Teiste riikide ajalugu

Rööptekst inglise ja vene keeles. Год 1940-й: до и после. The year 1940: before and after.

Raamat koosneb kaheksast peatükist. Esimene peatükk tutvustab tänast Armeeniat tervikuna, s.h ka Eesti ja Armeenia ajaloolisi ning tänapäeva suhteid. Järgnevad rahvastiku ülevaade ja ajalooline taust, kusjuures Armeenia on üks maailma tsivilisatsiooni hälle ning maailma esimene kristlik riik enne Rooma impeeriumit. Seal on käsitletud Armeenia häid ja halbu aegu: Suur-Armeenia kuningriiki ja Osmanite impeeriumis elamist. Neljas osa käsitleb Armeenia majandust koos SRÜ riikide võrdleva ülevaatega kuni 2004. aasta sügiseni. Viies peatükk on pühendatud Osmanite impeeriumile kuni Euroopa Liidu kandidaatmaa Türgini. Palju sajandeid oli Osmanite riik üks maailma võimsamaid ja on põhjustanud palju ebameeldivusi mitte ainult armeenlastele, vaid sajandeid ka Euroopale. Raamatu keskseks peatükiks on armeenlaste genotsiid nii Osmanite impeeriumis kui ka Nõukogude Liidus. Seda teemat on käsitletud globaalses kontekstis, s.h. 20. sajandil teiste Euroopa rahvaste kallal toime pandud inimsusevastasete kuritegude analüüsiga. See hõlmab lisaks türklaste kuritegudele ka bolševismi ohvreid teistes maades, s.h. Eestis. Hinnangu andmise lihtsustamiseks on toodud rahvusvahelise õiguse põhiseisukohad inimsusevastaste kuritegude kohta. Seitsmes peatükk annab hulgaliselt erinevatest allikatest pärinevaid tõendmaterjale armeenlaste genotsiidi kohta. Viimases osas on toodud suurriikide diplomaatia armeenlaste genotsiidi ajal ja tänapäeva arvamused armeenlaste genotsiidi kohta.

Tegemist on ebatavalise raamatuga. Selle autorile annetati Victoria-rist ehk Briti kõige kõrgem sõjaväeline aumärk vaenlasega silmitsi seistes üles näidatud vapruse eest. Nii vaprad mehed ei ole peaaegu kunagi sõnaohtrad ja kohe kindlasti ei hoople nad mitte iial ükskõik millisel viisil oma vägitegudega. Isegi kirja on oma läbielamused pannud kõigest mõned üksikud ja seetõttu kujutab Agar endast erandit.

Raamat XVIII sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.

"Kõige põhjalikum ja usaldusväärsem teos, mis on kuningliku perekonna kohta eales kirjutatud" Sunday Times "Andrew Mortoni tähelepanuväärne täistabamus. Haruharva on mõne inimese biograafia tema elus nii otsustavat osa mänginud" Anthony Holden, Daily Mail See Walesi printsessi biograafia on ainulaadne, sest ilma Walesi printsessi Diana siira koostööta poleks käesoleva raamatu lehekülgedele kätketud lugu iial ilmuda saanud. Raamatu aluseks said pikad lindistatud intervjuud Dianaga, mida täiendasid tema perekonna ja sõprade ütlused.

Raamatu kaante vahel on ülevaade Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikutest: ühelt poolt ajalugu, teiselt poolt tänane päev. Tänased akadeemikud kirjutasid oma elulood ise. Teaduse suurim jõud on tema järjepidevus, õpetajatelt õpilastele antud teadmised on aga pidevalt arenemas. Nii pole seegi raamat mitte ainult akadeemikutest, vaid ka õpetajatest ja eelkäijatest.

Elizabeth II oli kõige pikemalt troonil olnud valitseja Suurbritannia ajaloos Ajendatud kohusetundest ja toetatud usust, õnnelik oma koerte ja hobuste seltsis, oli ta austatud ja imetletud üle kogu maailma. Tema matus oli üleilmne sündmus, teda jäid leinama miljonid inimesed. Ta nägu oli meile tuttav markidelt ja teleriekraanilt, enam kui 96 aasta vältel pildistati teda loendamatuid kordi ja kujutati kunstis. Kuid milline oli ta tegelikult? Kes ta oli? Ja mis oli see, mis tegi ta nii eriliseks? Gyles Brandreth kohtus kuningannaga esmakordselt 20-aastasena. Järgneva viiekümne aasta jooksul kohtuti palju kordi nii avalikel kui ka eraviisilistel üritustel. Sõprus Edinburghi hertsogiga tagas Brandrethile privilegeeritud juurdepääsu Elizabeth II-le. Ta tegi aastate jooksul märkmeid, mis kõik põhinesid kohtumistel ja vestlustel kuningannaga, tema perekonna ja sõpradega, ja just need lähedased tähelepanekud teevad selle väga isikliku ülevaate kuninganna erakordsest elust ainulaadselt põnevaks. Alates Elizabethi lapsepõlvest 1920. aastatel kuni Harry ja Meghani ajastuni 2020. aastatel, tema Windsori lossis veedetud sõja-aastatest kuni surmani Balmoralis jäädvustab käesolev raamat nii kuningliku ajaloo rahutu sajandi kui ka tõeliselt tähelepanuväärse naise intiimse portree. Gyles Brandreth on tunnustatud biograaf ja bestsellerite autor, kunagine Chesteri linna parlamendisaadik ning praegune Chesteri ülikooli kantsler. Ta on asutanud projekti Poetry Together, mis toob kokku koolilapsed ja hoolduskodude elanikud tassi tee ja koogi juurde luulet kuulama; koos oma tütre Aphraga teeb ta 2022. aastal alustatud Rahvaste Ühenduse luule taskuhäälingut eesmärgiga tunnustada Rahvaste Ühendust luule kaudu.

Teos on esimene põhjalik ning tippajakirjanike kirjutatud ülevaade Venemaa gaasimonopolist Gazpromist, tema toodetavast gaasist, mis soojendab poolt Euroopat, kuid on samas ka relv ja sealjuures ohtlik relv, mis loodi kohe pärast Teist maailmasõda. Selle relva abil saab santažeerida, muuta inimesi eimiskiks või miljardäriks, tarnida võõrast ideoloogiat, mis nagu gaaski põleb, lõhkeb ja lämmatab, pidada ideoloogilist sõda. See raamat toob lugejani Gazpromi ajaloo telgitagused ja annab teada, missuguses olukorras on praegu see võimas vene relv, mille on sepitsenud seltsimehed Beria ja Hrustšov, mida õppisid ära kasutama Brežnev ja Kossõgin ning mille Tšernomõrdin ja Vajhhirev andsid Putini kätesse. Valeri Panjuškin on sündinud 1969. aastal Leningradis ning lõpetanud teatriinstituudi Moskvas režissööri ja stsenaristina. Ta töötas kümme aastat rahvusvahelise vaatlejana prominentse päevalehe Kommersant toimetuses ning pälvis 2004 Venemaa kõige olulisema ajakirjandusalase auhinna Kuldne sulg. Käesoleval ajal teeb ta kaastööd ajalehtedele Vedomosti ja Esquire ning internetiväljaandele gazeta.ru. 2006. aastal ilmus Münchenis tema raamat Mihhail Hodorkovski. Mihhail Zõgar on sündinud 1981. aastal. Ta õppis Moskvas ajakirjandust ning teeb poliitilise vaatlejana kaastööd Kommersandile ning teistele meediaväljaannetele. Tema reportaažid maailma kuumadest punktidest ilmusid 2007. aasta lõpus raamatus Sõda ja müüt.

Ammu enne seda, kui vürst Rainier III võttis naiseks Hollywoodi tähe Grace Kelly, olid Grimaldi soost vürstide voodist läbi käinud näitlejatarid, kankaanitantsijad, turunaised ja metressid. Abielluti armukese tütrega, armukadedusstseenid tipnesid kord juba avaliku kõrvakiiluga. Pöörane elu keset skandaale ja riiklikke kohustusi annab kokku selle vastupandamatu dünastia – 700-aastase ajaloo ebatavalise õuekroonika. Üsna Grimaldide lipukirja kohaselt: Deo Juvante – Jumala abiga.

18-aastaselt USA-sse siirdunud türklanna on pühendanud selle raamatu oma emale, mõlemale vanaemale ja tädidele, kes kõik oskasid seitsme loori tantsu. Tema teos ei ole pelk ajalooline ülevaade - selles on püütud heita pilku ka haaremisse suletud naise hingeellu, nende rõõmudesse ja muredesse, argipäeva ja meelelahutustesse.

Kui esimene köide Juhan Luigalt "Eesti mõtteloo" sarjas – "Mäss ja meelehaigus" – koondas ta kirjatöid aastaist 1900–1918/1919, kuid peamiselt siiski Esimese maailmasõja alguseni, siis paari erandiga on käesolevasse kogutu pärit juba Eesti iseseisvuse ajast, hõlmates vahemikku Eesti Vabariigi rajamisest alates autori ülekohtuselt varase surmani aastal 1927. Me kogeme lugedes, kuidas Juhan Luiga haruldase intensiteediga pidevalt Eesti, Euroopa ja maailma jooksvaid asju jälgib, et neisse seejärel sekkuda teravaks ihutud sõnaga. Vahel iseloomustab teda peaaegu et prohvetlik läbinägemine, seismograafi tundlikkusega ilmutab ta ajavaimus valmivaid ja liikuvaid tunge, nagu ütelnud Eduard Laaman. Nii subtiilset ajalootunnetust ühenduses hea hingeharidusega tuleb tänapäeval harva ette. Köide, mis vahendab lugejale üle sajakonna artikli ja muu kirjatöö, jaguneb tsükleiks "Nõrk võidab", "Kohanemine ja kriis", "Loomise joovastus" ja "Pas de deux". Koos mainitud esimese köitega asendavad ja täiendavad nad tublisti nüüd haruldaseks muutunud "Päevamuresid" I—II (1934) ja "Poliitilisi päevamuresid" I–II (J935).

1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole.

Raamatus käsitletakse põhjalikult Ameerika põliselanike indiaanlaste ajalugu ja kultuuri, püüdes heita pilku ka nende tulevikku.

22. novembril 1963 tapetakse Dallases president John F. Kennedy. Mõni tund hiljem vangistab politsei presidendi võimaliku tapja Lee Harvey Oswaldi. Kuid kahtlustatav ei saa uurijaile põhjalikumaid seletusi anda, sest kabareeomanik Jack Ruby laseb ta maha. Oswald viib oma saladused hauda kaasa.40 aastat ongi ametlikult ainuõigeks peetud Warreni komisjoni teesi ühestainsast tulistajast. Kuid siis, pärast aastakümneid kestnud vaikimist, hakkab rääkima Billie Sol Estes, Texase miljonär, kes rahastas järgmise presidendi Lyndon B. Johnsoni valimis-kampaaniaid. Ta avaldab prantsuse ajakirjanikule William Reymond´ile uusi fakte, mis seostuvad selle XX sajandi roimaga.

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

Jüri Kotšinev käsitleb Venemaa ajalugu kuni Oktoobripöördeni. „Kuidas siis võis juhtuda nii, et tollest maailmast juba ammu enne minu sündimist rususidki järele ei jäänud? Kuidas võis juhtuda nii, et inimesed ja väärtused, mida nad endas kandsid ja mida esindasid, sootuks maa pealt kadusid ning tohutu ja võimas impeerium, mis näis vankumatuna, kadus koos oma ajamääramise, inimeste, tõekspidamiste, usu ja veel jumal teab millega ajatusse? Kadus, nagu poleks teda olemaski olnud,” arutleb autor sissejuhatuses. Ja püüab järgnevatel lehekülgedel leida, kus kohas tehti viga või saatuslik vigade kogum, mille tulemusena kadus enne 1917. aastat eksisteerinud Venemaa. Sest millekski muuks kui suureks ja katastroofiliseks veaks Venemaa ja vaata et inimkonnagi ajaloos ei saa tema arust pidada Oktoobripööret. Selle mõnes mõttes väga isikliku raamatu illustratsioonid põhinevad Jüri Kotšinevi loodud miniplastikal. Raamatule on saatesõna kirjutanud ajaloolane David Vseviov.

See raamat räägib naistest läbi ajaloo. Tarkadest blondiinidest, spioonidest ja salaagentidest, esimestest leedidest, meediatähtedest, abikaasadest, emadest – legendaarsetest naistest. Sõna "kangelanna" on mitmeti mõistetav. On naisi, keda imetletakse nende tarkuse või kirglikkuse, aga ka lihtsalt muljetavaldava nime või kingakollektsiooni pärast. On naisi, kes eristuvad massist ning kes lihtsalt ei jää märkamatuks. Nad inspireerivad, esitavad väljakutseid, provotseerivad. On aeg ka naistest rääkida – neist, kes on olnud vaprad, ilusad või pahelised, või ka kõik kolm korraga.

8. aprill 2009 ei alanud kapten Richard Phillipsi jaoks kuidagi eriliselt, oli täiesti tavaline tööpäev Maersk Alabama pardal. USA lipu all sõitva laeva lastiks oli toit ja põllumajandussaadused Maailma Toidupangale. Sel päeval sai aga argirutiin otsa, kui Somaalia piraadid üle reelingu kaubalaeva tekile tungisid. Piraadid ei osanud aga oodata, et meeskond on valmis vastu võitlema. Samuti ei osanud nad ette näha, et kapten ise pakub ennast pantvangiks ja nõuab vastutasuks laeva ja meeskonna vabastamist. Piraatidel ei tekkinudki võimalust kaubelda, sest nende vastas seisis eneskindel ja konktreetse jutuga kapten Phillips. Nad võtsid ta lihtsalt endaga kaasa. Järgnes pingeid täis viis päeva kestnud seisak, kus kapteni vaimset vastupanujõudu purustada prooviti, ent kaptenil olid teised plaanid ... "Kapteni kohus" on uskumatu lugu tavalisest mehest, kellest sai oma kohuse täitmisel kangelane. Tema lugu – see raamat – on saanud ka filmiks ja ülemaailmseks kassahitiks.

Mis oli 11. septembri sündmuste eellugu? Mida arutasid terrorirünnakute ajal ja vahetult selle järel USA president ning administratsiooni kõrgeimad juhid? Kas USA võttis terroriohtu tõsiselt ja Iraagi ründamine oli põhjendatud? Neile küsimustele otsib käesolevas raamatus vastuseid endine tippametnik Richard Clarke. See on üks viimaste aastate kõmulisemaid poliitikaraamatuid, mille tempo ja sündmused mõjuvad kohati pigem põnevusromaanina.

Raamat pakub lugejale dokumentaalmaterjalile tuginevaid olukirjeldusi nähtamatu rinde mehiste ja kompromissitute võitlejate, Nõukogude Eesti julgeolekuorganite töötajate õilsast tegevusest. Lugudes kirjeldatakse olukorda vabariigis nõukogude korra arengu erinevatel ajajärkudel, paljastatakse sotsialismi ägedate vaenlaste salakavalaid, inimvaenulikke plaane ja tegusid ning näidatakse tšekistide oskuslikku ja kangelaslikku tööd spioonide, bandiidijõukude ja provokaatorite tegevuse tõkestamiseks ning hirmutatud ja vaenuliku propagandaga segadusse viidud inimeste tagasitoomiseks rahuliku loova töö juurde. Kindralleitnant Karl Kortelainen, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees

Kaasakiskuv raamat kaheksast kuninglikust printsessist, keda saatus viis võõrsile ja kellest said oma uue kodumaa väljapaistvad valitsejannad. Teos on illustreeritud rohkete värvi- ja mustvalgete fotodega.

Raamat jutustab kõigist kuningatest ja kuningannadest 802. aastal kroonitud Egbertist Elizabeth II-ni, samuti nende abikaasade, armukeste ja sohilaste erakordsest elust. Veel saab teada sellest, mis on saanud kõigi nende monarhide säilmetest, ja monarhia ajaloos toimunud ebaharilikest juhtumitest. Raamatus on juttu pühalikust Edward Usutunnistajast, kes olevat keeldunud elamast täiuslikku ebielu; Robert Kuradi sohipojast William Vallutajast, kes meelitas pettuse teel Haroldit andma pühalikku vannet; Richard Lõvisüdamest, kelle tappis nool, ja kurjast saatusest, mis langes osaks selle noole laskjale; Henry VIII-st, kes laskis hukata talle meelehärmi teinud isikud; "väikesest musta sametvestiga džentelmenist", kes põhjustas William III surma; kuninganna Victoria kummalisest teenrist; kuninganna Emmast, kes tegi läbi tuleproovi; Anne Boleynist, keda kahtlustati nõidumises. Lisatud on kõigi Inglise monarhide valitsemisaastad ja ka genealoogiline tabel, mis näitab valitsejate põlvnemist läbi 37 sajandi Egbertist Elizabeth II-ni.

Vladimir Uljanov-Lenin ja tema ustav abikaasa Nadeþda Krupskaja asusid 1909. aasta lõpus elama Pariisi. Just siin kohtuski Vene enamlaste juht venestunud prantslanna Inessa Armandiga, kes jättis tema ellu sügava jälje. Krupskaja armastas oma meest, kuid tegi talle ettepaneku abielu lahutada, et mees saaks abielluda Inessaga. Lenin mõtles järele ja vastas: "Ei." Krupskaja jäi siiski oma kahenaisepidajast abikaasa kõrvale ning leidis endas isegi jõudu võistlejannaga sõbrustada. Raamat avab laiemale üldsusele vähetuntud episoode Lenini isiklikust elust. Autor püüab mõista enamlaste juhi iseloomu tema naiste elulugude kaudu, näidata neid kõiki mitte ainult poliitikutena, vaid ennekõike tavaliste inimestena, uurida nende psühholoogiat.

Raamatus kirjeldatakse Londoni ajalugu roomlaste ajastust tänapäevani. Et tegu on aga ikkagi romaaniga, siis ilmneb see ajalugu inimsaatuste kaudu. Lugeja ees avanevad nii erinevate inimeste elud nagu rooma-aja pisivõltsija Julius, dame Barnikel, kelle kõrtsis pidutseb Chaucer koos oma kaasaegsetega, Edmund Meredith ja Shakespeare'i Globe'i teatri näitlejad ning paljud teised.

Raamat sisaldab seiku, mida ajalooraamatud tavaliselt ei käsitle. Kas käesurumise võitnuks hunnide Attila või Tšingis-khaan? Rindade ajalugu. Valitsejate söögikapriisid. Tulbimaania. Tolmuimeja ja toidu ajalugu. Ja veel palju muud.

Teine paranduste ja täiendustega trükk.

Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes

Browni ülikoolis avastatakse, kuidas lugeda ahvi mõtteid. Peakokk segab ootamatuid komponente nagu merisiilikud ja pulgakommid, muutes professionaalse kokakunsti maailma. Insener laenab sipelgate käitumismudelit saagijahil, et töötada välja vaatlusskeemid mehitamat õhusõidukite jälgimiseks sõjapiirkondades. Taoliste teedrajavate ideede juures ei ole kõige olulisem mitte nende avastuste pöördeline olemus, vaid pigem koht, kust need avastused leiti. Frans Johanssoni sõnul muudavad need uuendajad maailma, astudes Ristmikule: kohta, kus ideed moodustavad erinevaid valdkondi ja kultuurid kohtuvad ning põkkuvad, süüdates lõpuks harukordsete uute avastuste plahvatused. Johansson nimetab seda uute ideede vohamist "Medici efektiks", viidates silmapaistvale loovuse plahvatusele, mille tekitas Medici pankuriperekond renessansiaegses Itaalias. Selles raamatus näitab Johansson, kuidas me saame leida ristmikke omaenda elus ja muuta seal leiduvad ideed teedrajavateks uuendusteks. Johansson selgitab, kuidas kolm liikumapanevat jõudu: inimeste ümberpaiknemine, teaduslike distsipliinide koondumine ja arvutusvõimsuse hüppeline kasv, mis suurendavad ristmike arvu ja liigirikkust. Ajakiri Newsweek nimetas "Medici efekti" parimaks innovatsiooni olemust käsitlevaks teoseks.

David Satter viibis pikemat aega Financial Timesi reporterina Nõukogude Liidus. Ta näitab oma raamatus, mis algab Vene parlamendihoone ründamisega Boriss Jeltsini käsul, individuaalsete lugude kaudu, mida tähendas riigi rajamine väärale ideele, kuidas inimesed olid sunnitud selles riigis käituma ning kui traagilised tagajärjed olid Nõukogude juhtkonna püüdlustel reaalsust jõuga muuta.

Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude kabjad. Sküüdid ja sarmaanid, hunnid ja kasaarid, polovetsid ja mongolid on siit hord hordi järel aastasadade jooksul läbi käinud. Paljud neist jäid steppidesse kindlamalt pidama ja muutsid need kauaks ajaks oma rändlaagrite asupaigaks. Silmitsege stepiavarusi, ja te näete kõikjal kõrgumas kurgaane – ammu kadunud suguharude ja rahvaste hauakünkaid. Kõige vanemad neist tekkisid juba metalliaja koidikul (III aastatuhandel e.m.a.), viimased aga umbes 300 aastat tagasi. Ja nii nad seisavad, ümbritsetuna legendidest, andes tunnistust karmidest ja heroilistest aegadest, rahvaste rändamisest, veristest lahingutest ja inimestest – meie esivanematest.

"Pariislased" algab Prantsuse revolutsiooni koidikul ja lõpeb tänapäevaga, mõnikord põigatakse aga ka keskaega ja eelajaloolisse minevikku. Graham Robb jälgib linna laienemist ühelt Seine'i saarelt, mis oli koduks pariiside hõimule, praeguste eeslinnadeni, mis ajavad tänapäeval suurema hirmu nahka kui noil aegadel, mil seal luusisid ringi maanteeröövlid ja hundid. Autor on loonud omamoodi miniatuurse "Inimliku komöödia" Pariisist, milles linna ajaloole heidavad valgust tema elanike tegelikud kogemused. Kõik lood on tõesti sündinud ja igaüks neist moodustab omaette terviku, ent leidub ka vastavusi ja ristumisi – nii otseseid kui müstilisi –, mis täidavad ajaliste ja ruumiliste maamärkide rolli

Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks järeltulevatele põlvedele.

Kas aimas Peeter Suur 1703. aasta maikuus uue linna rajamise käsku andes, kui võimsaks Venemaa ajaloo saatuslike protsesside peegliks saab tema raiutud "aken Euroopasse"? 300 aastat Peterburi–Petrogradi–Leningradi–Peterburi poliitilist ja kultuurilist ajalugu annab lugejale ülevaate selle linna kultuuriloojate sisemise vabaduse kangelaslikkusest, mis suutis välise vabadusetuse tingimuses vastu seista ka kõige rängematele katsumustele. Kronoloogiliselt on vene kultuuri põhiosa eksisteerinud despootliku riigi süsteemis, mis on alati märgistanud – sageli vägagi traagiliselt – kunstnike ja võimu suhteid. Tõsise uurija sekkumise korral kasvab probleem aga juba mõõtmeteni: kunstnik ja maailm. Sellise uurijana on esile kerkinud raamatu autor Solomon Volkov – Leningradis õppinud ja hiljem Läände siirdunud muusik. Esitledes unikaalset ilmingut, mida ta määratles kui "Peterburi müüti", juhib ta lugeja läbi aegruumi, milles tegutsevad isikud mõjutavad oluliselt nii üksteist kui ka müüdi transformeerumist ning laienemist kogu maailma kultuurikontekstis. Olmetasandil ei kohtu Volkovil Puškin Gumiljovi, Ahmatova, Brodski või Balanchine´iga, Gogol aga Andrei Belõi, Šostakovitši või Zoštšenkoga. Kuid kõik Volkovi 116 erineva elukutse ja vanusega vestluskaaslast, kõige erinevamate ajastute tunnistajad, kes ilmuvad elavate ja tegutsevatena raamatu lugeja ette, aitavad seda unikaalset müüti ehitada, arendada ja säilitada.

Luureässa Sidney Reilly tabamisest Lenini enamlaste poolt 1925. aastal kuni punapäise voodiluuraja Anna Chapmani väljasaatmiseni USAst 2010. aastal on Kremli ja lääne luurejuhid aina omavahel mõõku ristanud. "Pettuses" paljastab Edward Lucas Chapmani ning tema Suurbritannias ja Ameerikas elanud uinuvatest agentidest kaaslaste tõelise loo, selgitades nende salaülesannet ja kirjeldades spioonijahti, millega nad lõpuks tabati. Raamatus tuuakse avalikkuse ette lääne luure vähetuntud triumfid ja läbikukkumised külma sõja ajal, mis kujutavad endast tausta nüüdsele tööstus- ja poliitilisele luurele. Nõukogudejärgsete spioonisõdade ilmestamiseks võib Lucas toetuda eksklusiivintervjuudele Venemaa tähtsaima agendiga NATOs, Herman Simmiga. Samuti paljastab ta Moskva juristi Sergei Magnitski kohutava kohtlemise, kes julges astuda vastu Venemaal valitsevale kriminaalsele sündikaadile. Kunagi hirmutas Moskva maailma rahvusvahelise kommunismiga, nüüd on sealseks ohuks niinimetatud jõumehed, Venemaa jõustruktuuride halastamatud esindajad. "Pettust" peaksid lugema kõik, kes tahavad mõista, millist ohtu nad kujutavad maailmale – ja ka omaenda rahvale. Edward Lucas on Economisti vanemtoimetaja. Ta on kajastanud Ida-Euroopa sündmusi alates 1986. aastast, töötades Berliinis, Moskvas, Prahas, Viinis ja Balti riikides. Tema sulest on ilmunud raamat "Uus külm sõda", mis on tõlgitud enam kui viieteistkümnesse keelde. Ta on abielus kolumnist Cristina Odone'iga ja elab Londonis.

David Satter püüab kirjeldada, kuidas tekkis ja kujunes Venemaa kriminaalne ärieliit ja kuidas see haaras oma kätte Vene riigimasina, mis tõi kaasa rahvastiku suure enamuse vaesumise ja demoraliseerumise. Raamat koosneb arengu- ja isikulugudest. Arengulood näitavad, kuidas kuritegelikud oligarhiajõud saavutasid Venemaal oma praeguse ülevõimu, lood tavalistest vene inimestest aga moodustavad selle "eliidi" tegevuse sotsiaalse konteksti. Omajagu tähtis on ka see, et tavaliste vene inimeste lugude jutustamine pakub võimaluse neid aidata. Nagu ütles taani romaanikirjanik Isak Dinesen: "Kõiki hingevalusid on võimalik taluda, kui panna nad jutustusse või rääkida neist lugu."

"Prantsusmaa. Ajalugu seiklustes" on isikupärane ja haarav jutustus, millest õhkub autori elu jooksul kogutud tarkust ja kirge. Siin ühinevad romaanikirjaniku stiil ja õpetlase sügavad teadmised. Kohati naljakasse, pidevalt üllatavasse jutustusse pole kuhjatud fakte ja aastaarve, selle asemel loob autor Prantsusmaast hämmastava sümfoonilise panoraami Gallia ja Rooma aegadest kuni liikumiste #MeToo ja Black Lives Matter ning kollavestide ja Covid-19 aastateni. Kirjaniku Prantsusmaal elamise, töötamise ja reisimise aegsed seiklused ning avastused seovad müstilise rännaku ajas ja ruumis maalähedaste kogemustega. Sõja- ja revolutsioonistseenid Provence’i tasandikest Pariisi slummide ja bulvariteni ning mõned tegelased – Caesar, Karl Suur, Louis XIV, Napoléon Bonaparte, kindral de Gaulle – võivad olla tuttavad, kuid kõiki näidatakse siin veidi teises valguses. Paljud teised sündmused, kohad ja inimesed ei ole Prantsusmaad käsitlevates ajalootekstides kunagi varem esinenud – aurumasin gooti katedraalis, hiiglaslik puu Prantsusmaa keskpunktis, salapärased katsed kippuda autori elu kallale… Ligi pool sajandit uurimistööd ja kondiauruga liikuval kaherattalisel ajamasinal – jalgrattal – läbitud viiskümmend tuhat kilomeetrit – nii on valminud see raamat, mida lugedes võivad paadunumadki frankofiilid ehk imestada, kas nad ikka üldse tunnevad seda terra incognita’t Euraasia läänepoolses servas, mis praegu kannab nime Prantsusmaa. Graham Robb on sündinud 1958. aastal Manchesteris, õppinud ja ka töötanud Oxfordis Exeteri kolledžis. Ta on kirjutanud Prantsusmaa ajaloost ja kirjandusest. Eesti keelde on seni tõlgitud tema Whitbreadi auhinna võitnud biograafia "Victor Hugo" (Varrak, 2000), nii Duff Cooperi kui ka Kuningliku Kirjandusühingu Ondaatje auhinnaga pärjatud "Prantsusmaa avastamine" (Varrak, 2010) ja "Pariislased" (Varrak, 2012), mille eest autasustas Pariisi linn teda linna aumedaliga. Graham Robb elab Inglismaa ja Šotimaa piirialal.

"Seksuaalvägivald ei ole ainult naiste asi, see on kogu maailma asi."

Venemaa pommitab Ukrainas sünnitushaiglaid, kasutab seksuaalvägivalda sõjarelvana, häbistab ja ähvardab ohvreid sotsiaalmeedias. Vene sõdurid piinavad ja vägistavad valimatult. Esimesed pealkirjad Venemaa sõjakuritegudest Ukrainas jahmatasid kogu maailma. Läänest vaadatuna jõhker, mõistuse ja südamega käsitamatu vägivald on Kremli jaoks kainelt kaalutletud tegevus, põliste valitsemistavade ainuloomulik jätk. Keskvõimu paanilise püüdlusega riigis võim säilitada käib kaasas eesmärk vaigistada naiste hääled. Venemaa on Ukrainas kasutusele võtnud oma igivana vallutuste käsiraamatu, mille põhjal tegutses Krimmis juba Katariina II ja mille laiendatud versiooni rakendas Nõukogude Liidus Stalin. See sügavalt mõjuv essee käsitleb agressioonisõda Ukrainas Venemaa imperialismi ja mineviku valguses ning lahkab põhjuseid, miks Moskva huvi on vaigistada just naised, nii oma riigis kui mujal. Venemaa sõda Ukrainas on ühtlasi sõda võrdõiguslikkuse vastu. Veendumusi on raske murda, isegi kui tõsiasjad on kandikul kätte toodud.

Sofi Oksanen avab sõdadevaba Euroopa illusioonis suikuva lugeja silmad. Autori sirgjooneline käsitlus ei kõneta läbi lillede, vaid läbi faktide, laskmata pilku ära pöörata.

"Soome marssal C. G. Mannerheim" on viies Veijo Meri raamat eesti keeles. Tõlkija Endel Mallene on nimetanud seda ajalooliseks esseeromaaniks, kus peategelase kujunemisloo ja elutöö kõrval jälgitakse mitmes seoses juba möödunud sajandi lõpust peale ka Soome, Venemaa ja Euroopa ajalugu üldisemastki vaatenurgast nähtuna.

"Talvesõja diplomaatia" esmatrükk ilmus Soomes 1955. aastal. Kõigest kümme aastat pärast Teise maailmasõja lõppu oli selle raamatu ilmumine sensatsioon. Max Jakobsoni "Talvesõja diplomaatia" on niivõrd põhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjast Soome saatuse pärast, et see on ajahambale edukalt vastu pidanud ning raamatust tehakse tänaseni kordustrükke. Max Jakobson (sündinud 1923 Viiburis) oli aastail 1948-1953 ajalehe Uusi Suomi korrespondent Londonis, hiljem Soome Washingtoni saatkonna pressinõunik, Soome välisministeeriumi pressiosakonna juhataja ja poliitilise osakonna juhataja, Soome esindaja ÜRO-s, suursaadik Stockholmis ning Soome Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse tegevdirektor. 1999. aastast on Max Jakobson rahvusvahelise inimsusevastaste kuritegude uurimiskomisjoni eesistuja. Tal on paljude Soome ja teiste riikide aumärkide kõrval ka Maarjamaa Risti I klassi orden. Max Jakobson on avaldanud arvukalt poliitilise ajaloo alaseid teoseid ja 2002. aastal sai ta elutöö eest Soome riikliku preemia.