Teadus

"Igatahes oli naisel tol romantilisel ajal suurem mõju tööliste massile kui mehel. Eriti noorel naisel. Nad hakkasid teda jumaldama, uskuma temasse kui kõrgemasse olevusse, läkitatud kustki teisest ilmast neid rõhutuid ja vaevatuid päästma." Marta Lepp

Tartu Ülikooli emeriitprofessor, maailmamainega gastroenteroloog, Eesti Kirjanduse Seltsi auliige dr med Kaljo Villako kuulub põlvkonda, kellele oma riik oli kaheldamatu reaalsus ja kellel oli õnn käia koolis ning ülikoolis vabas Eestis, kuni lõppeva 20. sajandi suurimate roimarite sobing sellele kõigele vägivaldse lõpu tegi. Hitleri ja Stalini vanglaid seestpoolt näinuna, 1944. a hilissuve meeleheitlikus vastupanuvõitluses osalenuna paneb professor Villako oma mälestuste esimese osa lõpp-peatükile tähendusliku pealkirja Katabasis ('allaminek'). See protsess on üksikasjades kirjas tema mälestusteraamatu teises köites. Seni aga rändame 1920., 1930. ja 1940. aastate Tartus ning mujalgi, kohtame inimesi, kelle nimed on tuttavad entsüklopeediate ja ajalooraamatute lehekülgedelt ning elame kaasa noore arsti kujunemisteele, mida isik ja saatus muutsid keerukamaks, kui on tavaliselt.

Dagmar Normeti esmakordselt ühiste kaante vahel ilmuvad mälestused kannavad endas 1920-ndatel Eestis sündinud põlvkonna saatust. Mälestuste taustaks on 1920-ndatel Eestis sündinute saatus. Nad alustasid õnnelikult, oli oma riik, nad said hea hariduse, küll mitte kõik. Maailm avardus ja oli täis kutsuvaid võimalusi – paraku üürikeseks ajaks.

Enn Tõugu (snd 1935) on eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Saatus on teda viinud asumisele Venemaale Kirovi kanti, laagri lastekodusse, kuid edaspidi ka Kremlisse rahvasaadikute kongressi saadikuks, Rootsi kuningriiki professoriks ning tagasi Eestisse küberkaitset korraldama. Sellest, ühtlasi tema lähedastest ja inimestest, kellega ta on koos töötanud, purjetanud, jahti pidanud ja sõbrustanud, ongi käesolevas raamatus juttu. See lugu on kui mitmevaatuseline etendus, milles autoril on täita peaosa. Vaatemängu lavakujundus vaheldub alates sõjaeelsest Eesti Vabariigist ja sõjaaegsest Venemaast kuni Rootsi heaoluühiskonnani ja uue sajandi Eestini välja, millele aitab toone lisada rikkalik fotomaterjal. Autor ütleb: „See lugu on kirjutatud minu lastele ja lapselastele ning nende lastele. Eelkõige noorematele, kes vist ei teagi, näiteks, et minu vanemate noorusajal oli petrooleumilamp kõrgtehnoloogiline valgusallikas, mis oli just jõudnud tulla küünla- ja peeruvalguse asemele. Minu lapsepõlves oli elektrivalgus hakanud levima, kuid polnud veel kaugeltki kõikjale jõudnud. Ka ühiskond on palju muutunud minu eluaja jooksul. Kirjutasin oma tegemistest ja enda silmade läbi nähtud oludest mitmes väga erinevas ühiskonnas. Eesmärgiks pole olnud millegi dokumenteerimine, pigem üldisest olustikust ja minu isiklikest seiklustest ja muljetest jutustamine, mistõttu mitmed tegelasedki selles loos on nimetatud ainult eesnimedega.”

Ülevaade Friedrich Engelsi (1820-1895) elust ja revolutsioonilistest vaadetest.

Raamat hõlmab aega alates aastatest, mil autor oli Treffneri koolipoiss 1950ndatel kuni ta tõusuni tänase maailma kosmoseteaduse püramiidi tippu. Treffneri poiste hilisemat saatust kirjeldab autor värvikalt. Nõmmik ise lõpetas Moskva Ülikooli ja töötas hiljem ülikooli kuulsas tuumafüüsika instituudis. Kosmosefüüsikuna pühendus ta kosmilise keskkonna ja planeetidevaheliste radiatsiooniväljade uurimisele. Tema nime kannab kosmose radiatsioonimudel „R. Nymmik, ISO Standard No. 15390”.

Riho Nõmmik (1936), selge pilgu ja terava sulega kosmoseteadlane (PhD 1998) vaatleb kosmost, maailma ja tänast Eestit realistliku vaatenurga alt. Ta kirjeldab raamatus ilmaruumi ilu ja täiuslikkust, ent põhjendab, miks on kosmos inimvaenulik keskkond ja unistus inimese elust Marsil kuulub täna veel ulme valdkonda. Nõmmiku stiil on sarmikas ja originaalne: otsekohest ütlemist ja ägedat sõnakust mahendab nukker huumor (kohati must huumor). Kuid raamatust õhkub ka soojust ja armastust, kui ta räägib oma emast ja sõpradest-füüsikutest.

Autorile meeldib diskuteerida. Ta soovib ka lugejaga alustada väitlust:
– Inimkonna unistusest „vallutadaˮ Marss – mida ütleb selle kohta loodus?
– Mis on tänapäeva ühiskonna kolm ulmet?
– Miks Maa magnetväli meenutab kangesti neid konnapoegi, keda Miku ja Manni kunagi sauna taga tiigi ääres püüdsid?
– Kas olla globaalne eestlane või jääda rahvuskaaslaseks? Jne.

Riho Nõmmiku teose teine peategelane on tema ema, omaaegne Tartu ülikooli geograafiadoktor Salme Nõmmik (1910–1988), kellele on raamatus pühendatud omaette peatükk. Kirjeldatakse, kuidas prof. Salme Nõmmiku käsitluses sai algelisest nõukogulikust majandusgeograafiast tuleviku teadus – inimgeograafia.

Sissejuhatuses selgitus raamatu pealkirja kohta:
Kaks teed teaduses.
Üks tee Maal. Teine tee Kosmoses.
Üks tee – geograafias. Teine tee – kosmoseteaduses.
Esimene tee – ema, Salme Nõmmiku tee.
Teine tee – poja, Riho Nõmmiku tee.
Mõlemad olid teerajajad. Mõlemad raiusid teadusetihnikus oma iseseisvat rada.

 

Raamatusse on lisatud ajakirjas Akadeemia 2020. aastal ilmunud Riho Nõmmiku artiklid „Teadusega Maalt Marsile” ja „Koloniseerime kosmose. Laipadega?”, mis ilmuvad ajakirja toimetuse nõusolekul.

Loodusteadlase ja embrüoloogia rajaja elust fotoalbum, pühendatud Baeri 100. surma-aastapäevale

"Kirjad Elenalt" on tõsielulugu kuueaastase Elena võitlusest ajuvähiga. Elena elu viimaste päevade päevik, mille panid kirja tema vanemad Keith ja Brooke Desserich, oli algselt mõeldud tema noorema õe Gracie jaoks. Sellel päevikul on aga laiem kõlapind. Vanemad, kes õpivad tütre haigusega elama, võitlema ja leppima. Väike Elena, kes inspireerib oma vaprusega tervet kogukonda. Elu, mida elatakse päevhaaval, aga tõelise elujanuga. Päevik, mis peaks aitama kõiki lapsi ja nende vanemaid, kes on sunnitud sama läbi elama. Raamat, mis õpetab meid hindama igat hindamatut hetke, mida saame veeta koos oma lastega. Brooke ja Keith elavad praegu Cincinnatis koos tütre Graciega. Nende peamine "elukutse" on olla ema ja isa, kuid nad on sõprade ja pere toel loonud tütre mälestuseks organisatsiooni The Cure Starts Now (ravi algab nüüd), mis on pühendunud tööks Elena-taoliste laste ja nende vanematega.

Kogumikus on 3 ajaloolist uurimust, 5 kultuuriloolist kirjutist ning 29 kirjanduskriitilist artiklit.

Raamat on pühendatud professor Marika Mikelsaarele tema 70. juubeli puhul. Siin leiab käsitlemist tema elu-, teadus- ja perekonnalugu. Sõna saavad tema õpilased, õpetajad, kolleegid kodu- ja välismaalt, sõbrad ja pereliikmed. Marika Mikelsaar on Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja meditsiinilise biotehnoloogia erakorraline professor. Neljakümne viie tööaasta jooksul on ta kasvatanud endale aukartust äratava koolkonna - 10 tema akadeemilist õpilast on kaitsnud doktoriväitekirja, 6 õpilast magistriväitekirja ning 3 õpilasel on doktoritöö valmimas.

Marie Curie eluloost võib õppida, et töörõõm on suurim nauding, et see laseb unustada isikliku elu ebamugavused ning raskused. Loov töö pakub rohkem, kui mitmed väärtusetud elumõnusused.

Itaalia autori köitvalt ja rikkalikult värvifotodega illustreeritud teos elektroonika ajaloost ja tänapäeva rakendustest. Peale üldosa, milles kirjeldatakse elektromagnetiliste nähtuste omadusi ja avastamist, on eri peatükkidena esitatud raadio, televisiooni, raadiolokatsiooni, elektronmikroskoopia, tehiskaaslaste baasil töötavate sidesüsteemide ja elektronarvutite põhimõtted ning ehituse alused. Lisatud on 49 teatmeartiklit teadlaste kohta. Raamat on mõeldud kõigile teaduse ja tehnika ajaloost huvitatuile, eelkõige noortele.

Taimed ja millimallikad, putukad ja loomad ning inimesed onelusolendid. Taimed seisavad paigas, teised võivad liikuda, oma asukohta muuta. Üksnes inimene teeb mõtestatud tööd, et söönuks saada – nii taimedest, seentest, loomadest, kui kaladest, ka putukatest. Niiviisi, huvitaval kombel, inimene kasvatab teist liiki selleks, et seda ise süüa ja sel kombel toituda. Selleks, kuidas järjest paremini ja rohkem toitu saada, on ta alatasa välja mõelnud teooriaid ja leiutanud masinaid ning üha uusi tehnoloogiaid. Maaviljelus on inimkonna üks olulisim ja vanim tegevusala.

Saaremaa oli Gustav Ränga noorusmaa sealsete inimeste, elutavade ja loodusega. Nagu ta ise lausub oma memuaarteose avasõnas, on see "nähtud lapsesilmadega, kuid vanamehe prilliklaaside läbi". Autor, üks meie silmapaistvaid humanitaarteadlasi, kes oma laia teadusliku toodanguga on saavutanud teadusmaailmas tuntud nime ja hinnatud positsiooni Euroopa rahvateaduses, sai 18.02. 1977 seitsekümmend viis aastat vanaks.

1960. aastatel hakkas Tallinnale kujunema oma imago ja sellest sai Nõukogude turisminduses populaarne sihtkoht. Võimalust "vanade tornide ja kohvikute linnas" toonase turisti pilguga ringi vaadata pakub Vassili Aksjonovi "Tähepilet". Romaan võimaldab pilguheitu 1960. aastatel vene kirjanduses toimunud murrangusse, mis eemaldus ametlikult soositud poolsotsrealismist. Nii pole su­gugi juhuslik, et mitmed toonased noorautorid pidid hiljem läände emigreeruma, nende seast on tuntuim kindlasti Jossif Brodski. Uues põlvkonnas, mille hulka kuulusid Jevgeni Jevtušenko, Bella Ahmadulina, Andrei Voznessenski jt, oli üks säravamaid autoreid Vassili Aksjonov.

Bill Gates, kelle kujutlus personaalarvutist tegi Microsofti üheks maailma tuntuimaks firmaks, hämmastas 1996. aastal äriilma, reorganiseerides kogu oma firma Interneti ümber. Oma bestselleri "Teel tulevikku" täielikult ajakohastatud versioonis selgitab Gates, miks toob Internet revolutsioonilise muutuse nii Microsofti kui ka kõigesse muusse ja kiiremini, kui koguni ta ise oleks osanud oodata. Gates kirjeldab, kuidas mõjutab meid interaktiivsete arvutivõrkudega ühendatud maailm. Ta näitab, kuidas infoajastu töövahendid muudavad põhjalikult seda, kuidas me töötame, ostame, õpime, suhtleme ja koos aega veedame.

Majandustegelaste mälestusi sõjaeelse Eesti kohta pole palju ilmunud. Praktiliste erialade mehed ja naised pole just nobedad sulge haarama. Sovetlikud repressioonid tabasid pangandustegelasi ja tööstureid rängalt. Niisugune oli ka Karl Ipsbergi saatus.

"Üksi ja ühes" on bioloogiadoktor akadeemik Hans-Voldemar Trassi (sünd. 1928) mälestusteraamat, milles autori pika ja viljaka teadlasetegevuse kõrval on pikemalt kõneldud nõukogudeaegse Tartu ülikooli vaimsest ja poliitilisest kliimast ning "laulva revolutsiooni" sündmustest. Mitmekülgse isiksusena võib Hans Trass meenutada koguni ülesastumisi "Vanemuise" teatrilaval ning raamatu lõppu on lisatud aastate jooksul sahtlisse kogunenud luuletusi, mida autor ise nimetab tagasihoidlikult "värsikatseteks". Värvikat vahelugemist pakuvad väljavõtted Hans Trassi Kamtshatka-, Siberi- ja Kanada-reisikirjadest.

Uute suundade rajajana on A. Seppo toonud pöörde raskete luu- ja põletushaigete ravis. Tema teooria ja praktika on tunnustatud paljudes juhtriikides, tema juurest said abi patsiendid eri maadest ja maailmajagudest. Oma ideede elluviimisel oli Seppo sunnitud võitlema kõikvõimaliku vastuseisu ja ükskõiksusega. Ka tema isiklik elu oli keerdkäikuderohke. Nii jätab "Vastuvoolu" eesti kultuurilukku jälje sellest mitmes mõttes erakordsest arstist, teadlasest ja inimesest.