Reisikirjad

Reisikirjas kirjeldab autor Hiina elu-olu 1950-ndatel aastatel, samuti ajalugu, kultuuri- ja kunstielu, rahvameditsiini minevikku ja tänapäeva. Illustreeritud fotodega

Käesoleva teose kirjutajas on õnnelikult ühte isikusse koondunud teadlase, kirjamehe ja avastaja võimed. Beebe'is näeme moodsat teadlast, kes ei ole ennast isoleerinud ainult teadusliku töölaua taha, vaid kes püüab seoses olla kaasaegse seltskonna ja mõttemaailmaga. Tundes selle seose suurt tähtsust nii uurijale kui ka rahvale, valmib alati koos teadusliku kirjeldusega uurimissaavutisist ka laiematele kultuursetele ringidele määratud populaarteaduslik raamat. Sel teel on tema sulest ilmunudd terve sari teoseid. W. Beebe sündis 1877. a New Yorkis, õppis Columbia ülikoolis, sai 1899. a New Yorki Zooloogilise Seltsi ornitoloogia osakonna kuraatoriks ja hiljem sama seltsi troopiliste uurimiste osakonna direktoriks. Tema esimeseks uurimisalaks olid linnud, hiljemini aga siirdus ta mereloomastiku uurimisele.

"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.

Autoreid on kaksteist. Maailma avasilmi vaatamisele tuleb ikka juurde üks omapoolne täiendus: inimese oma tegevus- ja ametiala vaatenurgast nägemine. Siinkohal olgu märgitud, et kolm autoreist on teadurid: Raimund Ubar - arvutusmasinate spetsialist, Kalju Laas - rahvastikugeograaf ja Enn Kreem - astrofüüsik; Luule Sirp ja Johannes Undusk esindavad Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut; Bruno Pao on varustaja, Rein Kallas "Saare Kaluri" tootmisjuht, Leonid Parašin töötab kirjastuskomitees; Harri Vilpart laulab meeskooris; Tiiu Voogla rändas ehitusmalevlasena; Mati Kalkun on ajakirjanik ja Vahur Raid näituste direktor. Paigad, mis praeguses kogumikus Antarktika ja Saaremaa vahepeale jäävad, on Austria, Belgia, Donbass, Holland, Island, Jordaania, Kamtšatka, Kuramaa, Küpros, Liibanon, Luksemburg, Mehhiko, Saksa DV, Saksa FV, Süüria, Taganrog ja Tšukotka.

Tiit Pruuli raamat avab Liibanonis pantvangis olnud seitsme eestlase vabastamise tagamaid. Põnevusraamatust saab teada, kuidas tegutsesid Eesti välisministeerium, kaitsepolitsei, välisluure ja teised ametiasutused ning üksiküritajad nii Eestis kui ka mujal maailmas. Raamatus on seniavaldamata dokumente, andmeid läbirääkimisest, röövitute sugulaste päevikukatkeid. Samuti antakse põhjalik ülevaade Lähis-Ida ajaloost, kultuurist ja poliitikast.

See raamat räägib nii afgaanidest kui ka ühe eesti naise elust Afganistanis aastatel 2006-2008. Hoides end eemal relvastatud kaaskonnast, reisis autor üheteistkümnes provintsis ning sai hurmatud afgaanide väärikusest, traditsioone austavast elustiilist ja suurejoonelistest maastikest. Raamatus on juttu ka igapäevasest eluolust Kabuli kodus ilma okastraatide ja valvuriteta.

Raamatu autor Mait Nilson on juht ja ettevõtja, kes jättis oma juhtimistöö, et ellu viia ammune unistus – sõita isetehtud amfiibautoga ümber maailma. Oli vaja kakskümmend aastat unistamist, viis aastat sõiduki ehitamist, aasta reisi korraldamist ja seiklus võis alata.

"Autoga ookeanile" on tavalisest reisikirjast erinev lugu sellest, kuidas ühte tehniliselt ja bürokraatlikult keerukat reisi korraldada ja mida kõike võib sellisel reisil ette tulla.

Marek Sadam on rändur. Viimased aastad oma elust on Ta olnud kodumaalt, kus Teda teatakse kollektiividest Laur ja Sadam, N-Euro, Tuulemaa, eemal. Sadam on olnud tele- ja raadio saatejuht ning on paljude laulutekstide autor. Ta on edukalt kontserte andnud Euroopas ja USA-s, olnud müügiedetabelites ning töötanud mitmete tuntud produtsentidega. Ennekõike on ja jääb Sadam siiski lihtsaks Maapoisiks, kes mööda maailma seigeldes, mõtiskleb ümbritseva ja kodumaa üle. See on raamat teel olemisest. Loo raamiks on kolmepävene reis bussiga Miamist Los Angelesse.

Austria rännu- ja kirjamees geoloog Herbert Tichy armastab seiklusi ning oskab neist jutustada huviäratavalt ja sooja huumoriga. Lugeja tõuseb Himaalajas koos temaga maailma kõrguselt seitsmendale mäele, on šerpade pulmapeos, liigub filipiinide džunglis koos peadeküttidega...

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu – armastus, abielu, usk, soosing – oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja – võttis jälle ette uue retke.

Tutvu Joosepi erakordse seiklusjutuga, mis viib sind Paapua Uus-Guinea lopsakasse
džunglisse ja kohalikele küla- ning linnatänavatele! See on kirega kirjutatud raamat ühe eesti noormehe viis kuud kestnud rännakust teises maailma otsas. Riigis, mis on täis kummalisi tavasid, värvikaid inimesi ja ainulaadset ahhetama panevat loodust.

Lugeja saab osa Joosepi igapäevaelust, põnevatest teaduslikest välitöödest ja ehedatest
kultuurikogemustest, mis ajavad naerma ja panevad imestama. Ideaalne lugemine kõigile, kes armastavad tõelisi seiklusi ja värvikaid lugusid. Haarav ja humoorikas raamat, mis lennutab lugeja vihmametsa, vulkaani kraatrisse, koopasse ja ühepuupaati, muuhulgas rinda pistma dinosauruse mõõtu kaasuaride, beetlipähklite ja nõidumistega.

Krister Kivi emotsionaalne reportaaž väliseesti kogukondadest kogu maailmas. "Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi oli enda koostatud ümberilmareisil 32 päeva ja kõik need päevad on meie ees. Üsna intiimses vormis. Koos söögiga (valdavalt kehv), koos kohtumistega (mis tekitavad temas põhiliselt tülpimust ja viha), koos nõmedate hotellide ja vooditega, (millest vaid paar saavad talt leebema sõna). Muidu on see reis üks rist ja viletsus, pettumuste jada, kus üks jama jälitab teist nagu jahikoer jänest. Hea meel on mul sellest, et autor on nii aus. Kõik need kohad ja inimesed, ei mingit meeldidapüüdmist, nagu näete. Nii härra Kivi teid näeb, palun väga. Aus isekus, kus kõlbab vaid parim, on muide tema isiku lahutamatu osa. Kahju on mul neist, kes seda raamatut lugedes haiget saavad. Kes näevad ennast siin viisil, mida nad ei oota või mis neid häirib. Teile ütlen ma, et oleks võinud minna ka halvemini. Miks ta siis reisib, kui see nii jube on? Jah. Seda olen ma temalt küsinud isegi. Ja vastus on, et reisimise enda pärast. Tema element on liikumine ühest punktist teise, reisimise protsess ise, mitte kohalejõudmine." Tiina Kaalep, komandeerija ja raamatu toimetaja

Brošüür tutvustab Eesti beebisid, kes on koos vanematega seilanud ookeanil või sooritanud lausa ümbermaailmareisi. Üks tuntumaid beebisid on Ahto Valteri laps Ewen, kes tegi 1932.a koos vanematega kaasa ümbermaailmareisi purjejahil "Ahto".

Rikkalikult illustreeritud raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht". Reisijuht kirjeldab kultuurihuvilistele Eestimaa kirikuid, linnuseid, mõisaid, muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Teejuht on üles ehitatud maakondade kaupa, eraldi tutvustatakse Tallinna ja Tartu turismiobjekte. Lisatud on kaardid, skeemid, joonised, arhitektuuriterminite sõnastik, turistile vajalikud telefoninumbrid ja muu teave.

Kuus eesti meest – Hannes Hanso, Liivo Niglas, Priit Kuusk, Kristjan Prii, Tanel Rütman ja Mart Kuusk – sõitsid 2007. aasta kevadel ja suvel ratastega üle Himaalaja. See oli nende teine, üsna pööraseks ja absurdseks kiskunud seiklus, mille kohta kõik mehed usinalt märkmeid tegid. Raamat on selle reisi aus kroonika, mille on kirjadest, päevikutest, blogist ja meenutuskildudest kokku sidunud Heidit Kaio.

"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab...

Kuidas ma siia sattusin? Kasvasin üles Hiinas, traditsioonilises hiina perekonnas. Mu vanemad käisid üheksast viieni tööl riigile kuuluvas ettevõttes, mis tootis ronge. Me sõime iga päev riisi. Elu oli hea ja ma ei mõelnud kordagi kuskil mujal kui Hiinas elamisele. Minu teadmised elust piirdusid koolis hästi õppimisega, endast vanemate inimeste austamisega ning poes sõbrahinna küsimisega. Nii oligi. Mul ei olnud kunagi põhjust Hiinast lahkuda, sest Hiina oli mu kodu. Kuni ma sain kaheksateist ja lõpetasin keskkooli.

Pagulasmälestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909-1910

Üks raamat. Kaks autorit. Tuhandetahuline Etioopia. Karin on Euroopa Liidu diplomaat, Merle kodanikuühiskonna aktivist. Karin näeb elu pealinnas, Merle elab ja töötab kõrvuti kohalikega. Nad näevad sedasama Etioopia elu kahest täiesti vastandlikust vaatepunktist. Nende elude vahel on vaid viis tundi autosõitu, kuid ometi tundub nagu elaksid nad eri riikides. See on nende Etioopia – isiklik, poliitiliselt ebakorrektne, karm ja hingematvalt ilus. Osade nende peatükkide eest võib Etioopias vangi minna või ära kaduda.

Maailmakuulsa norra teadlase ja rännumehe haarav jutustus tema esimesest tuntuks saanud reisist Fatu-Hiva saarele Vaikses ookeanis, kus ta elas pärismaalaste primitiivset elu täis seiklusi ja ohte. Raamatu väärtust tõstavad eluloolised kõrvalepõiked.

"Himaalaja jutud" on ühtaegu vaimukas ja kurb reisikiri elust maailma katusel – Himaalaja piirkonnas, kus Hiina poolt okupeeritud Tiibetis kaovad inimesed; kus plahvatavad pommid ja hävivad kultuurid; aga kus seikleb ka kentsakaid rändureid ja peetakse Tiibeti olümpiamänge. Eluterve sarkasmiga kirjeldatud seiklustest võtavad teiste seas osa popkunstnik Kiwa ja üks Eesti riigikogu liige, kel tuleb rinda pista rohelise tšilli ja kohaliku riietumiskultuuriga.

Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita. Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.

"Illusioonimeistrid" on järg Lii Undi raamatule "Parim näitleja linnas", köitev ja üdini siiras lugu vaimsetest otsingutest Indias. Seekord keskendub autor inimsuhetele ja kergitab näivuse loori ka valusatelt teemadelt. Kas armastus on sama, mis surm? Kuidas tabada tõde? Mis tunne on olla liikuv rahakott? Lii Unt loob meisterlikult värvika pildi India argielust, kultuurist ja inimestest.

India looduseuurija ja jahimehe Jim Corbett'i jutustused paeluvad asjatundlike kirjeldustega India omapärasest loodusest, keskendudes inimesesööjate kiskjatega seotud ohtudele. Autor kirjutab oma kohtumistest tiigrite ja leopardidega; palju huvipakkuvat leiab lugeja ka India olustiku ja rahva kohta.

Suhtlemine on kõige tähtsam – kui sa ei suhtle, siis ka ei juhtu midagi, ja lood jäävad tulemata. Reisides kogetakse midagi, mida muidu ei tunnetata. Juhuslikult juhtub – selles on enam mõttetera ja õpetlikkust, kui aimata oskame. Aega peab olema. Üha enam valdab mind viimasel ajal tunne, et ajas on kõik kinni, täpsemini selles, kuidas me oma aega kulutame. Kiirus tapab kõik: muudab ümbritseva halliks, inimesed asjadeks, asjad rahaks ja tunded olematuks. Eelkõige kajastavad need lood soome-ugri rahvaste olukorda ja olustikku, tehes seda nii, nagu reisiraamatud või õpikud ei tee. Nende abil võib mõista Venemaa soome-ugri aladel valitsevat õhustikku ja mõtteviise. Hõimurahvaste juurde jõudmiseks pole kunagi hilja.

Selle raamatu sündmused viivad tagasi 2001. aastasse, kui üks Malaisia saarestik oli Eesti ja Põhjamaade Robinsoni-tõsielusarja võttepaigaks. Kui keset põhjamaist vettinud veebruarikuud saabub saatuslik telefonikõne, mis kutsub tööle paradiisisaarele, ei mõtle noor teletoimetaja pikalt. Ta asub ametisse ühena jumalatest. Kõigepealt tuleb parimad raha ja kuulsuse pärast võitlejad soovijate massist välja sõeluda, siis kaamerate ees vette visata. Võimsa reality-produktsiooni haarmete vahel on raske kõigil, nii Robinsonidel kui võttetiimidel: egod põrkuvad, himud ahvatlevad, saladused ahistavad…

Kümned tuhanded on juba läinud – kas sina oled järgmine?

Reisikiri tutvustab sõnas ja pildis Brasiiliat - sealset igapäevaelu ja suurlinnu.

Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, ent samas ka tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt sissejuurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus keegi ei taha tegelikult teada, mida sellest kõigest arvab üks valgenahaline naisterahvas, kes on tööle tulnud kohalikku päevalehte.

Selle raamatu veergudel jagab autor lugejaga oma vahetuid, eredaid muljeid Taani maast ja rahvast. Nende muljete aluseks on tavaline turismimatk. Säärase matka ajaline piiratus ning programmi koormatus seavad kirjaniku küllalt raske ülesande ette: tohutust tähelepanekutehulgast, kõigest läbisegi nähtust-kuuldust tuleb algul hoolikalt välja noppida peamised, iseloomustavad üksikasjad. Alles sel kombel n.-ö. rikastatud materjalist kujuneb pingsa töö tulemusena järeldustes ja üldistustes tõsioludele vastav, objektiivne pilt tegelikkusest.

Selles raamatus viib autor lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades köitvalt suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.
Raamat on illustreeritud fotodega.

Sageli küsitakse Vargamäed külastades, kas kõik oli elus nii nagu romaanis. Siis selgubki, et koguni mitte. Kirjanik ei kopeerinud elu, vaid võttis sealt materjali ja vormis seda oma kunstiliste kavatsuste järgi. Paljud sündmused ja olukorrad kujunevad romaani-Vargamäel sootuks teisiti, kui nad toimusid omal ajal tegelikkuses. Kirjaniku isa pole kunagi sõbrutsenud oma saunamehe naisega ega temaga naitunud. Ei teata Jussi, kes oleks end üles poonud. Ei mäletata, et mõni sulane oleks lasknud Pearut läbi peksta. Ja Pearu kohta kinnitatakse, et ta pole kunagi kaevuraketele istunud...Selles raamatus viib Ilmar Sikemäe lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.

Sisukord:
Kas võtame püssi kaasa?
Puuvillapealinn linnulennult
Köie otsas mööda Tjan-Šani
Bibi Hanumi polnudki!
Läbi kõrbe -- kaamelil ja parvel
Tšinghis-khaaniga ühes saunas
Tuhandeaastane maa ja kümneaastane pealinn
Mis mul veel meelde tuli

Olev Remsu on sünnilt rännumees. Kas pole Remsu üks veider mees? Selle asemel, et rahulikult kodus istuda, laseb tema mööda maamuna ringi. Ehk saab nähtud paiku hinnata selle järgi, kuhu hing kõige rohkem tagasi igatseb. Remsu mõtleb pisut ja vastab: Jeruusalemm, Tahiti, Marrakech ja...

Käesolev teos on üks inglise kirjaniku, loomaaia- ja looduskaitsetegelase Gerald Durrelli varastest reisiraamatutest, mille tegevus viib meid jõgedest ja jõekestest lõhestatud Guyana niiskesse selvasse, kus tutvume imeväärsete loomadega ja saame osa nii mõnestki veidravõitu vahejuhtumist, mis vürtsitavad loomapüüdja vaevarikkaid argipäevi.

Asjalik abimees Krimmi suundujale. Brošüüris antakse ülevaade Krimmi loodusest, ajaloost, kaasajast, linnadest ning vaatamisväärsustest.

"Krimmi päevik" on humoorikas sissevaade Ukraina külaromantikasse ja Krimmi elanike, eelkõige seal elavate eesti juurtega inimeste eluolusse ja identiteeti. Kõrvuti kohalikuga kajastuvad raamatus ka autori enda tunded – raske algus võõrastes ja kasinates oludes, kodunemine ja teistkordne naasmine keskkonda, mis oli algul vastumeelne ja tundmatu. Raamat on saadaval kahe erineva kaanepildiga, vali endale sobivam! Tiina Rekand elab alates 2008. aasta sügisest Krimmi eestlaste keskuseks olevas Krasnodarka külas, kus kogub materjali sealse eestlaskonna kohta, ja töötab Aleksandrovka keskkoolis, õpetades kohalikele eesti keelt ja kultuuri.

NB! Müügil ilma CD-ta. Raamatu «Kuidas rännata ilma hirmuta» esimene osa räägib välismaal reisimisest ja sellega seotud hirmude ületamisest. Teine osa kõneleb rännakutest, mida on võimalik kogeda ilma reisimata: meditatsioonist, hingerännaku-taimedest ning väelauludest/-tantsudest. Kolmas osa käsitleb elu kui rännakut sünnist surmani. Seal filosofeerib Tom teemadel ego, soov omada olemasolevast rohkemat, looja, inimsuhted, surm ja tänulikkus. See lauludest, luuletustest, mõtisklustest ja põnevatest rännulugudest pakatav kirjatükk on omamoodi rändamise käsiraamat ning pakub igale avarduda-soovijale kindlasti innustust ja tuge. Tom Valsberg on iseäralikest ideedest pakatav rändmuusik ja sõnasepp, kes on viimase kümme aasta jooksul ohtralt maailmas ringi reisinud. Rännakutest inspireeritult on Tom kirjutanud palju Indigolaste laule ja avaldanud Eesti Ekspressis luuletusi ning rännulugusid. Rännakuraamatu teeb eriliseks sellega kaasnev heliplaat, mis võimaldab raamatusse põimitud laule lugemise kõrvale ka kuulata. Lisaks Indigolaste ja Tane mahuta lauludele leiavad plaadil ilmavalgust ka Tommi uue ansambli Manki Maindi kuus tuttuut laulu.

Raamatu "Naljakas inimene" kohta on Voldemar Panso ise kirjutanud: "See naljakas kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui und ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab reisida." Ka teine raamat, "Laevaga Leningradist Odessasse", sisaldab kirjaniku enda reisimärkmeid.