Üldajalugu

Väljapaistva vene nõukogude orientalisti ja ajaloofilosoofi akadeemik Nikolai Konradi (1891-1970) valitud ajaloolaste tööde kogumik sisaldab tema elu lõpupoole olulisemaid artikleid, milles käsitletakse ajalooteaduse üldisi probleeme ja visandatakse ajalooprotsessi üldskeem vanaajal ja keskajal, lähtudes Lääne- ja Idamaade ajaloo võrdlevast analüüsist; ühtlasi esitatakse ja põhjendatakse renessanssi universaalsuse konseptsioon, puudutatakse baroki ja valgustusajastu probleeme, vaadeldakse maailmakirjanduse ajaloo küsimusi, antakse ülevaade orientalistika ülesandeist, kritiseeritakse argumenteeritult europotsentrismi ning näidatakse humanistliku alge kui ühiskondliku progressi põhiteguri toimet ajalooprotsessis. Autori tõsihumanistlikud arutlused inimkonna kultuurilise ja teadusliku arenguloo üle seoses nüüdiskultuuri olukorraga aitavad süvendada ning avardada inimese ja tema ajaloo mõistmist. N. Konradi ja kuulsa inglise ajaloolase A. J. Toynbee (1889-1975) kirjavahetusest, milles eri aspektidest vaetakse ajalootunnetuse põhiprobleeme ning mõtiskletakse inimkultuuri arenguteede üle.

"Kaemusi Eestist" tähendab vaatlusi Eesti kohta, aga ka Eestist väljapoole, muud maailma haaravalt. Kas on identsus - iseendasamasus - midagi muud kui pidev liikumine, dünaamika enda ja teiste vahel, läbikõne teisega, vabadus liikuda, vabadus kõnelda?

1978. aastal Läände põgenenud Nõukoguse Liidu luureohvitseri esimene raamat, mis levis kiiresti kogu maailmas. Valdavalt avalikult kättesaadavate materjalide põhjal analüüsib autor Stalini plaane ja tegevust Teise maailmasõja eel ja selle alguses, näidates, kuidas Stalin tõukas osava diplomaatia abil Hitleri sõtta lääneriikidega, lootes niiviisi mõlemaid sõdivaid pooli nõrgestada, et seejärel ise ootamatult Saksamaa vastu sõtta astudes vallutada suur osa Euroopast. Jäälõhkujaks nimetas Stalin Hitlerit, kes pidi oma sõjategevusega Läänes talle vallutusretkeks tee lahti tegema. "Jäälõhkuja" järjena on autorilt ilmunud veel "M-päev" ja "Viimane vabariik", kus ta analüüsis samu probleeme pisut teistsuguse vaatenurga alt. Kaks viimatinimetatud raamatut on eesti keeles kirjastuses "Olion" juba varem ilmunud.

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

Raamat annab ülevaate maailma maismaateedest alates korilasrajast umbes 9500 aastat tagasi kuni tänase kiirteeni. Käsitleb antiikteid, eriti Vana-Rooma teedemajandust ning teid meie maal orduajast kuni praeguseni. Puudutab NSV Liidu teede minevikku, olevikku ja tulevikku. Vaeb nüüdismaantee ja keskkonna vahekorda ning puudutab põgusalt tulevikuveondust. Mõeldud laiale lugejaringile, igale tänasele teekäijale.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? Kas kuninga halb maine on ehk pelgalt Tudorite laimukampaania tulemus? Milline ta tegelikult välja nägi? Ja kuigi on teada, et Richard III hukkus Bosworthi lahingus, siis kuidas ta ikkagi suri – mõõga, oda või kirve läbi? Teadus annab sellele vastuse. Raamat toob sammhaaval avalikkuse ette haua leidmise ja luustiku tuvastamise, mille käigus põimusid arheoloogia, kartograafia, genealoogia, kohtumeditsiin, geenitehnoloogia ja mitmed teised teadusvaldkonnad. See kõik tekitas tohutut huvi ning meedia vahendusel jälgisid "meie sajandi Tutanhamoni" lugu miljonid inimesed; küsimus, kellele kuuluvad kuninga luud ja kuhu tuleks need matta, jõudis aga välja Briti parlamenti ja kohtusse. Mike Pitts on tuntud arheoloog ja ajakirjanik. Ta on läbi viinud väljakaevamisi Stonehenge'is ja Aveburys ning tema praegused teadusuuringud käsitlevad muuhulgas Lihavõttesaare kujusid. Viimase kümne aasta jooksul on Mike Pitts toimetanud Suurbritannia juhtivat arheoloogiaajakirja British Archaeology ning teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd nii Briti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele.

Teine, parandatud ja täiendatud trükk

Teine paranduste ja täiendustega trükk.

Käesolev maailma ajaloo kronoloogia on esialgse neljaköitelise teose uus, üheköiteline väljaanne. Raamat on hoolikalt ümber töötatud ja materjal selekteeritud selliselt, et originaali maht lühemas, käepärasemas väljaandes säiliks. Ühe aasta materjal on jagatud üksiksündmusteks vastavalt teemadele. Sündmused on reastatud kuude ja päevade järgi, kui need teada on. Mõnede, eriti aga varasemate aastate sündmuste puhul on võimatu kindlaks teha nende toimumise kuud -- sellised sündmused on paigutatud iga aasta algusesse. Teemadering: poliitika, valitsemine, õigus, majandus, ühiskond, haridus, religioon, teadus, tehnika, avastused, humanitaarteadused, õpetlased, kunst, arhitektuur, muusika, kirjandus, igapäevaelu, sport, meele4lahutus, meedia, statistika.

„Maailma ajalugu” annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku teadmise tähtsamatest ajaloosündmustest ja ajaloolistest isikutest. Soomes juba 11. trükini jõudnud teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Sel moel pakub raamat konkreetsete ajalooepisoodide mõistmiseks vajaliku konteksti ja aitab saada aru, kuidas üks või teine sündmus omavahel seotud on. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on usaldusväärne info omaette väärtus. Professor Seppo Zetterbergi toimetatud „Maailma ajalugu“ on just selliseks usaldusväärseks teejuhiks möödaniku tundmaõppimisel ja mõtestamisel. Raamatu tugevuseks on esinduslik autorkond, maailma ajaloo erinevate perioodide pädev käsitlus ja ladus kirjutamislaad. Eraldi väärivad esiletõstmist raamatu väga sobivalt valitud illustratsioonid ja kaardid, mis koos põhitekstiga moodustavad orgaanilise terviku, ning tasemel eestindus. Tõnu Tannberg Tartu Ülikooli ajalooprofessor Maailma sündmusterohke ajaloo paigutamine ühe raamatu kaante vahele pole lihtne ülesanne, kuna seab autorid keeruliste valikute ette: kuidas säilitada tasakaal kaugemas ajas ja meist kaugemates piirkondades ning lähiminevikus ja lähipiirkondades asetleidnud sündmuste vahel. Soome ajaloolaste kollektiiv on selle keerulise ülesandega igati edukalt toime tulnud, andes meile koondpildi maailma ajaloo olulisematest sündmustest ning nende sündmuste käigus esiletõusnud inimestest. David Vseviov Eesti Kunstiakadeemia ajalooprofessor Raamatu peatoimetaja Seppo Zetterberg (s. 1945) on töötanud üldajaloo professorina Helsingi Ülikoolis 1982–1988 ja Jyväskylä Ülikoolis 1997–2010. Aastatel 1994–1996 oli ta Soome Instituudi juhataja Eestis. Ta on Soome Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli audoktor ja Õpetatud Eesti Seltsi auliige.

See raamat on tänapäevase Ameerika algusest. Tunnustatud ajaloolane Nathaniel Philbrick püüab vaadata ameeriklaste ühe tuntuima müüdi – Mayfloweri reisi ja Plymouthi koloonia rajamise – taha ning näitab, et väljarändajate lugu ei lõppenud legendaarse esimese tänupühaga, vaid kätkeb eneses 55-aastast traagikast ja kangelaslikkusest kantud perioodi, mis mõjutas kogu järgnevat Ameerika ajalugu. Kõik algas Mayfloweri pardal, kus 102 reisijat ootasid pingsalt vintsutava reisi lõppu. Philbrick ei kujuta mitte ainult reisi vaevusi, vaid manab elavalt silme ette 1620. aasta sügise ning Uus-Inglismaa heidutavalt tühja ranniku, nii nagu see avanes väljarändajaile. Väljarändajad jõudsid Plymouthi ajal, mil põlisameeriklased olid laastatud haigusest, mille Euroopast pärit meresõitjad sinna olid viinud. Esialgu püsis kahe grupi, karismaatilise ja kainelt arvestava Massasoiti juhitud vampanoagide ning väljarändajate vahel õhkõrn töine side. Ent vähem kui kümnend hiljem oli Uus-Inglismaa haaratud Philipi sõtta – konflikti, mis peaaegu et pühkis maalt nii kolonistid kui põliselanikud.

Kogumik sisaldab dokumente, mälestusi ja muid materjale Molotovi-Ribbentropi paktina tuntud lepingu saamisloost ning NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest. Paljud materjalid jõuavad lugejani esmakordselt.

Maailmakuulsa prantsuse kirjandusteadlase ja semiootiku Roland Barthesi (1915-1980) "Mütoloogiad" (1957) on kogumik iroonilisi lühietüüde 1950. aastate prantsuse ühiskonnast, mis on tänaseni laialt loetud ja tõlgitud. Raamatu viiskümmend kolm esseed analüüsivad mitmesuguseid ühiskondlikke ja ajakirjanduslikke nähtusi, mida Barthes nimetab tänapäeva müütideks. Varustatuna semiootiliste analüüsivahenditega avab Barthes armutult, ent vaimukalt väikekodanlikke käibetõdesid ning ajakirjanduslikke klišeesid. Raamatu lõpetab pikk saatesõna "Müüt tänapäeval", mis võtab kokku Barthes'i tollased arusaamad semiootikast.

Viimast 300 aastat nimetatakse kokkuvõtvalt antropotseeniks, mil inimtegevusest on saanud Maad kõigiti muutev jõud. Ent nüüd on elu pööranud ette uue lehekülje: alanud on novatseen, ütleb James Lovelock. Uuel ajastul sünnib tehisintellektist tehislik eluvorm – küborgid. Mis neile korda läheb? Mis saab nende arengu käigus inimkonnast ja emakesest Maast? James Lovelock on maailmakuulus inglise atmosfäärikeemik, mitmekülgne teadlane ja leiutaja. Oma paljudes keskkonnaalastes aimeraamatutes on ta tutvustanud ja selgitanud nn Gaia hüpoteesi: elu ja Maa on vastastiktoimes tervik ning planeeti võib vaadelda üheainsa organismina.

"Oleviku minevikud" on 2004. aastal ilmunud "Ajaloolase käsiraamatu" edasiarendus. Oleviku uued globaalsed väljakutsed on avaldanud oma mõju ka ajaloomõttele ja minevikukäsitlusele, sest möödanikku mõõdetakse ikka oleviku mõõdupuuga. Iga uus põlvkond toob kaasa uusi metodoloogilisi arusaamu. See omakorda teisendab vahekordi akadeemilistes positsioonides, mida võidakse tõlgendada kriisina ajalooteaduses. Ajaloo ja poliitika seos ei võimalda ajaloolasel sulguda elavandiluust torni. Sageli peab ta võtma seisukoha "konflikteeruvate minevikkude" suhtes, kaitsma akadeemilist vabadust ja humanismi. Pärast kommunismi kokkuvarisemist muutus lähiajalugu Ida-Euroopas väga aktuaalseks, sellel on tugev poliitiline värving ja välispoliitiline dimensioon. Ebareaalsest "ajaloo lõpu" ideest loobumine on tekitanud arutelusid "ajaloo tagasipöördumisest". Kogu maailmas püütakse olevikku seletada politoloogiliselt mõistetud mineviku varal, kõneldakse ajaloo kordumisest ja õppetundisest, mida jagavad ohtralt nii meedia kui ka populistlikud poliitikud ja arvamusliidrid. Ajaloolaste ja mõnede intellektuaalide vastuseis ajaloo varjamatule ärakasutamisele ei muuda asjade seisu.

Populaarteaduslik raamat annab ülevaate õlle tootmisest ajaloo hämarusest kuni tänapäevani. On valgustatud õlle ajalugu maailma mastaabis, Euroopas, Venemaal ja Eestis. Eraldi on peatutud etnograafilistel küsimustel, folklooril, kombestikul. Illustreeritud raamat kõigile lugejaile, keda köidab ajalugu, eriti õlletööstuse ajalugu.

Kuidas oleme jõudnud olukorrani, kus teadmiste asemel kuulutatakse õhust võetud alternatiivfakte, võltsuudised levivad epideemiana ja tunnetel on rohkem kaalu kui tõendusmaterjalil? Tõejärgsus on üks meie aja muret tekitavamaid fenomene, ütleb Lee McIntyre. Mis kõige hullem, seda kujundatakse ja kasutatakse sihilikult poliitilise ülemvõimu saavutamiseks. Et tõde jalule aidata, selgitab ta oma raamatus üleilmseks kujunenud nähtuse päritolu ja tagamaid.

Õpikus antakse ülevaade noorsoo kasvatamisel esinenud ideedest ja organisatsioonilistest vormidest ürgajast kuni tänapäevani. Esimeses osas käsitletakse kasvatuse sisu, meetodeid ja korraldust kapitalismieelses ühiskonnas. Teises osas vaadeldakse kodanliku pedagoogika silmapaistvaid teoreetikuid ja kodanliku kooli ning koolisüsteemi kujunemist. Kolmas osa on pühendatud kasvatusele kapitalismi üldkriisi ning sotsialismi võidukäigu ajastul. Erilist tähelepanu on pööratud noorsoo kommunstlikule kasvatusele praeguseks juba ajaloohõlma vajunud Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades. Õpiku lõpus antakse ülevaade nõukogude koolist ja pedagoogikast täna ja homme. Õpik on mõeldud Eesti NSV kõrgkoolide pedagoogiliste erialade üliõpilastele.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

Tuntud eesti sõjaajaloolase raamat Napoleoni sõdadest I maailmasõjani. Palju statistilisi tabeleid, mis analüüsivad maailmasõja ohvrite hulka võrdlevalt varasemate sõdadega. Lisaks vaadeldava sajandi relvade, vormide, peakatete ja sündmuste pilte, mis aitavad mõista neid võitlusi, mida väljendavad tabelites toodud kaotused. Kuna eestikeelses sõjaajaloos peaaegu puudub tolle perioodi sõdade käsitlus, on Hannes Walter neid sõdu ja lahinguid ka põhjalikumalt kommenteerinud. Lisaks mustvalgetele illustratsioonidele on raamatu lõpus 14 värvilehekülge, kus trükitud levinumate sõjaliste aumärkide lindilõiked Maailmasõja ajal 1914-1918, samuti Preisi, Prantsuse, Briti Impeeriumi, Ameerika Ühendriikide, Vene ja Läti ordeneid, riste ja aumedaleid.

Pihukiilud, õmblusnõelad, kaamelisadulad, kaarikud ja rasestumisvastased vahendid: minevik on tulvil täis märkimisväärseid leiutisi. Antiikmaailma seitsekümmend suurt leiutist viivad meid üllatavale ja ebaharilikule retkele keset inimleidlikkust, alates meie kaugeimate esivanemate esimestest rohmakatest kiviriistadest kaks ja pool miljonit aastat tagasi kuni varakeskajani. Tuginedes kaasaegsele teadusele ja uusimatele uuringutele, tutvustavad juhtivad autoriteedid ajaloo kõige paeluvamaid leiutisi, alustades kivi ja tule, luu ja puidu põhilistest tehnoloogiatest. Jälgitakse kiviaegseid tulekivirihvajaid töö juures, vaadeldakse varajaste metallitöötlejate tööd, kui nad valmistavad vasest ja kullast ehteid. Kuidas ja kus kujunes põllumajandus? Millised olid esimesed majad ja millal tuli kasutusse kivivõlv? Kuidas olid roomlastel ja teistel korraldatud majade kütmine ja veevarustus? Mis oli toidu keetmise, säilitamise ja kääritamise mõju muistse köögi arenemisele? Kuidas muutsid ratas ja kaarik inimelu ja suurendasid liikuvust? Millal ilmusid esimesed teed ja millal hakati sõitma üle merede? Raamatus on palju paeluvaid fotosid ja teaberohkeid skeeme, kaarte ja plaane. See on tõeliselt ainulaadne teejuht inimkonna kõige märkimisväärsemate leiutiste juurde ning annab tunnistust meie esivanemate säravast nupukusest ja kohandumisvõimest.

"Suur Buum" algab äratundmisega, et maailm seisab ajaloolise võimaluse lävel. Ajajärk, mida me nimetame Suureks Buumiks, aastad 1980-2000, on erakordse globaalse muundumise periood. Raamat jaguneb nelja ossa. Esimene osa "Järgi paratamatut" vaatleb mitmeid trende, mis on tulnud esile viimasel kahel kümnendil, pannes aluse märksa ambitsioonikamale mõtlemisele meie tulevikust. Teine osa "Suure Buumi poliitika" ehitub sellele vundamendile ja uurib uusi poliitilisi realiteete, mis on vajalikud, hoidmaks Suurt Buumi kestmas läbi järgmise kahe aastakümne. Kolmas osa "21. sajandi liikumapanevad jõud" vaatleb eesootavaid erutavate uute tehnoloogiate laineid, mis jätkavad majandusliku kasvu hoogustamist ja samuti keskkonnale osaks saava kahju vähendamist. Viimane osa "Globaaltsivilisatsiooni sünd" vaatleb mõningaid kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis tulenevad Suure Buumi kiirest kasvutempost.

Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. "Tappidest lahti maailm" kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.

"Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes." – Philipp Blom

Christopher R. Browningi tuntuim, klassikaliseks teoseks kujunenud "Tavalised mehed" (1992, täiendatud 1998), on uurimus ühe reservpolitseipataljoni osalemisest Poola juutide hävitamises. Pataljoni liikmed ei olnud ei tulihingelised natsid, antisemiidid ega treenitud tapjad, vaid tavalised keskealised mehed. Kuidas võisid neist siiski saada massimõrvade kuulekad täideviijad? 1960. aastail kirja pandud tunnistuste põhjal rekonstrueerib autor nende igapäevaelu ja kujunemise kalestunud mõrvariteks. Mõtlemisainet pakkuv lugemine, eriti kuna kõik need psühholoogilised tegurid, mis võivad viia sellise inimese kujunemiseni, toimivad ka nüüdismaailmas. Christopher R. Browning (1944) on pikaaegne Vaikse Ookeani Luterliku Ülikooli ajaloo professor ja Chapel Hilli Põhja-Carolina Ülikooli emeriitprofessor. Ta on pälvinud arvukalt tunnustusi oma mõjukate uurimuste eest, sealhulgas kolmel korral Ameerika riikliku juudiraamatu auhinna holokausti kategoorias.

Õpikus käsitletakse ürgühiskonna tekkimise, õitsenguaja ja lagunemisperioodi probleeme, misjuures on arvestatud uusimaid andmeid antropoloogia, arheoloogia ja etnograafia vallas. Arvukad illustratsioonid hõlbustavad tekstis esitatu omandamist. Õpik vastab kursusele "Ürgühiskonna ajalugu", mida õpetatakse ajaloo üliõpilastele.

Kas Koraan nõuab džihaadi? Mida tähendas sünagoog juudi rahva ellujäämise jaoks? Kust võime leida nirvaana? Kuidas õhutavad religioossed veendumused tänapäeva konflikte Lähis-Idas? "Uskumused, mis muutsid maailma" vastab nendele ja teistele põhiküsimustele selles põhjalikus sissejuhatuses suurtesse religioonidesse. Juutide väljarändest ligi 3000 aastat tagasi kuni shinto tähtsuseni tänapäeva Jaapanis tuuakse päevavalgele maailma olulisemate religioonide ajalood ning paljastatakse igaühe taga peituvad tõekspidamised. Tegu pole mitte üksnes valgustava uurimusega sellest, kuidas usud on läbi ajaloo arenenud, vaid ajalise mõtisklusega teemal, kuidas religioossed uskumused endiselt meie maailma kujundavad. Käsitletud religioonide hulka kuuluvad judaism, kristlus, islam, hinduism, džainism, zoroastrism, sikhism, budism, konfutsianism, taoism ja sintoism.

V. I. Lenini kirjutised järgnevatel teemadel: Oktoobrirevolutsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ajajärk Välismaise sõjalise interventsiooni ja kodusõja ajajärk Rahvamajanduse ülesehitamise rahulikule tööle ülemineku ajajärk

Viikingid ehk normannid, kelle kallaletungid teistele maadele kestsid peaaegu kolm aastasada, on saanud väga erinevate hinnangute osalisteks. Neis on nähtud halastamatuid riisujaid ja tapjaid, aga ka muinasjutulisi vägimehi ja kangelasi. Kes olid siis viikingid? Kust nad tulid ja mis oli selle põhjuseks? Sellest jutustabki käesolev raamat.