Sport

Tsitaat Tiit Lääne koostatu raamatust "120 aastat jalgrattasporti Eestis": Eriti pidulikuks kujunes 8. augustil 1893. aastal Viljandis korraldatud esimene jalgrattavõistlus. Ratturid läksid rongkäigus Käsitööliste Seltsist Tallinna tänaval praeguse bussijaama kohal asunud stardipaika. Esinduslik oli ka kohtunikepere eesotsas "otsuse" (pea)kohtuniku linnapea M. Schöleriga. Sõideti Klaassepa kõrtsini ja tagasi - kokku 8 versta. Võistlejad lähetati kolmeminutiliste vahedega paarikaupa. Kümnest startinust võitis P. Hendrikson - tema aeg oli 18.20,0.

Eesti kõigi aegade suurima naismaratonijooksja Jane Salumäe lugu räägib naisest, kes veetis lapsepõlve Tallinna agulis, kaotas varakult vanemad, kuid suutis kitsaste olude kiuste jõuda maailma parimate pikamaajooksjate hulka. Tema võistlustee käis ameerika raudteena üles-alla, hiilgavad võidud suurmaratonidel vaheldusid nappide kaotuste või katkestamistega tiitlivõistlustel. Sama tormiline on olnud tema eraelu. "Maraton nõuab kõige suuremat inimlikku vastupidavust," tunnistab sportlane, kellele kuuluvad siiani mitmed Eesti rekordid. "Nelikümmend kaks kilomeetrit, kaks ja pool tundi puhast eneseületust. Et seda aastate pikku teha, peab jooksmine ikka väga palju meeldima. Mina armastan joosta! Lähen rajale, lülitan end muust maailmast välja – jääb ainult liikumine ja võrreldamatu vabadusetunne…"

Erika lugu tema teekonnast Camino de Santiagole

Omalaadne kokkuvõte tervest Eesti spordi esimesest, 20. sajandist. Teatmeteos hõlmab 36 olümpiaala ja 4 tehnilist spordiala, millel on Eestis olnud kõige suurem populaarsus ja paremad tulemused. Raamatus on alade kaupa kronoloogilises järjekorras esitatud aasta, sportlase ees- ja perekonnanimi, ühinguline, seltsiline või klubiline kuuluvus, tulemusaladel ka resultaat, lõpus on isikunimede register.

Eesti spordi biograafiline leksikon" (ESBL) jätkab pärast Berliini olümpiamänge 1937. aastal ilmunud leksikoniga alustatud ja aina töömahukamaks kasvanud üritust -- meie spordirahva lühielulugude koondamist raamatukaante vahele. Käesolev väljaanne, Eesti kõigi aegade mahukaim spordiraamat, sisaldab 4051 artiklit, neist 3260-le on lisatud portreefoto. Eestis on rohkem kui sada spordialast liitu, ühendust või piirkondlikku liitu. Leksikoni on hõlmatud ka vaimsed spordialad, nagu male, kabe ja rendju. Isikute valikul on eelistatud häid sportlikke tulemusi saavutanud sportlasi: olümpiamängudel, MM- ja EM-võistlustel osalenuid ning Venemaa, NSV Liidu või Eesti meistriks tulnuid. Leksikoni on võetud ka teenekate treenerite, sporditegelaste, spordiliitude kauaaegsete juhtide, spordikohtunike, sporditeadlaste ja spordiajakirjanike elulooartikleid.

Matti Nykänen (1963–2019) võitis suusahüpetes neli olümpiakulda ning tuli kuuekordseks maailmameistriks. Ta oli 1980ndatel ühe spordiala tuntuim nägu, kuid ühtlasi sai temast oma aja üks tuntumaid soomlasi. Peale spordi sai Matti kiirelt tuntuks ka hoopis muudel põhjustel – tema suust tuli hulk äraspidiseid mõttevälgatusi, mis muutusid üldrahvalikeks ütlusteks ning pidevalt viskas ta suuremaid ja väiksemaid vempe. Ühel hetkel väljus asi kontrolli alt, pisikestest vempudest ja ülemeelikutest pidudest kasvas välja tõsine alkoholism, sekeldused muutusid kriminaalseks ning kunagine iidol saatus korduvalt kohtupinki ja isegi vanglasse. "Elu oli laif" sisaldab suure hulka värvikaid ning tragikoomilisi lugusid, kuidas üsna tavaline soome poiss sai ühel hetkel meedia lemmikuks ja lüpsilehmast, kuidas olümpiavõitjast sai eluga puntras laulja, kes esines pidevalt mööda erinevaid kõrtse. Raamatul on nii dokumentaalne, naljakas kui tõsine külg – siin on kõik need pöörased lood Matti tegudest ja ütlemistest, kuid ühtlasi küsitakse – kas keegi oleks võinud midagi teha teisiti, et lool poleks olnud selline lõpp?

Kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe avameelne tagasivaade oma elule

Sporditeemaliste karikatuuride kogumik

"Heiteareenide sangarid" purustab müüte ja kergitab saladuseloore Kogu maailmas on üsna vähe võistlussarju, mida korraldatakse vähemalt poolsada aastat. Muutuv aeg ja uued tavad kipuvad spordiüritustele saatuslikuks saama. Kuid Heitjate seeriavõistlus särab endiselt kroonijuveelina ja jõuab esimese tõsise juubelini – kevadel 2019 algab maineka jõuproovi 50. hooaeg! Selle mõõduvõtmise tähtsust Eesti spordis on keeruline üle hinnata. Kuulsa treeneri Aleksander Lohu ning tema mõttekaaslaste-ametivendade Raul Uulmani, Vladimir Žulini ja Uno Trei eestvedamisel käivitunud Heitjate seeriavõistlusel on osalenud sajad sportlased. Nende hulgast on välja kasvanud säravaid tippe, kelle kordaminekud on vaimustanud tuhandeid kaasmaalasi ja pakkunud kõneainet ka laias maailmas. Heitjad-tõukajad püsivad koos mitmevõistlejatega meie kergejõustiku autahvlil. Poole sajandi jooksul Eestile kuulsust toonud sportlased on innustanud oma eeskujuga noori uuele tasemele pürgima. Raamatus "Heiteareenide sangarid" astub lugejate ette nimetatud valdkonna raskekahurvägi: tiitlivõistlustelt koguni 11 medalit noppinud Gerd Kanter, kahekordne olümpiapronks ja MM-hõbe Jüri Tamm, olümpia- ja EM-pronks Aleksander Tammert, maailmameister Andrus Värnik, EM-i pronksmedali omanik Magnus Kirt ja paljud teised ala suurkuj

Andrus Värniku teed kullani ja Gerd Kanteri küpsemist maailma tippkettaheitjaks on kirjeldatud raamatus "Helsingist Helsingisse". Kergejõustiku 10 maailmameistrivõistlust on andnud meile kangelasi ja antikangelasi, legendaarseid heitluse ja tulemusi. Võistluste tipphetkedest ja Eesti kergejõustiku suurkujudest joonistub kergejõustiku viimase veerandsajandi pilt.

Milline on olümpiamedali hind? Pekingi taliolümpialt Eestile ainsa medali toonud Kelly Sildaru pole lihtsalt üks sportlane paljudest. Teda on juba pisikesest peale peetud imelapseks. Ta on üles kasvanud meie kõigi silme all ja aastaid säranud üle väikese Eesti piiride. Aga imelapse elu ei ole alati imeline. Vaid vähesed inimesed teavad, kui okkaline on olnud Kelly teekond tippu tegelikult, sest pikka aega kõneles Kelly eest tema treenerist isa, kelle tegusid uurib nüüd prokuratuur. Selles raamatus räägib oma loo ausalt ja avameelselt Kelly ise. Kelly Sildaru keeruline teekond. Kelly Sildarust sai juba väikese tüdrukuna maailma parim pargisõitja, kes ei kaotanud oma lemmikalal ainsatki võistlust. 13-aastasena võitis ta kõigi aegade noorimana ekstreemsportlaste kõige mainekama jõuproovi, X-Gamesi. 16-aastasena tuli ta kõigi aegade noorimana täiskasvanute maailmameistriks rennisõidus. 19-aastasena tõi ta Eestile Pekingi taliolümpialt medali. See ei ole olnud lihtne teekond. Suurte võitude vahele on mahtunud ka palju musti päevi – valu, pisaraid ja loobumismõtteid. Kelly ei ole selle koorma all murdunud. Ka nüüd, kui imelapsest on meie kõigi silme all sirgunud noor naine, on temas ikka veel alles seesama siiras, sõbralik ja armas tüdruk, kellena ta aastaid tagasi avalikkuse ette astus. Selles – mitte suusatrikkides – on Kelly suurus.

Ants Antsoni elulooraamat

Raamat sisaldab kolme baleriiniga juulis-augustis 2005 tehtud usutlust ja rohkelt fotomaterjali tantsija lapsepõlvest, rollidest ning eraelust. Raamat kirjeldab andeka tütarlapse teed lavale, õnnelikke aastaid tantsus ja Eesti esindusteatris maad võtnud staganatsiooni. Ometi jätkub raamatu lehekülgedele piisavalt helgust ja rõõmu, sest nagu ütleb Kaie Kõrb, saab elu ainult paremaks muutuda.

Käesolev on üldse esimene teos Eesti kõigi aegade kuulsaimast sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast Kristjan Palusalust. Teos sisaldab Palusalu enda tagasivaadet oma sportlase- ja eluteele. Edasi saavad sõna ta vennad-õed, abikaasa, poeg ja tütar, lähedased tuttavad, omaaegsed võistluskaaslased, töölaagri- ja vanglakaaslased, temaga kokku puutunud võhivõõrad. Samuti esitatakse väljavõtteid nii ennesõjaaegsest kui hilisema aja perioodikast ning olümpiavõitja ülekuulamisprotokollidest.

Mitmete suurepäraste sportlasbiograafiate autori teos meie kõigi aegade parimast sportlasest, rahvusliku ärkamisaja suurkujust. Esmakordne ammendav ülevaade rahvuskangelase elukäigust pole traditsiooniline spordiraamat. Ennekõike keskendutakse siin Lurichi üldrahvalikule äratajarollile keset kõige süngemat venestamisaega, tema mõjutustele meie tärkava vaimueliidi hulgas. Saame teada, miks pälvis ta Venemaal tiitli "eesti jumal", sai atleedikuju ideaaliks Euroopas, muutus mütoloogiliseks kangelaseks kodumaal. Teos pakub rohkesti uut eluloolist teavet. Esmakordselt leiavad publitseerimist enam kui poolsada Lurichi kirja, tuuakse ära katkeid teda käsitlevatest ilukirjanduslikest ning dokumentaalteostest. Kaunis kujunduses suureformaadiline ning rikkalikult illustreeritud väljaanne on vääriline meenutus ühest meie armastatuimast rahvuskaaslasest.

See raamat räägib Tartu legendaarsest kergejõustikutreenerist ja Tartu ülikooli õppejõust Martin Kutmanist (1928-2012). Martin Kutman, kes õpetas ülikoolis üle saja semestri ning treenis paljusid Eesti kergejõustikku ilmestanud sportlasi, oli põneva elukäiguga. Ta sündis Gruusias Estonka külas, veetis seal lapsepõlve ja käis Gruusias ka koolis ja instituudis ning kuulus Gruusia kergejõustikukoondisesse teivashüppajana. 1952. aastal tuli Kutman ülikooli kergejõustikukateedri juhataja Fred Kudu kutsel Tartusse ja ülikooli, kuhu jäigi kogu eluks. Teivashüppes esindas ta ka Eesti koondist, treenerina on ta aidanud tippu aga paljusid (Anna Iljuštšenko, Ain Evard, Gennadi Organov, Jevgeni Jessin, Muza Lepik (Vorotõntseva), Margit Thomson (Aidla), Enn Lilienthal, Helgi Kivi (Haljasmaa), Aivo Noormets jt). See raamat räägibki sellest ajast. Räägib ülikooli kergejõustikukateedrist ja selle suurest rollist Eesti kergejõustikus, räägib ülikooli staadioni ja Kääriku ehitamisest, räägib Martin Kutmani treenerinippidest, aga ka näiteks Lehe Viktorist ja sellest, mis tema juures Gruusia külas juhtus. See on raamat treenerist ning tema kolleegidest ja õpilastest. Paljud neist räägivad selles raamatus. See on kokku pikk ja põnev lugu. Lugu treenerist, kes oli "hästi soe inimene, hästi teistele mõtlev. Mäletan tema sooje silmi, kui ta sulle justkui südamepõhjast otsa vaatas. Temaga sai kõigest rääkida, tema oli avatud, nii muutusid ka ise avatuks. See oli talle nii loomulik," nagu räägib raamatus kõrgushüppaja ja nüüdne treener Margit Thomson.

Raio Piiroja elulooraamat

Novak Djokovici elulooraamat

Raamat maadlejast Martin Kleinist

"Sellest mängust saab alguse ränk haigus, mis vaevab mind pikki aastaid ja vajutab pitseri kogu mu karjäärile. Sellest mängust saab alguse ka mu rännak Jumala juurde, kelle poole ma lõpuks abipalvetes pöördun. Selle mänguga lõpeb minu lapsepõlv." Nii kirjeldab Eesti kõigi aegade edukaim tennisist Kaia Kanepi oma elulooraamatus üht oma karjääri pöördepunkti, mis muutis kogu ta elu. Meie kauaaegne esitennisist jutustab elulooraamatus esmakordselt raskest haigusest, mis teda aastaid vaevas, kuid millest ta pole seni tihanud rääkida mitte kellelegi, isegi mitte oma kõige lähedasematele inimestele, sest pidas seda nii piinlikuks. Sama ausalt ja avameelselt räägib Kaia Kanepi raamatus ka oma keerulistest isiklikest suhetest treeneritega ja dramaatilistest treenerite vahetustest. Raamatus on kasutatud Kaia Kanepi päevikuid aastatest 1995-2012. Raamatu lõpus on eraldi statistikaosa põhjaliku ülevaatega kõikidest Kaia Kanepi võistlusmängudest.

Sporditeooria õpik. Sporditeooria kui teaduse eesmärgiks on sporditegevuse sotsiaalsete, organisatsiooniliste, metoodiliste, pedagoogiliste, bioloogiliste jt aspektide objektiivsete seaduspärasuste väljatöötamine.

Tuntud spordikirjaniku teabemahukas teos Lääne profipoksi ajaloost ja tänapäevast, tähtedest, telgitagustest mahhinatsioonidest ja sidemetest maffiaga.

Hank Haney avameelne ja üllatavalt läbinägelik jutustus Tiger Woodsi treenerina veedetud kuuest tormilisest aastast, mille jooksul võitis äärmiselt andekas golfimängija kuus suurturniiri ning tegi golfiajalugu. Hank oli üks vähestest inimestest, kellel lubati eesriide taha piiluda ja Tigerit peaaegu kõikides olukordades jälgida. Kunagi varem pole Tigerist kirjutatud raamatut, mis oleks nii intiimne, paljastav või pungil kogemustest, mida läheb vaja tõelise sporditähe treenimisel.

Raamat jutustab loo Tamma värvikast karjäärist, eraelust, võitudest ja kaotustest elus ja platsil. Lisaks kirjeldatakse läbi tema isiku ja kaasaegsete intervjuude kogu tollast korvpalli- ja ühiskondlikku elu.

„Ma olen mänginud jalgpalli, niikaua kui ma mäletan, alates sellest, kui ma olin nelja aastane. Alguses oli jalgpall, mitte sõna. Jalgpall oli alati enne kirjandust, enne lugemist, enne kooli. Enne tüdrukuid, enne oli jalgpall, siis kõik muu.“ Ungari kirjanduse suurkuju Péter Esterházy raamat räägib jalgpallist tema enese elus ja tema rahva ajaloos. Jalgpall on tema kirg. Väikejalgpalluri, jalgpallifänni ja vananeva jalgpalluri läbielamiste kirjeldused saavad tema raamatus üldinimliku mõõtme ja mõtestuse. „Tagantjärele targana võin öelda, et just jalgpall päästis mind algkoolile loomulikuks peetavast kiusamisest. Jalka oli minu normaalsuse mask: minu tegelikuks minaks peeti klassimeeskonna tugisammast ja seda ebameeldivat kõiketeadjat omamoodi arusaamatuseks.“ Autor on pärit põlisest aadliperekonnast, hariduselt matemaatik ja vaimulaadilt intellektuaal. Teose eestindas kultuurkapitali tõlkeauhinnaga pärjatud tõlkija Lauri Eesmaa.

3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksu. Tundub päris tõsise katsumusena? Aga 40 päeva järjest: kokku 152 km ujumist, 7200 km rattasõitu ja 1688 km jooksu. Ja kiiremini kui keegi teine. Vigastustevabalt. Hullumeelsus? Võib-olla. Võimatu? Ei, kui selle võtab ette Rait Ratasepp, kes teab, et see on võimalik ja tehtav. Ultramees, kelle sihikindlust ja tahtejõudu saab ainult kadestada. Üleilmset fenomeni avav motiveeriv ja energiatsüstiv raamat kirjeldab ultrasportlase kujunemislugu ja täielikku pühendumust. Aga pakub ka näpunäiteid, millest eeskuju võtta, mida tähele panna, et sellise võimekuseni jõuda ja kuidas vigadest õppida. Juttu tuleb treeningutest, toitumisest ja vaimsest ettevalmistusest. Raidu jaoks pole enam ammu küsimus keha füüsilistes piirides, vaid selles, kuidas järgmine hull eesmärk endale peas "maha müüa". Kuidas olla tõeline igiliikur inimnahas.