Tehnika ja teadus

Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.

MTÜ Loodusajakiri käivitas uue raamatusarja Looduse Raamatukogu. Aastal 2012 ilmub neli järgmist raamatut. Raamatusari toetub ajakirjades Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul pikemat käsitlust leidnud teemadele. Raamatu "Aasta puud" koostaja Ann Marvet: "Taasiseseisvumise esimese kümnendi isamaaliste meeleolude ajel sugenes muude algatuste kõrval soov valida oma rahvuslinnu, -lille ja -kivi kõrvale ka rahvuspuu. Ajakirja Eesti Loodus lugejate lemmikuiks osutusid kadakas, kuusk, mänd ja pärn, ent lõplikku valikut teha oli raske. Ja siis, 1995. aastal, soovitas professor Viktor Masing rahvuspuu asemel järgida põhjanaabrite eeskuju ning valida igal aastal üks puuliik – puude perekond, et sellega lähemalt tuttavaks saada. Esimene aasta puu (1996) oli kadakas, temale järgnesid kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab (2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010) ning perekonnakaaslased jalakas ja künnapuu (2011)." Raamatu "Aasta puud" 1. osa ilmus 2011. aasta juunis, mis käsitles aasta puid 1996–2002. Raamatu 2. osas leiate aasta puud aastail 2003–2011. Iga puu – puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas.

Raamatus käsitletakse lühidalt agrokeemia arengut ja taimede toitumist. Üksikasjalikumalt peatutakse mineraalväetiste tootmisel ja omadustel ning nende toime ja kasutamise iseärasustel. Lähemat käsitlemist leiavad ka orgaanilised väetised ning lubi- ja bakterväetised. Esitatakse kokkuvõtlik ülevaade väetustööde mehhaniseerimisest. Selgitatakse väetussüsteemi koostamise põhialuseid ja tuuakse lühike ülevaade agrokeemiateenistusest.

Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."

"Mõte elust on inimesele ikka lähedasem olnud kui mõte surmast. Elada tahaks inimene veel pärast surmagi. Kuidas just, seda päriselt ei tea, aga ilus peaks see elu maiste vintsutuste järel olema kindlasti. Selles raamatus jäädvustatud ajamustrid hakkasid kujunema ammuilma enne seda, kui on tehtud need pildid. Enne pidi ju aeg kujundama pildistaja. Vaadake neid pilte kui märke ühe kunagise metsarahva ilutunde võimalikest lätetest. Neid võib võtta kui austusavaldust väärtustele, mille hääbumise tunnistajaks on minu põlvkond." Fred Jüssi, autor Pildiraamatus jäädvustatud ajamustrid hakkasid kujunema ammuilma enne seda, kui on tehtud need pildid. Enne pidi ju aeg kujundama pildistaja. Ilutund kunagise metsarahva võimalikest lätetest. Austusavaldus väärtustele, mille hääbumise tunnistajaks on autori põlvkond.

Visandatakse muinasastronoomia ja -kalendriloo uudne käsitlusviis koos arusaamiseks vajalike taustteadmistega. Keskne on katse taastada jääaja inimese taevapilti ja tõlgitseda "Kalevala" ainest astronoomia seisukohtadelt. Hilisemat arengut jälgitakse meie kalendriloo kujunemise suunas. Raamat kõigile kultuuriloost ja taevalaotusest huvitatuile

Raamatus antakse ülevaade akvaariumi ajaloost, räägitakse esimestest akvaristidest, tutvustatakse lugejat vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Asjahuviline loeb veeorganismide hingamisest, nende suhtumisest vees sisalduvatesse sooladesse, valgusesse jne. Hea käsiraamat kõigile elusloodusest huvitatuile, eriti akvaariumisõpradele.

Akvaarium on üheks praktiliseks vahendiks ja miniatuurseks laboratooriumiks looduse murdosa aastaläbiseks jälgimiseks ja tundmaõppimiseks ning on lüliks mitšuurinliku bioloogiaõpetuse ahelas, mis lubab metoodiliselt tunnetada teid loodusseaduste olemusse tungimiseks, et neid allutada ning juhtida inimesele vajalikus suunas. "Akvaariumi" koostajad tahavad omapoolse panusena kaasa aidata loodusesõpradele, akvaristidele, et nad võiksid kasutada akvaariumi seadistamiseks mõningaid näpunäiteid ja et see huvitav ala meil leviks lasteasutustes, koolides, isegi tervishoiuasutustes, noorte õppe- ja kasvatusvahendina, aga samuti oleks meie kodude kaunistuseks osakesena suvisest loodusest põhjamaa pikal talvel.

Kogumikus on 51 artiklit eri teadusaladelt. Esindatud on humanitaarteadused ja teoloogia, õigus, majandus ja sotsioloogia, põllumajandus ja metsandus, meditsiin ning loodusteadused. 36 artikli autorit elavad Rootsis, 5 Saksamaal, 5 USA-s, 2 Kanadas. Artiklid on viies keeles, kusjuures ainult kolm on rootsi ja kaks eesti keeles. Need on varustatud inglise-, prantsuse- või saksakeelse kokkuvõttega.

"Armastusega loodusest" koondab bioloogi ja loodusajakirjaniku Kristel Vilbaste looduslugusid, mis olid eetris Vikerraadios ning on nüüd, raamatukaante vahel illustreeritud enam kui saja kauni ja informatiivse värvifotoga. Vestelised lood tutvustavad taimi, linde, loomi ja putukaid, kes on Eestis kõige levinumad ja eestlastele kõige armsamad, aga kellest tänapäeval, kui inimeste kokkupuude loodusega pole enam nii sügav, ometi kuigi palju ei teata.

Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“

Käsiraamat sisaldab sõidu- ja veoautode ning autobusside tehnilise iseloomustuse, andmed autode ja nende agregaatide tehnilise hooldamise ja remondi ning selleks vajalike materjalide kohta, samuti mootorite detailide nimi- ja remontmõõtmeid. On toodud nõuanded rikete kõrvaldamiseks autol, detailide remontimiseks ja vahetamiseks. Käsiraamat on mõeldud tehnikutele, meistritele, garaažide, hooldusjaamade ja remonditöökodade automehaanikutele. Seda võivad kasutada ka autojuhid ja teised autotranspordi töötajad.

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Raamatus kirjeldatakse autode GAZ-53A ja ZIL-130 ehitust ning auto KamAZ ehituslikke iseärasusi, esitatakse andmeid nende autode kasutamise aluste ja hoolduse kohta. Raamat on mõeldud neile, kes õpivad juhtima C-kategooria sõidukeid.

Õhk on nähtamatu. Õhk on kõikjal. Õhus hõljuvad uskumatud ja võimsad lood. Püüdke paari sekundi jooksul teraselt jälgida oma kopsudest väljuvat õhku, nagu oleks see teie viimane hingetõmme. Mida te selle õhu kohta tegelikult teate? Õhk ühendab meid minevikuga. Paar teie järgmises hingetõmbes sisalduvat molekuli võisid osaleda Esimeses maailmasõjas, näha pealt 11. septembri sündmusi või Berliini müüri langemist, aga ehk olid need ka Julius Caesari huku tunnistajaks. Jalutuskäik läbi ajaloo toob ilmsiks, kuidas õhk on kujundanud Maa väljanägemist ja inimkonna arengut ning käivitanud revolutsioone ja kuidas see mõjutab endiselt kõike, mida me oma maises elus ette võtame. Keerulisi keemilisi valemeid asendavad selles raamatus uudishimulikud teadlased, radioaktiivsed sead, Moulin Rouge'i kõhutuulekunstnik, keevitaja-murdvaras, õhupallilendurid, Roswelli UFO-legendi loojad ning hulk teisi värvikaid (ja aroomiküllaseid) tegelasi.

See raamat on ränd Eestimaa rahvaallikatele, mille juurde viivad teed ei ole rohtunud. Raamat tugineb paljuski Gustav Vilbaste kogutud materjalile ning Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluulearhiivile, kuhu on talletatud paljude eestlaste lood viimasest 150 aastast. Mitme aasta jooksul uurimistööd tehes on autor tuhandete allikate seast valinud raamatusse välja 80 niisugust lätet või allikat, mida inimesed sageli külastavad.

Kordustrükk kirjastuselt Loodus aastatel 1926-1929 ja 1940 ilmunud raamatutest "Eesti biograafiline leksikon", "Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide".

Monograafia kujutab endast teaduslikku käsiraamatut 150 tähtsama Eesti NSV järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv) kohta.

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005

Sisu: Sissejuhatus Setete levik ja paksus Stratigraafia Pleistotseen Holotseen Geomorfoloogia Aluspõhja pealispind Kesk-Pleistotseeni pinnamood Viimase jäätumise pinnamood Holotseeni pinnamood Maavarad The Map of Estonian Quaternary Deposits. Summary Карта четвертичных отложений Эстонии. Резюме

Käesolev raamat tutvustab kõiki kuni 1. oktoobrini 1971 Eestis kindlakstehtud laululinde, välja arvatud vareslaste sugukonda kuuluvad linnud, keda meil on 9 liiki. Lisaks autorite enam kui 20 aasta jooksul kogutud vaatlusandmetele on raamatu koostamisel käsutatud rohkesti erialases kirjanduses avaldatud andmeid ja mitmete teiste amatöörornitoloogide trükis avaldamata materjale. Teiste autorite andmete esitamisel viidatakse tekstis vastava töö autorile ja ilmumisaastale, mille järgi lugeja leiab raamatu lõppu paigutatud kirjanduse loetelust töö täieliku nimetuse ja avaldamiskoha. Autorid püüdsid käesoleva raamatuga meie rohkearvulisele ja üha kasvavale linnu- ja loodusesõprade perele tutvustada võimalikult palju sellest uurimistöödel ja linnuvaatlustel talletatud huvitavast materjalist, mida tuleb otsida raskesti kättesaadavast ornitoloogilisest perioodikast ja võõrkeelsetest raamatutest. Ühtlasi näitavad autorid iga linnuliigi juures, mida veel tema eluviisidest ning käitumisest ei teata, et sel teel õhutada aktiivsetele vaatlustele praeguste lünkade täitmiseks. Seega on käesolev raamat käsiraamatuks lindude tundmaõppimisel, kuid ka programmiliseks suunajaks lindude edasisel uurimisel, mis saab toimuda loodusevaatlejate-asjaarmastajate kaasabil.

Asudes raamatu uut trükki ette valmistama, saatis autor 1966. aasta novembris vabariigi 50 kõige aktiivsemale lindudevaatlejale ringküsitluse eelmise trüki puuduste kõrvaldamiseks ja raamatu tarvitajate soovide arvessevõtmiseks. Tagasi saabus 20 kirja, milles konstruktiivseid ettepanekuid tegid Mall Hiiemäe, Ahto Jõgi, Valter Kangur, Tenno Laur, Aleksander Lint, Jaan Naaber, Sven Onno, Oivo Rahusoo, Olav Renno, Eduard Sadam ja Aleksander Soovik. Raamatu määramistabelid on põhiliselt jäänud samaks nagu eelmises trükis. Neid on täiendatud ja täpsustatud uute andmetega. Lisatud on määramisjuhendid järgmiste liikide kohta, mis eelmises trükis puudusid: kanada lagle, meririsla, naaskelnokk, mustpea-kajakas, tutt-tiir, loor-kakk, kaelusrästas, lasuurtihane, kukkurtihane, mägi-kanepilind. Lisatud on kaks uut joonist (12. ja 36. joon.), millel on kujutatud nimetatud liigid. Teised must-valged joonised ja värvitahvlid on jäänud endiseks. Täiesti uuesti on kirjutatud määramistabelitele järgnev raamatu lõpuosa. Seda tingis linnuteaduse edasiarenemine, rohke uue kirjanduse ilmumine ja mitmete teaduslike ning organisatsiooniliste seisukohtade muutumine viimase 13—14 aasta jooksul. Nii peegeldab välimääraja ornitoloogia praegust seisu.

Raamat on abivahendiks lindude tundmaõppimisel looduses. Olles eesti keeles esimeseks omataoliseks, on ta määratud meie laialdasele linnusõprade perele (jahi- ja kalamehed, metsa- ja põllumajanduse praktikud, koolinoored jt.), kellel tuleb tegemist teha elusate lindude vaatlemisega ja uurimisega.

Käsiraamat lindude tundmaõppimiseks looduses. Määramistabeleid on täiendatud mitmete uute liikidega. Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk.

"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.

«Eesti looduse kannatuse aastad» on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et nii süngetes toonides ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse. Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi iseloomustab teiste XX sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma. See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. Minu meelest peaksime tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsime raamatus vastust.

Eesti looduse mitmekesisuse riiklik seire 1994 - 1999

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Looduskaitse on väga inimlik ja isiklik valdkond. Selle on kutsunud esile inimtegevus ning looduskaitset teostavad sageli silmapaistvad üksikisikud. Inimestel on looduskaitset vaja omavaheliste suhete korraldamiseks, loodus ise tuleks ilma inimeseta suurepäraselt toime. Juhani Püttsepp kirjeldab läbi inimliku ja üksikisiku vaatenurga Eesti looduskaitse 100-aastast lugu. Lugejal on võimalus paigutada end minevikus sündinu, tänapäeva arengusuundade ja tulevikuideede võrgustikku.

Suures formaadis ning kõvas köites album. Rööptekst vene ja inglise keeles.

Lisa: tekstid illustratsioonide juurde vene, inglise ja saksa keeles ; kaart: Eesti NSV metsasus

Käesolev raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed. Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud. Raamatus kirjeldatakse nähtusi, mille järgi võib ära tunda metsaosa ajalugu või prognoosida tema väljanägemist tulevikus. Iga tegevus või loodusnähtus mõjutab ka metsas elavaid liike, ühtesid soosides ja teiste elupaiku kahjustades. Hoidkem Eesti metsade põlist mitmekesisust!

Mets - see on omamoodi täiuslikkuse ime. Iga sekund tekib või muutub metsas midagi, sest loodus ei tunne oma loomingu lõpetatust. Metsal on omad eksistentsiseadused, mida ta on aastasadu viimistlenud ning olukordadele kohandanud. Nagu maailmas pole kaht sarnast nägu või iseloomu, nii pole ühenäolisi puid ega metsi. Metsa eriline võlu peitub tema kordumatuses.

Eestimaal on riigimetsa valitsemise üksusena eksisteerinud metskonnad ligemale kakssada aastat. Kroonumetskondi oli tsaariajal Eestimaal üksteist, esimese Eesti Vabariigi ajal oli riigimetskondi ligi sada. Metskondade arvu tippajaks sai nõukogude perioodi lõpp, kui metskondi oli üle kahesaja. 2008. juulis oli metskondi veel 64. Metskonnad tegelesid oma territooriumil enamasti kogu metsamajandusliku kompleksiga. RMK otsustas alates 1. juulist 2008 üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Igasse maakonda jäi küll alles üks metskond, kuid nende tegevus piirdub vaid metsa haldamisega. Eesti Metsaülemate Ühing otsustas 2008. a. kevadel metskondade ajalugu koguda ja jäädvustada. Selle otsuse tulemuseks on käesolev album. Kontorihoonete album ei suuda kindlasti kajastada kogu metskonnas ja metsas toimunut, kuid pildi vastava aja oludest annab ta siiski.

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

Professor Eerik Kumari: "Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimehe bioloogiakandidaat Aare Mäemetsa raamat Eesti NSV järved ja nende kaitse" on valminud tema ligi 25-aastase uurimistöö viljana. Seejuures on autor isiklikult külastanud kõiki vaadeldavaid järvi, kogunud nende kohta füüsilis-geograafilist, ökoloogilist ja limnoloogilist materjali, mille läbitöötamise tulemusel ongi valminud käesolev mahukas köide."

Raamat annab ülevaate Eesti NSV kalafaunast. Teos on kokkuvõtteks meie kalade uurimisest viimase kolmekümne aasta jooksul. Raamat pakub huvi bioloogidele, kaluritele, kalastajatele ja teistele loodusehuvilistele.

Tsiviliseeritud ühiskonna vajadused iga laadi hüvede järgi on pidevalt kasvanud ja kasvavad veelgi. Kõikide hüvede esmaallikaks on aga loodus. Nagu inimlik rõõm ja mure on kaksikvennad, nii on ka inimese ja looduse kokkupuudetel kaks poolust - negatiivne ja positiivne. Ja on inimmõistuse enda teha, kumb neist saab ülekaalu. Inimese ja looduse suhete probleem pole Eesti NSV-s uudne. Inimmõju Eestimaa loodusele on muutunud järjest tuntavamaks. Meie tegevusväljad on nähtavad kõikjal - õhus, vees, maapõues. Alljärgnev on lühike ülevaade Eesti NSV looduskaitse tänapäevast ja probleemidest, tehtust ja tegemist ootavast, tegelikkusest ja prognoosidest.

Turbasamblad (Sphagnáles) kuuluvad taimede süstemaatilises järjestuses sammaltaimede (Bryóphyta) hõimkonda ning lehtsammalde (Músci) klassi. Lehtsammalde klassis moodustavad nad omaette hästi eraldatud seltsi ainult ühe sugukonnaga (Sphagnáceae) ja ühe perekonnaga (Sphágnum), mis isegi vähevilunud silmale on välimuselt hästi eraldatav teistest sammalde seltsidest.