäelist last lapsevanemana? Mida võiks vasakukäeline ise enda kohta teada enne, kui ta paremakäeliste maailmas ,,lõksu” langeb? Kindlasti ei võistle see kirjutis teaduslike teostega, mida, tõsi küll, vasakukäeliste temaatika kohta eesti keeles eriti polegi. Püüan jagada oma tähelepanekuid, olles ise vasakukäeline ja oma pedagoogiameti tõttu saanud suurepärase võimaluse jälgida vasakukäeliste laste toimetamist ja toimetulekut koolis. Raamatu lõpus on ka kokkuvõte vasakukäeliste küsitluse vastustest (tehtud aastatel 2014-2019). Maarika Ruuse on lõpetanud TPedI pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala 1988. aastal. Ta on töötanud klassiõpetajana Luunja Keskkoolis, Melliste Algkool-Lasteaias ja Tartu Waldorfgümnaasiumis. Temalt on varem ilmunud raamatud ,,Aastaring I kooliastme kunstitundides” (2011, Koolibri) ja ,,Teeme ise kaardid tähtpäevadeks” (2015, Pegasus).

Elevandilaps Fanni läheb koos emaga külapeole põnevil ja uudishimulikuna. Kõik ei lähe aga nii, nagu plaanitud. Ebaõnnestunud palliviskemängu järel tabab Fannit äkitselt suur tundeklomp, millele ta ei leia selgitust. Ema lohutab Fannit ja suunab ta tegevusele, tänu millele Fanni mõistab, et erilaadseid tundeid on kõikjal. Kas Fanni suudab oma tundeklombi lahustada? Raamatu lugu aitab lapsel mõista, kuidas tunded sünnivad ja kui mitmepalgeline on tunnete kogemine. Raamatu sündmuste kaudu on kerge harjutada tunnete äratundmist ja neile nime andmist, mis loob eelduse teiste tundeoskuste õppimiseks. Autorid Julia Pöyhönen ja Heidi Livingston on laste tundeoskustele spetsialiseerunud hinnatud psühholoogid. Emotsioonide äratundmine ja neile nime andmine

Viimastel aastatel on geneetika ja selle mõju inimkäitumisele tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti kogu maailmas. Käesolevas populaarteaduslikus raamatus tutvustab professor Sir Michael Rutter võimalusi, mil moel võib geneetika mõjutada inimeste käitumist juba lapsepõlvest saati, selgitab geenide toimimisviise ning arutleb ka selle üle, kuidas looduse ja kasvatuse koosmõju annab arengule teatud suuna. Autor on töötanud keskkonna- ja psühhosotsiaalsete uuringute alal ning kahe tausta ühendumisel on ta piisavalt heal positsioonil, et "tõlkida" geneetika spetsialistide kontseptsioone ja avastusi, tehes seda samas tavalugejale arusaadavas keelekasutuses. Raamatu alguses antakse ülevaade geneetika saavutustest tänapäeval ja arutletakse selle üle, miks peetakse geenide ja käitumise teemat nii üllatavalt vastuoluliseks; analüüsitakse eri geenide tekkepõhjusi ja sellega seonduvaid riske; pakutakse ülevaadet, kuidas kasutada kaksikute, perekonna ja lapsendatud laste uuringuid, et määrata geneetiliste ja keskkondlike mõjude suhtelist tugevust indiviidide käitumiserinevustele. Raamatu teises osas analüüsitakse lähemalt geneetiliste ja keskkonnamõjude suhet ning keskendutakse teatud kindlatele geenidele ja nende käitumisele. Tuleb juttu ka kontseptsioonidest ja lähenemistest, mis ei pruugi olla mittegeneetikule tuttavad, kuid needki on kirja pandud lihtsas keeles, hoidudes spetsiifilisest sõnavarast. Lõpetuseks võetakse kokku avastused nende geenide kohta, mis mängivad oma osa vastuvõtlikkuses teatud põhilistele vaimuhäiretele, arutatakse geenide ja keskkonna vastastikuse sõltuvuse ja koostoime rolli üle, mis on mitmes mõttes terve raamatu keskne küsimus

Autor kirjeldab ja näitab fotodel võimlemisharjutusi, mida ta omaenda väikeste lastega on teinud ja teisigi lapsevanemaid tegema õpetanud.

Tänapäeva maailmas, kus kuritegevus pidevalt kasvab, on paljud vanemad mures, kuidas kasvatada oma lapsest hea ja korralik inimene. Et kooli ja kiriku mõju on kahanenud, sõltub lapse kujunemine üha enam perekonnast. Brenda Houghton annab arukaid ja selgeid nõuandeid, kuidas saab juba varakult lapsele kasvatusega hea ja kurja eristamist õpetada, nii et see aitaks teda edaspidises elus valikut tegemisel.

Mis on see "ime", mida Helen Adamson oma raamatus ootab? Selleks imeks on laps, kes on küll perre väga oodatud, kuid… kelle planeerimine, ootus ja siia maailma sündimine tõmbab üles korraliku keeristormi autori sisemaailmas, muudab aktiivseks kõik vanad valusad minevikumälestused ja lööb mõrad paarisuhtesse. Väikese ime sünd lennutab vanemad justkui teisele planeedile, kus tuleb ennast ja teineteist uuesti tundma õppida ning lasta lahti ootustest, kuidas miski peaks olema.

Heleni jaoks on emaks saamine ja pereteraapia teekond kulgenud samaaegselt. See teebki raamatu erakordseks ja ainulaadseks, andes võimaluse viljatuse diagnoosi vaadata süsteemselt ja mõista, kuidas üks diagnoos võib olla seotud mitte ainult füüsise, vaid ka psüühes toimuvaga. Lugeja saab koos autoriga avastada, kuidas viljatus – kuid mitte ainult see, vaid ka mis tahes muu elukriis – mõjutab naiseks ja emaks olemist, raputab suhteid partneri ja vanematega ning sunnib sügavale enda emotsioonidesse kaevuma. Tulemuseks on palju suurem teadlikkus ja küpsus. "Mu maailm ja mu süda kasvasid sel teekonnal tohutult," ütleb autor ise.

See avameelne raamat kutsub lugejaid, nii naisi kui mehi, nii alles peret planeerivaid kui ka neid, kes on juba lapsevanemad, kaasa mõtlema ja kaasa elama. Autor näitab, kuidas tunnetele aus otsavaatamine ja nende sügav läbitöötamine aitab ennast ja teisi paremini mõista ning paarisuhte kriisidest targemana läbi tulla. Kindlasti annab raamat lootust neile lugejatele, kellel lapsesaamine pole läinud sugugi kergelt.

See võikski olla "Ime ootel" sõnum: aus enese uurimine elukriisides ja valmisolek lasta lahti senistest eelarvamustest kasvatab usku, et lahendus on alati olemas, ning aitab hakkama saada kõigega, mida elu meie teele kannab.

Nii lapsevanemad kui ka lasteaiakasvatajad ja õpetajad on viimastel aastatel tõdenud, et lapsed on oluliselt muutunud. Tuleneb see sellest, et vanemad on alati tööl ja laste ainsaks kasvatajaks on televiisor ja arvuti? Või on tegemist mingi müstilise uue põlvkonnaga? Mida selliste lastega peale hakata? kuidas neid mõista ja nendega rahumeelselt koos eksisteerida? Indigolaste uurija Armen Tõugu annab Kerttu Soansi üleskirjutuste kaudu ülevaate, kes on indigolapsed ja millega peaksid selliste omadustega laste vanemad arvestama. Igatahes on tegemist mõtlemapaneva käsitlusega sellest, milline võiks olla lapsevanema roll 21. sajandil.

Selles raamatus jagavad tunnustatud ja kogenud Kanada lastepsühhiaatrid oma teadmisi ja kogemusi, mitte ainult maailma ühe juhtiva lastehaigla psühhiaatritena, vaid ka lapsevanematena. Mis meie lastega õieti toimub ja kuidas vaimse tervise ohumärke juba varakult tuvastada ning lapsi aidata, on selle raamatu peamine eesmärk. Raamatus kirjeldatud lugudes tuginevad autorid oma ühistele arstialastele kogemustele ja usaldusväärsetele teadusuuringutele, peegeldades lugupidavat suhtumist nii kriisis olevasse lapsesse kui tema vanematesse. See on abivahend vanematele ning ka neile, kes lastega igapäevaselt töötavad, aitamaks mõista laste vaime tervise probleeme ja seda, kuidas neid varakult ara tunda.

Beebid ei räägi, beebid mõtlevad. Kolme Euroopa ja Ameerika juhtiva teadlase poolt 25 aasta jooksul läbi viidud uurimuste jooksul kogunenud teadmisi valgustav raamat. Psühholoogia, filosoofia, arvuti- ja keeleteadus ning neuroloogia on valdkonnad, läbi mille paljastatakse meile beebide mõttemaailmas toimuv. Suurepärane raamat kõigile tulevastele ja tänastele vanematele ja vanavanematele!

Meil kõigil tuleb iga päev ette olukordi, kus on vaja teha mingi otsus või langetada valik. Näiteks peame otsustama, kas koeraga jalutades tema järelt kaka ära koristada, või kas rääkida vanematele tõtt selle kohta, kus me päriselt pärast kooli käisime. Sellest raamatust leiad sarnaseid pähkleid küllaga! Õige valiku langetamine, targasti käitumine ning vahetegemine hea ja halva otsuse vahel võib kohati osutuda päris raskeks! Harjutame siis lõbusalt üheskoos ja vaatame lähemalt mõningaid olukordi, mis meie elus iga päev võivad ette tulla!

Paljud inimesed söövad jooksu pealt kuiva toitu või järgivad barbaarseid dieete. Kui kogu selle segadiku sees on ka laps, võib oodata halba. Kasvavale organismile on korralik söömine ja tasakaalustatud toit eluliselt vajalikud. See raamat aitab vanematel oma lapse toitmist paremini organiseerida.Lapse söötmine esimesel eluaastal, ühe kuni kolme, nelja-viie ning kuue-seitsme aasta vanuses; ravitoitlustus; toiduainete iseloomustused.

Prof Adik Levini humaanse vastsündinuravi põhimõtted on leidnud laialdast vastukaja terves maailmas. Eesti arst algatas Euroopas ja Põhja-Ameerikas paarkümmend aastat tagasi haigete vastsündinute ja enneaegsete laste ning emasõbraliku ravimise ja hooldamise süsteemi, edestades kümmekonna aastaga kõikjal tuntud tervete laste lapsesõbralikku liikumist sünnitusmajades. Ta on kannatlikult juhendanud tööd Tallinna Lastehaiglas ning saavutanud laste, emade ja kaastöötajate lugupidamise. Nüüd õpetab ta rahvusvaheliste organisatsioonide (Ülemaailmse Tervishoiu Organisatsiooni, UNICEFi jt) toetusel Euroopa, Kaug-Ida, Okeaania ja Ameerika spetsialiste. Paljudes maades on haige vastsündinu või enneaegse lapse ravimine haiglas koos emaga saanud tänapäeva Eesti visiitkaardiks.

Autor käsitleb sünnipärast intellekti; kasvamise, arengu ja küpsemise olemust; lapse liigutuste ja keelelise arengu probleeme; mõtlemist ja selle arendamist jms.

Briti Meditsiiniassotsiatsiooni poolt välja antud raamat jagab usaldatavaid ja hõlpsasti kasutatavaid nõuandeid lapse haiguse puhuks. Haigestumine või trauma tekib lastel ootamatult, sama kiire võib olla aga ka nende paranemine. Sellistel puhkudel tahavad vanemad teada, kas on hädavajalik pöörduda arsti poole või tullakse ise toime. Sümptomite skeem on teile abiks, et eristada vähemtähtsaid probleeme nendest, mis vajavad kohest tähelepanu.

Hea lapsehoidja on kulda väärt! Seda teab suurem osa tänapäeva lapsevanematest, sest väga tihti tuleb lapse pooleteiseaastaseks saades otsida talle hoidja või sobiv hoiuvorm. Oma kalleimat vara silma alt ära lastes soovime aga olla veendunud, et hoidja on pädev lastega tegelema ning oskab igasugustes olukordades adekvaatselt käituda. Üha enam lapsehoidjaid taotleb ka lapsehoidja kutset, mille saamiseks tuleb läbida koolitus ja sooritada eksam. Populaarse "Lapsehoidja käsiraamatu" teise trüki kaante vahele ongi kogutud olulisem osa sellest, mida üks lapsehoidja või ka lihtsalt lapse hoidja lapsest teadma peab. Kirjeldatakse lapsehoidja tööd, antakse põhjalik ülevaade lapse arengust ning kasvukeskkonna mõjudest, laste tegevustest, nende õigustest ja kaitsest. Samuti on raamatus peatükid majapidamis- ja koristustöödest, lapse toitumisest ning juhised lastehaiguste ja õnnetuste korral toimimiseks. Raamatu autorid on oma valdkonna asjatundjad, kes korraldavad ka lapsehoidja kutseeksamile eelnevaid koolitusi.

On tõenäoline, et olete lapse käitumise tõttu läinud endast välja ja reageerinud mõtlematult. Oleme ju kõik – eriti pärast 2020. aastat – puutunud kokku statistikaga kogu maailma lap­sevanemate stressi, ärevuse ja reaktiivse käitumise kohta. Vanemad tunnevad, et nad on liialt ametis koduse elu ja tööelu ühitamisega ning et nende käed jäävad liiga lühikeseks. Ükskõik kus te oma lapsevanemateekonnal ka ei ole, alati on olemas võimalus teha asju paremini, luua kontakt ja leida kaoses rahu. Selle asemel et korrata samu mustreid ja tunda, et kõik kasvab üle pea, või kogeda ebakindlust edasise tegut­semise suhtes, on käes hetk anda endale luba lasta lahti süütundest ja häbist, mida tekitab mõte, et olete „halb“ lapse­vanem või et teil on „halb“ laps. Te kumbki ei ole halb, puu­dulik ega vale. Laste kasvatamine on raske ja me kõik vajame häid, praktilisi ja tõhusaid töövahendeid, mis aitavad meil sellel teekonnal navigeerida. Reaktiivsus tähendab negatiivseid käitumisviise, mis aval­duvad siis, kui lapse käitumine vanemat ärritab. Sageli avaldub see karjumise, ähvardamise või isegi löömisena. Lapsevanema reaktiivne käitumine võib avalduda ka ülemäärase premee­rimise või liigse altkäemaksu andmisena siis, kui vanem on lapse käitumisest tüdinud. Lapsevanemate nõustaja Laura Linn Knight annab raamatus kätte tööriistad nii teile kui teie lastele, et saaksite koos sammhaaval rahulikumat kodukeskkonda kujundada ja kõrvaldada raskused, millega lapsed ja nende vanemad sageli silmitsi seisavad: kuulamisoskus, rutiinid, enesekontroll, võimuvõitlus, ekraaniaeg, enesehool jne.

Raamatu on kirjutanud kaks kogenud lastearsti – doktor David Bass ja professor Maurice Kibel. Autorid käsitlevad lapseeas tekkida võivaid vigastusi ja võimalikke hädaolukordi. Nad õpetavad, kuidas paanikasse sattumata anda õigesti ise esmaabi, millal helistada lastearstile või millistel puhkudel kutsuda viivitamatult kiirabi. Tutvustatakse ka kõige tavalisemaid lapseea haigusi ja tervisehäireid sümptomitest lähtuvalt. See on praktiline, rohkete selgitavate illustratsioonidega nõuanderaamat, mis peaks olema iga lastega pere raamaturiiulil.

Laste väärkohtlemisega seonduv on alles uus temaatika meie ühiskonnas. Seetõttu tulevad käesoleva raamatu autorid - lastearstid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, juristid - appi, pakkudes teavet lapse arengu, väärkohtlemise ja lastekaitse kohta. Lisaks on raamatus juhtumite lühikirjeldusi ja laste endi poolt kirjeldatud kogemusi kokkupuudetest vägivallaga.

Rita Laube kirjutas raamatu sel ajal, kui ta tegeles rasketes peresuhetes olevate lastega. Autor kirjeldab loomulikku õppimist, mida ta koges oma last jälgides, lastega Spiel- und Lernortis töötades, ning loob pildi, kuidas igas vanuses inimesed võiksid Spiel- und Lernortile sarnastes keskustes uudishimust ja huvist lähtuvalt õppida. Autor pöördub raamatu alguses lugejate poole. Armsad lugejad, juba mõnda aega tegelen ma õppimise-teemaga. Esialgu valmis diplomitöö kavand, sellele järgnes diplomitöö. Nüüd hoiate käes mu raamatut. Raamatus kirjeldan ma loomulikku, ürgselt omast, salapärast, rõõmu täis, aktiivset õppimist, mida iga inimene endas kannab. Õppimine on mäng – kütkestav, loov, hästi tuttav. See on ühine, vastutustundlik ja vaba tegutsemine. See on spirituaalne, terviklik läbielamine ja intuitiivne tajumine. Seda ei tohi segada. Inimene säilitab selles loomulikkuses oma eheduse, oma vabaduse, oma usalduse ja oma väärikuse. Lapsed ja noored kogevad, et nad kuuluvad selle juurde. Nad tahavad vastastikust jagamist ja kontakti üksteisega. Kool kui institutsioon takistab loomuliku õppimise protsessi. Kooli osatähtsus väheneb. Kooli üle diskuteeritakse palju ja tehakse pidevalt muudatusi. Haridussüsteem ja riigikontroll suruvad maha tõeliselt loomuliku õppeprotsessi. Me lepime koolisüsteemiga. Koolis kasvatatakse lapsi ühiskonna hüvesid teenima.

Kas teie laps on tulevane Mozart? On teil kodus noor Picasso? See lapse arengu asjatundja poolt kirjutatud teejuht aitab teil arendada oma lapse kaasasündinud andeid muusika, kunsti, näitemängu, teaduse ja matemaatika vallas. Lisaks sellele: Selgitab raamat loovuse olemust ja selle seoseid fantaasia, intelligentsi ja andekusega. Teos on täis praktilisi ideid ja lõbusaid tegevusi, mis aitavad lapsel oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Raamatus sisalduvad "andeavastaja" tabelid aitavad teil ära tunda ja arendada loomingulist võimekust igas valdkonnas, riietumisest numbrite ja sõnade õppimiseni. Raamat aitab põhjaliku arenguetappide tabeli abil jälgida lapse arengut 2-6 eluaastani. Dr Dorothy Einon on psühholoogialektor Londoni Universitety College's ja on kirjutanud mitmeid menukaid raamatuid väikelapseea mängudest. Dr Einoni eriliseks huviks on lapse areng ja ta on uurinud mängu funktsioone New Yorgi Psühhiaatrilises Instituudis. Ühtlasi on ta ka õppinud Cambridge's õppimispsühholoogiat, õpetanud hariduskeskustes üle maailma ja esineb regulaarselt televisioonis ja raadios.

Õppimispsühholoogia eriteadlase raamat sellest, kuidas laps mängu kaudu ka kasulikke oskusi saab omandada. Väikesele lapsele on mäng õppimine ja seega on õppida lõbus. Loodus on pannud lapse õppima mängu kaudu, sest õigupoolest polegi tal teisiti võimalik saavutada kõike seda, mida ta peab koolieelsete aastate jooksul saavutama. Raamat pakub palju vaheldusrikkaid tegevusi toas ja õues ühele või mitmele lapsele (2-6-aastastele): tähe- ja numbrimängud, teaduslikud katsed, muusikaline tegevus ja käsitöö. Iga tegevuse juures leiate seletuse, mida laps sellega õpib, ning kasuliku meelespea, mis aitab teil tegevust ette valmistada.

Rahu, ainult rahu – seda Karlssoni lemmikväljendit on kasutanud ilmselt iga lapsevanem ja õpetaja. “Meelerahu- ja keskendumisharjutused lastele” on loodud sooviga aidata lastel kiires elutempos rahulikuks jääda ning oma emotsioonidega toime tulla. Raamatus leiduvad ideed ja harjutused on loovad ja mängulised ning aitavad leida tasakaalu kehas ja meeles, õpetavad lapsi keskenduma, märkama ja kuulama oma südame häält. Ideelaegas pakub ka ohtralt tegevusi, mis loovad rahuliku ja sõbraliku õhkkonna nii kodus, lasteaias kui klassiruumis. Raamatu südameks on unistus, et iga laps suudaks ise ennast aidata, teadvustaks oma unikaalsust ja väärtust ning oskaks seda hoida – loomulikult vanema ja õpetaja kaasabil. Praktilised harjutused, mida võib praktiseerida iga päev, loovad juba paari minutiga rahuliku meele ja rõõmsa südame. *** Elu meie ümber kutsub meid palju endast väljapoole vaatama, tarbima, kiirustama. Selles müras on üha raskem pöörata pilk sissepoole ja õppida sedakaudu ennast tundma. Ja ometigi on enda tundmisest ja juhtimisest kõige enam tuge, et edukalt tänases maailmas orienteeruda. Enesekohased oskused on õpitavad, kuigi tänased täiskasvanud üldjuhul ei ole neid õppinud, vaid elu ise on kuidagiviisi õpetanud. Seetõttu on eriti väärtuslik, kui saame lastele neid oskusi juba maast madalast tutvustada. Kuidas tulla toime raskete tunnete ja mõtetega? Kuidas olla tähelepanelik ja hooliv? Kuidas rahuneda? Selles raamatus on lai valik harjutusi, mida koos lastega teha ja mis õpetavad põneval moel iseennast tundma ja juhtima. Helena Väljaste psühholoog *** Monika Allert on hariduselt romaani keelte filoloog, praegu õpetab ukraina lastele eesti keelt ja täiskasvanutele itaalia keelt. Töötades ka laste jooga-, tantsu- ja liikumisõpetajana, on autorile eriti südamelähedane laste vaimse ja füüsilise heaolu toetamine. Autor usub, et sisemine rahu on igas lapses, vaja on see vaid üles leida.

Kui aastakümneid tagasi olid moes kivinägudest machomehed, kes kõik asjad rusika ja jõuga ära lahendasid, siis nüüd on imelikul kombel see pendel löönud teise äärmusesse, kus mehed omavahel kõike palvetamise, lõhnaküünalde ja meditatsiooniga üritavad lahendada. See on jällegi teistpidi hirmutav äärmus. Hetkel tundub, et mees, kes nädalas korra vähemalt ei nuta ja emotsioone oma kaaslasele nuuksudes ei väljenda, ei olegi enam mees. Igasugune ürgne mehelikkus, vastupidavus, tugevus ja vägi on justkui tabuteemad. Mehed ei tea, kas õnnelikul hetkel oma elus möirata nagu lõvid või plaksutada, kallistada ja nutta. Kui juba piisavalt raske on olla mees, siis veel raskem on praegusel ajal olla isa. Lisaks sellele, et mees peaks olema perele tugipostiks ja hoolitsema kogu pere julgeoleku eest, siis moodsalt isalt nõutakse ka seda, et ta naist kodutöödes ja lastega võimalikult palju aitaks. Lisaks peaks ta olema ka tuntud ütluse kohaselt köögis kokk, seltskonnas härrasmees ja voodis teadagi kes. Lisaks veel muidugi ka korralikult raha koju tooma. Aga kui ühel hetkel sa mehena avastad ennast keset möllu ja sõda, lapsed röögivad, koer oksendab, kaaslane on samuti kogu oma energia päeva jooksul ära andnud ja sa pead välja mõtlema, et kuidas teha tööalaselt oma järgmist ja kõige targemat sammu, siis jookseb juhe kokku küll. Aga mis teha edasi? Kuskil on jäänud mingi õpetus puudu. Kelle poole vaadata? "Mees 2. Minu Kari" on järg ülimenukale bestsellerile "Mees". Arvan, et mees ei tohiks tegelikult isaks saada enne, kui ta ei ole iseenda mõtteid ja hingeelu korda saanud. Kuidas saaks ta olla õpetaja ja teejuht, kui ta ise veel pimeduses eksleb. Eks sama kehti ka naiste ja emaks saamise puhul. Esimene raamat viis inimesed teekonnale rohkem enda sisse, "Mees 2" aga keskendub suures osas meie suhetele, meie peredele, meie rahvale ja meie maailmale.

Thomas Gordonit võib julgelt nimetada inimeseks, kes on muutnud ajalugu. Tema elutöö viljade mõjul on muutunud arusaamad peresuhetest ja laste kasvatamisest mitte ainult Ameerikas, vaid Eestiski. Lapsevanema ja pereajakirja toimetajana on mul hea meel, et Thomas Gordoni humanistlikud raamatud nüüd ka eesti keeles ilmuvad. "Kasutad võimu, kaotad mõjuvõimu", ütleb käesoleva raamatu autor. Iga lapsevanem on tundnud vahel, et mõistus on otsas ja lapsele kuluks keretäis ära. Kuidas sellistest olukordadest välja tulla nii, et lapsel säiliks austus vanema vastu ja vanemal lugupidamine enda vastu? Ja veel nii, et lapsest kasvaks inimene, kes ei vaja väliseid autoriteete, vaid suudab end ise motiveerida ja teostada? Tiia Kõnnussaar ajakirja "Pere ja Kodu" peatoimetaja, kahe poja ema

Tunnustatud nõuanderaamatu uustrükil on värskendatud sisu ja välimus. Raamatust saab tulevane ema kuude kaupa lugeda, kuidas kasvab ja areneb temas uus elu, kuidas valmistuda sünnituseks, mis toimub sünnituse ajal ja pärast seda. Raamatut saab ühtlasi kasutada kauni päevikuna, kuhu panna kirja oma lapse ilmaletuleku lugu. Kümme aastat tagasi esmatrükis ilmunud raamatu kolmandale väljaaandele on autor lisanud mitu peatükki, mis puudutavad suhteid ja rolle uue ilmakodaniku sünniks valmistuvas peres.

"Minu 9 kuud" on raamat-märkmik lapseootel naisele. Siit saad kuude kaupa teada, kuidas kasvab ja areneb uus elu. Loed, mis toimub sünnitusel ja pärast seda. Raamatukesest leiad hulganisti häid nõuandeid, kuidas muuda lapseootus ja sünnitus meeldejäävaks sündmuseks. Märkmelehekülgedele on võimalik üles täheldada kõik olulised mõtted ja tunded, mis seonduvad nende 9 kuuga. See on sinu lapse siia ilma tuleku lugu, mille võid hiljem talle mälestuseks kinkida.

Kas teadsid, et iseloomuomadused on need, mis määravad selle, kes me oleme, kuidas me mõtleme ja käitume? Need võivad olla nii head, näiteks aktiivne, paindlik või aus, kui ka mitte nii head, näiteks salakaval, isekas või kannatamatu. Uurime iseloomuomadusi lähemalt ja avastame, mis teeb sinust SINU!

Käesolev raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, aga ka vanavanematele, (lasteaia)õpetajatele või teistele huvilistele, kes otsivad teavet mitmekeelsuse kohta. Raamatus käsitletakse mitmekeelsust eri nurkade alt. Juttu tuleb nii sellest, kuidas mitmekeelsus võimalik on, kui ka sellest, mida teha kõneraskuste või -hilistuse korral. Käsitletakse paljude vanemate lugusid mitmekeelsete laste kasvatamisest, samuti saavad sõna täiskasvanud, kes on mitmekeelsena üles kasvanud. Lisaks tuleb jutuks mitmekeelsus koolieelses lasteasutuses ja koolis. Viimaks käsitletakse seda, kuidas hoida eesti keelt alal välismaal elades.

Raamatu eesmärgiks on pakkuda informatsiooni nii teoreetilisest kui ka praktilisest seisukohast, olles üles ehitatud erialasele kirjandusele ning 60 vestlusele teadlaste, ekspertide, lasteaia- ja kooliõpetajate, lapsevanemate ja mitmekeelsete täiskasvanutega. Oluline on mõista, et mitmekeelsusele pole vaid üht ja õiget lähenemist ning eelkõige on tähtis leida sobiv lahendus just teie pere jaoks. Raamat proovib kõiki aidata ja toetada!

Merle van Someren (snd 1991) lõpetas 2013. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, magistri- ja seejärel arstiteaduse õpingud viisid ta Hollandisse Groningeni ülikooli. Hetkel töötab ta Groningeni linnas psühhiaatria arst-residendina, suunaks laste ja noorukite psühhiaatria. Koos kanadalasest abikaasaga kasvatavad nad oma peaaegu 4-aastast tütart, kes kasvab üles eesti, inglise ja hollandi keelt kõnelevas keskkonnas

"Nututa kasvatus" tugineb ühele tähtsale faktile: vanemad tunnevad oma lapsi kõige paremini. See raamat pöörab kasvatuse positiivseks ja elujaatavaks kogemuseks ning pakub toimivaid kasvatus tehnikaid, mida saab vastavalt lapse isiksusele mugandada. Selline lähenemine võimaldab:saavutada kasvatuses koostöö, suhtlemine ja järjepidevusvältida jonnituure ning ennetada virisemistkontrollida enda vihaleida lapse halva käitumise tegelik põhjus ja lahendada probleem

Täiendatud ja kaasajastatud trükk Eesti arstidest autorite mahukast ja rikkalike illustratsioonidega varustatud käsiraamatust lapseootel peredele. Lihtsas ja arusaadavas keeles tehakse juttu rasedusega seotud kehalistest ja psühholoogilistest muutustest, rasedusega kohanemisest, füsioloogilisest sünnitusest, sünnitusjärgsest perioodist, lapse üsasisesest ja sünnijärgsest arengust. Autorid annavad ülevaate imiku ja väikelapse tervisemuredest ning lapse ja pere arengust esimese kolme aasta jooksul pärast lapse sündi. Olulisel kohal on nõuanded, mis aitavad perel valmistuda vanemlikuks rolliks.

Sotsioloogilistele küsitlustele ja pereuurimustele toetudes arutab autor tänapäeva aktuaalsemaid perekonnapsühholoogia ja -pedagoogika küsimusi. Raamatust selgub, kuidas vanemate isiklik eeskuju ja pereliikmete omavahelised suhted ning rollidejaotus mõjutavad nende järeltulijate suhtumist oma kodusse ja kooli, tulevasse töösse ning perekonnaellu. Raamat on mõeldud perekonna- ja kasvatusprobleemide vastu huvi tundvale lugejaringile - lastevanemaile, pedagoogidele, psühholoogidele, perekonnasotsioloogidele jne.

Perekonstellatsioonid asuvad justkui reaalse maailma ja vaevutajutava välja piiril, luues sillad tänase maailma ja esivanematelt päritud teadmiste vahele. See annab meile ligipääsu põlvkondade-ülesele mälule, mis elab edasi meie sugupuus ja meis endis. Kui pöörame esivanemate tarkusele selja, oleme pidetud ja sihitud. Selle võimsa tervendava meetodi peamiseks eesmärgiks on taastada kord peresüsteemis: vabastada iseolemist takistavad sõltuvussidemed ja lasta toimida Armastuse korra seadustel. Vaid nii on lootust leida harmoonia, meelerahu ja tasakaal niihästi isiklikul, perekondlikul kui ühiskondlikul tasandil. Käesolev raamat on justkui perekonstellatsioonide kahe teoreetiku ja praktiku kohtumine: Bernard Fadda, kes konstellööri ja perekonstellatsioonide väljaõppe instruktorina toetub Bert Hellingeri meetodil põhinevale 20 aasta pikkusele kogemusele, ning tema õpilane Jean Yves Kerzulec, kes on eelkõige Alejandro Jodorowsky psühhomaagiliste toimingute praktika pühendunud edasiarendaja. Kahe praktiku koostöös on sündinud kõigile arusaadav ja lootust andev raamat, mis aitab lugejal mõista, kuidas saame perekonstellatsioonide abil luua oma elus tähelepanuväärseid muutusi.