Poliitika

1968. aasta kujundasid koos neli ajaloolist tegurit: kodanikuõiguste liikumise eeskuju, mis oli sel ajal nii uus ja originaalne; põlvkond, kes tundis end niivõrd erineva ja võõrdununa, et nad keeldusid tunnistamast mistahes võimu; sõda, mida ühiselt üle kogu maailma niimoodi vihati, et see andis kõigile mässumeelsetele põhjuse sõda otsida. Kõik see leidis aset ajal, mil televisioon hakkas täisealiseks saama, kuid oli siiski veel niivõrd uus, et seda ei kontrollitud, puhastatud ega pandud kenasse pakendisse nagu tänapäeval. 1968. aastal oli samal päeval filmitud materjali teleülekanne teisest maailma otsast iseenesest juba haarav ja uus tehnoloogiline ime.

Vabastagem vaim kammitsaist ja alustagem teekonda mõiste KODANIK olemuse lahtimõtestamisest kodanikeriigi toimimise põhimõtete juurde

Sisu: Müüt ja tegelikkus Ameerika poliitikas Konstitutsiooni alused Föderalism ja valitsustevahelised suhted Õiguste ja vabaduste traditsioon Avalik arvamus ja poliitikas osalemine Parteid Kampaaniad ja valimised Huvigrupid Meedia ja poliitika Kongress Presidentuur Bürokraatia Kohtud, kohtunikud ja õigus Sisepoliitika ja poliitika kujundamine Välis- ja kaitsepoliitika Viited Soovitatav kirjandus

See on harukordne teos, milles on põimitud politoloogia ja rahvusvahelise õiguse põhialused, autori mitmekülgsed kogemused diplomaadina ning demokratiseerimise võimaluste ja piirangute mõistmine eri riikide kontekstis

"1993. aasta jaanuaris asusin tööle Eesti Vabariigi Välisministeeriumis. Sealt alates olen elanud suursaadikuna neli aastat Soomes ja neli aastat Itaalias. Eesti suursaadik olen lisaks olnud ka Maltal ja Küprosel. Välislähetuste vahel Tallinnas, välisministeeriumis, olen töötanud protokolliülemana ja peainspektorina. 2004. aasta juulikuus alustasin suursaadikuna, Eesti Vabariigi alalise esindajana ÜRO-s, New Yorgis. See raamat toetub mälule. See on minu isiklik kogemus sellest, kuidas üks inimene hakkab ajalooratta pööramise sunnil üleöö diplomaadiks ja mida ta seejuures tunneb, mõtleb ja näeb." -Jaak Jõerüüt

See raamat on ülevaatlik reportaaž Eesti praegusest olukorrast ja eestlaste ettevõtmistest viimase paari aasta jooksul. Kirjeldatakse rahvarinde ja roheliste tegevust, Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti loometöötajate aktsioone, arutletakse rahvusküsimuste, eesti keele olukorra, migratsiooni ja majandusliku olukorra üle.

Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu algatusel koostatud artiklite kogumikus analüüsivad mitme valdkonna teadlased ja spetsialistid ühiskonna turvalisust. Selles artiklikogumikus on käsitletud olulisemaid ohte ja ohuallikaid, mis võivad varitseda inimest või riiklikult korraldatud ühiskonnaelu. Vaatluse all on ennekõike need turvalisuse probleemid, mida inimesed ise esiplaanile seavad.

Alates 1975. aastast hakati tollases Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikus Keskarhiivis välja andma asutuste ajaloo teatmikke. Kuni 1980. aastate lõpuni ilmus neid terve rida. Käesolev teatmik valmis juba 1987. a., kuid jäi käsikirja, kuna Riigiarhiivi peamiseks töölõiguks muutus 1990-ndatel aastatel omandireformi teatiste väljastamine. Asutuste ajaloo teatmikud on mõeldud abimaterjaliks uurijatele arhiividokumentide kasutamisel ja vajaliku info leidmisel, samuti arhivaaride töövahendiks arhiivi komplekteerimisel, dokumentide fondeerimisel, ajalooõiendite koostamisel ja likvideeritud asutuste materjalide asukoha väljaselgitamisel.

Käesolevas raamatus on Eesti ja Nõukogude Liidu poliitilist ja majanduslikku olukorda laiemalt analüüsitud. Missugune koht Eestil ikkagi on suure impeeriumi koosseisus? On ta seal täieõiguslik liige? Kas on üldse võimalusi iseseisvumiseks? Mida eesti rahvas on pidanud taluma stalinliku terrori ja brežnevliku stagnatsiooni aastatel? Raamatu peatükid on vürtsitatud rahvasaadik Tiit Made muljetega Moskvas toimunud rahvasaadikute kongressil ja Ülemnõukogu istungitesaalis toimunust. Lugeja saab pildi NSV Liidu majanduse kriisi sügavusest, loeb rahvusküsimuse ummikseisust, migratsiooniprobleemidest, suhtumisest sõjaväkke ja lootusena näivast võitlusest selle määramis- ning valitsemiskire vastu.

Euroopa Liidul on juba pikemat aega ambitsioon etendada maailmas võtmerolli, mis oleks proportsionaalne ELi majandusliku võimsuse ja mõjuga. Selles raamatus ütleb Eesti pikaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Renew Europe), et on veel päris palju minna, enne kui Euroopa Liit suudab ennast rahvusvahelisel areenil tõeliselt maksma panna, ning seda eelkõige ebaefektiivse otsustusprotsessi tõttu, mis aeglustab ja takistab ELi ajamast tõhusat välispoliitikat. Hoolimata lõpututest avaldustest ja deklaratsioonidest pole EL veel oma potentsiaalile vastav tegija suurte globaalsete jõudude keskel. Paet kutsub Euroopat üles võtma minevikust õppust, töötama välja toimiva kava oma välispoliitilise rolli tugevdamiseks ning tegema ka vajalikke muudatusi. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad suutma seada prioriteete, mõtlema strateegiliselt, rääkima ühel häälel ning omama ühiseid eesmärke – seda kõike realistlikult ja järjepidevalt. Ainult nii on Euroopa riikide huvid kõige paremini kaitstud.

Demokraatia ja fašismi kokkupõrge kahekümnendal sajandil seadis kahtluse alla vabaduse võimalikkuse ja viis hauda miljonid inimesed. Võiks eeldada, et tänapäeval ei ole Hitleri ja Mussolini vaimsetele järglastele kohta – kuid maailmas toimuv näitab vastupidist. Fašism pole vaid mälestus Teisest maailmasõjast, vaid igapäevane oht rahule nüüdsel rahvusvahelisel poliitikamaastikul, hoiatab Madeleine Albright, Ameerika Ühendriikide 64. riigisekretär. Tema täheldused puudutavad riike, kus autoritaarsus demokraatiaga vägikaigast veab, olgu tegu näiteks Putini Venemaa, Erdoğani Türgi või Trumpi Ameerikaga. 1937. aastal Tšehhoslovakkias sündinud silmapaistva ühiskonnategelase sõnad põhinevad nii lapsepõlvekogemustel sõjajärgses Euroopas kui ka erakordsel diplomaadikarjääril. Neid ajendab mure, kuidas mitte korrata mineviku traagilisi vigu.

Rein Taagepera kirjutised "Akadeemias" 1996–2019 Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on käesolevasse köitesse valinud ajakirjas "Akadeemia" 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd. Nelja ossa – "Olevik", "Lähiminevik", "Kaugminevik ja -tulevik" ja "Valimissüsteemid" – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad. Autori sõnul on aga peamine julgus olla nõrk: "Suuta end avada ja sellega hinge kuhjuvast pääseda." Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.

Käesolev raamat räägib sellest, kuidas ühed inimesed võivad kohelda teisi, kui demokraatlikud vaated jalge alla tallatakse ning vihkamise ja vägivalla ideoloogiaga asendatakse. Raamat toob lugejani fakte holokausti kohta ja üritab seletada, kuidas mõeldamatu võimalikuks sai. Raamatule kirjutas eessõna president Arnold Rüütel. Eesti ajalugu käsitleva peatüki autor on Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.

Ülevaade Eesti Vabariigi Riigikogu saadikutest, nende lapsepõlve- ja kooliajast, tööst, perekonnast, veendumustest ja tõekspidamistest, harjumustest ning kõigest huvitavast, mis sellega seondub. Materjali kogumisel on proovitud allikatesse suhtuda võimalikult erapooletult ja ausalt ning säilitada hea maitse piir.

Roosa Udu humoorikas-irooniline debüütraamat viib lugeja 1988. Aasta sügisesse, keskendudes kahele sõnavõtule – Trivimi Velliste kõnele "Eestimaa laulul" ja Edgar Savisaare ettekandele Rahvarinde asutamiskongressil. Põgusalt käsitletakse neile eelnenud ja järgnenud sündmusi ning heidetakse pilk tolleaegsesse ajakirjandusse. Raamatus on juttu ka ajast 25 aastat hiljem, mil parasjagu seisavad ees 2013. aasta kohalikud valimised. Lugejal on võimalik otsustada, kui palju on säilinud või muutunud laulva revolutsioon aegsed ideaalid ja püüdlused. Roosa Udu raamat on heaks teejuhiks noortele, kellel neist pöördelistest aegadest on vaid ähmane ettekujutus, samas mõnusaks meenutuseks kõigile, kes need sündmused ise läbi on elanud.

Teose originaalpealkiri "Vlasti-Modrasti" kujutab endast teravmeelset, kuid tõlkimatut sõnamängu. Vene keeles on olnud ammust aega käibel sõnaühend strasti-mordasti, mis praegusel juhul tähendab kohutavat kirge millegi vastu. Autori moodustatud sama tüüpi sõnaühend vlasti-mordasti annab mõista, et tema raamatu aineks on oma vägevusest joobunud võimukandjad. Ning see aine avanebki mitmesuguste naljakate ja traagiliste lugude, anekdootide ja anekdootlike sündmuste kaudu. Kogu see kirev materjal on esitatud iroonilises võtmes ning kronoloogilises järjestuses vastavalt Venemaa, Nõukogude Liidu ja nõukogudejärgsele ajaloole. Raamat algab Nikolai II ja tema lähikondsetega. On lõigud Kerenskist, Leninist, Stalinist, Malenkovist, Hruštšovist, Brežnevist, Andropovist, Gorbatšovist, Jeltsinist ning tema ümber kujunenud poliitikategelastest. Raamat lõpeb Putiniga ning teravmeelsete mõtisklustega Venemaa poliitilise tuleviku üle. Kahtlemata pakub raamat huvi ka eesti lugejale. Kuulus ju Eestigi sellesse poliitilisse moodustisse, millest raamat räägib, ning Venemaa jääb meie vältimatuks naabriks ka pärast seda, kui Eesti on saavutanud iseseisvuse.

Esimene universaalne poliitikaleksikon eesti keeles, kus 4000 märksõna

Esimesi Eesti diplomaate Üllatav, et Eestimaal leidub veel kirjamees, kellest paljud tänapäeva lugejad pole midagi kuulnud, liiatigi tema raamatuid lugenud. See mees on Ferdinand Kull, kes avaldas ajavahemikul 1933-1940 neli raamatut. Siinsesse teosesse on koondatud ühiste kaante vahele tema kaks arvestatavamatteost, mis ilmusid algselt järjejutuna ajalehes "Vaba Maa" 1932. aastal ning raamatuina 1933. aastal. Need pajatavad autori sündmusterohkest elust Eestis mitmel võimuperioodil, põigates üsna sageli ja kauaks välisriikidesse, eriti Prantsusmaale. Lugeja saab täiendada oma teadmisi XX sajandi algul põhiliselt Tartus vähemusnoorte seas omaks võetud meelsuse ja sellest johtuvate tegude kohta. Võimalik, et kunsti- ja kirjandushuviline leiab tõsiasju Eesti ja välisriikide tuntud kultuuriinimestest. Kindlasti aga avastab ajaloohuviline raamatust Eesti Vabariigi sünni, tunnustamise ja püsimisega seotud fakte, mille hindamine jäägu asjatundjate hooleks.

Aleksei Navalnõi on lääne silmis tõusnud Venemaa juhtivaks opositsiooniliidriks. Samal ajal on Vene meedias tituleeritud teda tundmatuks blogijaks ja ebaõnnestunud poliitikuks, kes pole suutnud tõusta isegi Riigiduuma saadikuks. Kahtlemata on Navalnõi väga mitmekihiline tegelane. Ta on teravmeelne, särav ja valusalt nõelav, ta paljastab korruptante ja sulisid ning ründab hulljulgelt maailma vägevaid. Tihti käsitleb ta teemasid, mida ametlik meedia ei puuduta, ja ründab nurkade alt, mida seni on peetud tabuks. Raamat „Mister Navalnõi“ avab kangelase tausta eesti lugejale.

Kuidas oleme jõudnud olukorrani, kus teadmiste asemel kuulutatakse õhust võetud alternatiivfakte, võltsuudised levivad epideemiana ja tunnetel on rohkem kaalu kui tõendusmaterjalil? Tõejärgsus on üks meie aja muret tekitavamaid fenomene, ütleb Lee McIntyre. Mis kõige hullem, seda kujundatakse ja kasutatakse sihilikult poliitilise ülemvõimu saavutamiseks. Et tõde jalule aidata, selgitab ta oma raamatus üleilmseks kujunenud nähtuse päritolu ja tagamaid.

Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi "kaasajastatud". Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutada tohtis. Järgemööda on vaatluse alla võetud stalinism ja selle pärand, tärkava neofašismi oht, Moskva keskvõimu repressioonid iseseisvusele püüdlevate rahvaste vastu, meie intrite tegevus, Lääne "gorbimaanide" soovimatus mõista eestlaste iseseisvuspüüdlusi, lahkhelid, rahvusradikaalide ja rahvarindelaste vahel. Tasakaalukalt, filosoofilisele ja kultuuriloolisele taustale tuginedes osutab Jaan Kaplinski hetke peamistele vastuoludele ja meie iseseisvumist ähvardanud ohtudele.

Statistiline ülevaade, isikuandmed, kinnipidamiskohad jm. Lennart Meri saatesõna, Vello Salo sissejuhatus.

Statistiline ülevaade, isikuandmed, kinnipidamiskohad jm. Lennart Meri ja Mart Siimanni saatesõnad.

Selle raamatu autorit, ajakirjanik Anna Politkovskajat ei ole enam. Palgamõrvar laskis ta 2006. aasta 7. oktoobril kodumaja liftis maha. See juhtus raamatu peategelase, Vladimir Putini sünnipäeval.

"Putini Venemaa" lõpus ütleb Politkovskaja: "Olen palju mõelnud: miks ma ometi Putini niimoodi ette võtsin? Miks ma küll teda nii väga vihkan, et kirjutasin isegi raamatu? Ma pole ju tema oponent ega poliitiline võistleja, vaid kõigest Venemaa kodanik, 45-aastane moskvalanna, kes mäletab Nõukogude Liitu kogu selle 1970.-80. aastate kommunistlikus roiskumises – ega taha enam uuesti sinna sattuda."

Keskerakond sündis 1991. aastal ning juba kolm aastat hiljem tekkis erakonna juurde noortekogu, mis tollal kandis nime "Recte". Praegu nimetame end pikemalt keerutamata Keskerakonna Noortekoguks. Täna oleme saanud 10-aastaseks ja seda siinne raamat tähistabki - kingitusena kõigile, kes on uskunud ja usuvad meie noorde elutundesse ja maailmavaatesse. See pilguheit olnule on täidetud lootusega, et sellist tagasivaadet saaks Noortekogu teha ka tulevikus - oma järgmistel tegevusaastatel, kui meid on veelgi rohkem ja meie jälg Eesti poliitikas veelgi sügavam. Siis, kui meie jälgedes on juba uued käijad...

Raamatusse on Arvo Sirendi üks 101-st (105-st) rahvasaadikust püüdnud sisu järgi 12 peatükis rühmitatult kirja panna oma osavõttu väitlustest parlamendi täiskogu istungitel.

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Raamatu autor on öelnud: „See on lugu põlvkonnast, kes elas pool elu ühes riigis ja siis, asukohta muutmata, hakkas edasi elama hoopis teises. Õigupoolest pidime me seda uut riiki alles looma hakkama. Kirjutan sellest, mida nägin, kuulsin ja kogesin enne 1990. aastat siseministeeriumis ja pärast seda majandusministeeriumis. Eks igaüks teeb oma järeldused ise.“

1952. aastal avaldati Ameerika ajakirjas Life artikliseeria, millest hiljem koostati raamat „Stalini kuritegude salajane ajalugu“. Selle raamatu teavet kasutasid vene ajaloolased ja kirjanikud laialdaselt juba enne selle ilmumist NSV Liidus. Endise NKVD ametniku Aleksandr Orlovi kirjutatud raamatus on mälestusi ja poliitilist analüüsi 1930. aastate sündmustest – Stalini julmustest Suure terrori ajal.

August 1991. Eesti rahva saatus ripub juuksekarva otsas. Kolm aastat kavalat ja kavakindlat laveerimist Moskvas ja julgeolekuvõrkudes ning eesti rahva äratamist ähvardab lõppeda meie juhtide arreteerimise ja vangistusega. Okupatsioonivõim on rakendanud ulatusliku diversiooni putšiga Moskvas. Valitud on selle uued käsilased Leedus ja Lätis. Kes on meie planeeritud juht? Reportaažilikus laadis meenutusteraamat annab ülevaate neist pingelistest päevadest ja öödest Tallinnas, Põlvas, Tartus, Haapsalus, Hiiumaal, Riias, Vilniuses, Moskvas, Foroses, Stockholmis, USA juhtkonnas. Autor, kes tegi kogu iseseisvumistee kaasa tippajakirjanikuna, annab ülevaate augustipäevadest läbi oma tähelepanekute ning intervjuude asjaosalistelt endilt

"Seda raamatut lugemata pole mõtet Euroopa Liidu asutustesse tööd otsida. Ka Euroopa Parlamenti kandideerijal peaks need mõttekäigud loetud olema". Indrek Tarand Luuk van Middelaar (s. 1973) on Hollandi poliitikafilosoof. Praegu töötab ta Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman von Rompuy nõuniku ja kõnekirjutajana. Tema esimene raamat, "Politicide", ilmus 2009. "Teekond Euroopasse" on tõlgitud mitmesse keelde ning on 2012.a. saanud Sokratese auhinna kui parim hollandi filosoofiaraamat ja samuti Euroopa raamatuauhinna. Autor on õppinud Grönigenis ja Pariisis ning tal on filosoofiadoktori kraad Amsterdami Ülikoolist (2009).

Kogumiku II osa on järg ja ühtlasi lõpetus 2001. a. sügisel alanud välisministeeriumi taastamisega seotud mälestuste kogumisele. Raamatu esimene osa oli pühendatud välisteenistuse 85. sünnipäevale ja käsitles iseseisvuse taastanud Eesti välisesindusi. Käesolev, välisteenistuse 90. sünnipäevale pühendatud osa on keskendunud sündmustele peamajas perioodil umbes 1990-1995, rõhuasetusega iseseisvuse taastamisele ja sellele vahetult järgnenud perioodile. Raamatus ilmuvaid lugusid on kogutud 2001. kuni 2008. aastani. Mõnikord on kirja panemise/linti rääkimise aeg konteksti mõistmiseks oluline ning see on päises märgitud. Lood jagunevad kolme gruppi: esiteks koostajale linti räägitud intervjuud, teiseks autorite kirja pandud mälestused ja kolmandaks märkmed vestlustest. Autorite valikul on lähtutud põhimõttest, et sõna saaksid võimalikult erineva suhtumise, tausta ja ametikohaga välisministeeriumi tolleaegsed töötajad.

Tunne Kelami portree-raamat, kus pikk kogu tema elu lahkav intervjuu Urmas Otile, katkendid päevaraamatust ja mitmed sõnavõtud. Palju fotosid. Miguel Angel Martinez, Euroopa Nõukogu president 1993-1996, aastast 1997 Parlamentidevahelise Liidu president, Hispaania parlamendi liige: Olen olnud Tunne Kelamiga tihedas koostöös viimased kümme aastat ja meie minevikus leidub ühiseid jooni. Me mõlemad oleme kogenud, mida tähendab olla diktatuuri all dissident. Veelgi enam: me mõlemad oleme mõistnud, et mitte igaüks, kes oli võimeline totalitaarsele režiimile vastu hakkama, ei suuda kasvada ümber demokraatlikus süsteemis tegutsevaks konservatiivseks poliitikuks. Tunne Kelam on vaieldamatult üks neist, kes sellise metamorfoosi edukalt läbi on teinud. Olles ise ammune sotsiaaldemokraat, olen olnud temaga kui veendunud konservatiiviga eriarvamusel paljudes konkreetsetes küsimustes. Oma parlamendigrupi liikmena on Tunne Kelam tugev väitleja vastaspoole argumentide kummutamisel. Sõbrana on ta usaldusväärne ja siiras inimene. Nõnda siis eelistangi temaga vestelda pigem vabadusest, inimõigustest ja muusikast kui majandus- ja sotsiaalküsimustest.

Selles mälestusteraamatus on juttu majast Tõnismägi 16, kus möödunud sajandi 40-ndatel aastatel võeti vastu Eesti rahva jaoks raskeid otsuseid. Nõukogude okupatsiooniaja algul paiknes seal Karl Säre juhitud EK(b)P Keskkomitee ning kohe seejärel Saksa okupatsiooni ajal Julgeolekupolitsei ja SD Einsatzgruppe A-le allunud Sonderkommando 1-a Martin Sandbergeri juhtimisel. Kurja kuulsuse säilitas maja ka hiljem. Pärast sõda paiknesid seal Vabariiklik Parteikool ja Parteiarhiiv. 1952. Aastal tõrjuti parteikool EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi poolt välja. Just seda asutust hakati hiljem rahvasuus nimetama "ussipesaks". Raamat on järjeks autori varasematele teostele "Kuldsed kuuekümnendad" (2011) ja "Kümme aastat Valges majas" (2013).

"Vabanemise rõõmud" on raamatu "Julgeolekust (KGB)" otsene järg. Uutmiseks nimetatud ajal hakkab Nõukogude Liit mõranema. Kiige osavõtul saavad teoks mitmed diktatuuririiki kõigutavad ettevõtmised - 1987. aasta suvel ilmub varem riigivastaseks tembeldatud küüditamisromaan "Maria Siberimaal" ajakirjas "Looming".