Üldajalugu

Miks lõi vöötkoodi leiutamine väikepoodidel jalad alt? Miks suurendas grammofon majanduslikku ebavõrdsust? Kuidas parandasid banaanid vaktsineerimise kättesaadavust? Kuidas lõi beebipill naistele võimaluse töötada juristi või arstina? Briti majandusteadlane ja ajakirjanik Tim Harford räägib 50 leiutise kaudu loo, kuidas kujunes praegune majandussüsteem ja kuhu see võib areneda. See raamat ei ole teada-tuntud leiutistest, nagu trükipress või aurumasin. Autor räägib esemetest ja nähtustest, mis on mõjutanud majandust märkamatumalt. Need leiutised on meie igapäevaelus elementaarsed, ent nende sünniloo taga on rohkelt peamurdmist ja ootamatuid pöördeid. Autor kirjeldab, kuidas iga uus asi toob mõnedele suurt kasu ja teised paiskab põrmu. Ning see, kellest saab võitja või kaotaja, võib olla vägagi üllatav.

Andres Dido (Tiido) (1855–1921) sündis Viljandimaal, õppis Tartus, elas väljasaadetuna Kaasanis, pääses Šveitsi ja lõpuks elas pagulasena Prantsusmaal. Ta õppis ülikoolis sotsioloogiat ning on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Dido kõneles esimesena unistavalt Eestist kui vabariigist. Vabariigi mõiste, vabastatud inimese toimimine, võimu kasutamine õigluse huvides oli ta ilmavaate tuum. See oli edumeelsus, mis põlgas arengut takistavat tagurlust. Käesolev, Eesti Mõtteloo sarja 70. raamat näitab piltlikult, kuidas kapitalism toimis Prantsuse Vabariigis saja aasta eest just samuti nagu Eestis nüüd, 21. sajandi algul. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.

Väljapaistva vene nõukogude orientalisti ja ajaloofilosoofi akadeemik Nikolai Konradi (1891-1970) valitud ajaloolaste tööde kogumik sisaldab tema elu lõpupoole olulisemaid artikleid, milles käsitletakse ajalooteaduse üldisi probleeme ja visandatakse ajalooprotsessi üldskeem vanaajal ja keskajal, lähtudes Lääne- ja Idamaade ajaloo võrdlevast analüüsist; ühtlasi esitatakse ja põhjendatakse renessanssi universaalsuse konseptsioon, puudutatakse baroki ja valgustusajastu probleeme, vaadeldakse maailmakirjanduse ajaloo küsimusi, antakse ülevaade orientalistika ülesandeist, kritiseeritakse argumenteeritult europotsentrismi ning näidatakse humanistliku alge kui ühiskondliku progressi põhiteguri toimet ajalooprotsessis. Autori tõsihumanistlikud arutlused inimkonna kultuurilise ja teadusliku arenguloo üle seoses nüüdiskultuuri olukorraga aitavad süvendada ning avardada inimese ja tema ajaloo mõistmist. N. Konradi ja kuulsa inglise ajaloolase A. J. Toynbee (1889-1975) kirjavahetusest, milles eri aspektidest vaetakse ajalootunnetuse põhiprobleeme ning mõtiskletakse inimkultuuri arenguteede üle.

Ajaloo võimsaimad riigid on olnud eripalgelised. Mõni, näiteks maiade tsivilisatsioon, koosnes omavahel konkureerivatest ja sõdivatest riigikestest, mida ühendas ühine kultuur. Mõni, nagu Pärsia impeerium, rajati relva jõul. Osa riike – Rooma, Hiina, Vana-Egiptus – võis uhkustada tsentraliseeritud valitsuse ja arenenud riigiaparaadiga. Seikleme ajaloo kõige võimsamate riikide territooriumidel ning vaatleme kadunud impeeriumide tugevaid ja nõrku külgi.

"Kaemusi Eestist" tähendab vaatlusi Eesti kohta, aga ka Eestist väljapoole, muud maailma haaravalt. Kas on identsus - iseendasamasus - midagi muud kui pidev liikumine, dünaamika enda ja teiste vahel, läbikõne teisega, vabadus liikuda, vabadus kõnelda?

Zenkovichi raamat toob avalikkuse ette Venemaa ja seejärel N. Liidu kõige pikantsemad saladused, jutustab kallaletungikatsetest ja atentaatidest kõigile Nõukogude riigijuhtidele, alates Leninist kuni Jeltsinini. Paljudest terroriaktidest saab lugeja teada esmakordselt, kuna seda laadi informatsioon vaikiti tavaliselt maha.

Dokumentaalteos Esimese maailmasõja puhkemisest ja sündmustest.

"Ei ühtegi kerget päeva" on tõetruu kirjeldus maailma kõigi aegade ühe tagaotsituima mehe Osama bin Ladeni tabamise operatsiooni kavandamisest ja läbiviimisest. Jutustuse on kirja pannud terroristide võrgu juhi tabamises osalenud eriüksuslane Mark Owen, kes oli koos oma lähemate kaasvõitlejatega tunnistajaks bin Ladeni viimastele eluhetkedele, ning ajakirjanik Kevin Maurer. Raamat viib lugeja otse keset USA terrorismivastase sõja lahinguvälja ja kirjeldab nii maailma ühe parima eliitüksuse argipäeva kui selle tegevuse tipphetki. Lugu algab kopteriõnnetusega, mis oleks Owenile peaaegu saatuslikuks saanud, ning lõpeb Bin Ladeni surma kinnitava raadioside seansiga. Nende sündmuste vahele mahuvad kaasakiskuvad lood sellest, kuidas eriüksuslased end pidevalt kõige rängemate füüsiliste ja vaimsete katsumustega proovile panevad. Owen jutustab suurest hulgast varem avalikustamata missioonidest, mis heidavad valgust eriüksuse elule, tööle ning arengule pärast 11. septembri sündmusi, ning kirjeldab ka erioperatsioone, mis varem avalikkuse ette ei ole jõudnud. Lugu ilmestavad autori fotod ja põhjalikud skeemid Osama bin Ladeni tabamise operatsioonist. "Ei ühtegi kerget päeva" on haarav jutustus me lähiajaloo ühest silmapaistvast sündmusest, millest on saanud ülemaailmse terrorismivastase võitluse oluline verstapost.

Analüüsides haruldast allikat, mis vahendab ühe 12. sajandi kuulsama turniirivõitleja, Prantsuse kuninga Philippe Auguste'i sõnul "maailma parima rüütli", elukäiku, õnnestub ühel 20. sajandi kõige tuntumal keskajauurijal Georges Duby'l (1919–1996) taaselustada oma terviklikkuses kogu keskaegne kirev ja kirglik rüütlimaailm.

160 aastat pärast neandertallaste avastamist kipume me seda esiajaloolist inimest ikka ette kujutama kuskil külmunud kõnnumaal hulkuva ilmetu kujuna, kes karmides oludes imekombel elus püsis, aga Homo sapiens'i saabudes välja suri. Ometi on viimastel aastakümnetel lisandunud selle inimese liigi kohta tohutult palju uusi teadmisi, mis sellise arusaama ümber lükkavad. Tunnustatud Briti arheoloog Rebecca Wragg Sykes juhatab lugeja olulisimate neandertallast puudutavate avastuste juurde ning näitab, kus ja kuidas ta elas, milline oli tema kultuur ja armuelu. Mis kõige tähtsam – ta kummutab ettekujutuse neandertallasest kui tähtsusetust Homo sapiens'ile allajääjast. Meie silme ette kerkib uudishimulik, leidlik, osav ja ennekõike kohanemisvõimeline muistne sugulane. "See pole lugu ainult sellest, kuidas hoopis teistsugusel viisil inimeseks olla, vaid sellestki, kuidas peaksime uue pilguga vaatama ka iseend," ütleb autor. Sykes on teinud märkimisväärset tööd, sünteesides tuhanded teadusuuringud üheks kergesti haaratavaks looks. [–-] Me kipume käsitlema kõiki inimese liike enda kaudu. Me näeme neid kui verstaposte Homo sapiens'i tekkeloos ning me tunneme huvi, mil moel me neist üle olime, kas me seksisime nendega ja kas me suretasime nad välja. Aga Sykesi käsitluses on Homo sapiens vaid kõrvaltegelane loo lõpus. "Hõimlased" seab esikohale neandertallase. Raamatu "Sapiens" autor Yuval Noah Harari väljaandes The New York Times

Briti impeeriumi tõus ja langus, Ameerika Ühendriikide kujunemine suurriigiks, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Venemaa võidu- ja allakäik – neid ajaloolis-poliitilisi protsesse oleks võimatu mõista, kui me ei uuri, mis samal ajal toimus mainitud riikide rahvastikuga. Demograafilised muutused aitavad selgitada ka seda, miks hääbus araabia kevad, kuidas Hiina on nii kiiresti esile tõusnud ja miks Suurbritannia hääletas Brexiti ja USA Donald Trumpi poolt. Paul Morland käsitleb möödunud kahe sajandi olulisemaid globaalseid sündmusi, aga vaatab ka tulevikku. Saame teada, miks meie tulevik on omajagu hallim (ühiskonnad vananevad) ja vähem valge (kasvab mitte-Euroopa rahvastik), ent rohelisem (väheneb loodusressursside tarbimine). See on oluline teos kõigile, keda huvitavad nüüdisaja põletavaimad teemad.

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

Raamat heidab valgust Pimeda ajastu kõige süngematele sündmustele, näidates kuidas:
Rooma keisririigi iha elevandiluu järele päästis valla epideemia, mis tappis poole Vahemeremaade rahvastikust;
antiikmaailma suurima tammi purunemine aitas kaasa islami tekkele;
kliimakatastroofi tagajärjel tekkis Venemaa steppides nüüdseks ammugi unustatud juudi kuningriik;
saladusliku kollase tolmu mahasadamine sundis hiinlasi äärmises hädas kannibalideks hakkama;
maajade riik alustas planeet Veenuse abiga "tähesõda";
Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon valmistas surnute skelettidest slusuurusi nukke;
Jaapani suurkuningas kaebas, et "ei kollane kuld ega kümme tuhat nööritäit raha ei aita näljast jagu saada" ja küsis, mis kasu on "tuhandest kastist pärlistest sellel, kes külma pärast nälgib".

Sisukord: Varajane keskaeg Euroopa ja Aasia XI-XV sajandil Hiliskeskaeg

1519. aasta kevadel maabus hispaania seikleja Hermán Cortés Mehhiko tühjal rannikul. Mõne kuu pärast alistus asteekide pealinn Tenochtitlán lahinguta hispaanlastele ning kõikvõimsast valitsejast Motecuhzomast sai Cortési alandlik sõltlane. Käesolevas raamatus selgitatakse nii indiaani kui ka hispaania allikaid analüüsides Uue Maailma arenuima indiaani tsivilisatsiooni kiire hukkumise põhjusi. Rikkalikult illustreeritud, originaalsete kommentaaridega varustatud raamat kõigile ajaloohuvilistele.

Raamat annab ülevaate maailma maismaateedest alates korilasrajast umbes 9500 aastat tagasi kuni tänase kiirteeni. Käsitleb antiikteid, eriti Vana-Rooma teedemajandust ning teid meie maal orduajast kuni praeguseni. Puudutab NSV Liidu teede minevikku, olevikku ja tulevikku. Vaeb nüüdismaantee ja keskkonna vahekorda ning puudutab põgusalt tulevikuveondust. Mõeldud laiale lugejaringile, igale tänasele teekäijale.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Teine, parandatud ja täiendatud trükk

Teine paranduste ja täiendustega trükk.

Inimene on loomult uudishimulik. Meie liigi esindajad on ette võtnud uurimisretki nii kaua, kui me oleme olemas olnud. Umbes kaks miljonit aastat tagasi liikusid varajased inimesed oma sünnikodust Aafrikast välja teistele mandritele. Tänapäeva inimese maailmavallutuste algusest on möödunud ainult 60 000 aastat. Tõelistele, sihipärastele avastusretkedele, mis algasid umbes 5000 aastat tagasi, ajendasid meid seiklushimu, huvi võõraste kultuuride vastu ja majanduslikud tegurid, nagu kaubavahetus ja aardejaht. Selles Imelise Teaduse raamatus käsitleme varaseid, juba enne meie ajaarvamist toimunud uurimisretki. Heidame pilgu julgete portugallaste mereretkedele. Uurime vürtsikaubandust ja selle tähtsust kaugretkede kontekstis. Heidame põhjaliku pilgu Uue Maailma avastamise loole ja selle mõjule. Ehitame koos muistsete laevaehitajatega kaugretkedeks sobivaid aluseid. Läheme reisidele koos James Cookiga. Paneme end proovile maakera kõige karmimates paikades. Otsime Niiluse lätet. Kirjeldame maadeavastajate rasket argipäeva ning võtame ette matkad poolustele.

Kes maailma mõista tahab, peab tundma selle ajalugu; need, kes ajalehti loevad või teleuudiseid vaatavad, taipavad seda peagi. Kes suudaks aru saada Lähis-Ida konfliktist, teadmata juudi või palestiina rahva ajalugu? Kes mõistaks olukorda Aafrika kontinendil, tundmata kolonialismi ajalugu? Käesolev raamat püüab anda põgusa ülevaate maailma ajaloost. Juttu tuleb vaid kõige olulisematest sündmustest, isikutest ning suundumustest.

See raamat on tänapäevase Ameerika algusest. Tunnustatud ajaloolane Nathaniel Philbrick püüab vaadata ameeriklaste ühe tuntuima müüdi – Mayfloweri reisi ja Plymouthi koloonia rajamise – taha ning näitab, et väljarändajate lugu ei lõppenud legendaarse esimese tänupühaga, vaid kätkeb eneses 55-aastast traagikast ja kangelaslikkusest kantud perioodi, mis mõjutas kogu järgnevat Ameerika ajalugu. Kõik algas Mayfloweri pardal, kus 102 reisijat ootasid pingsalt vintsutava reisi lõppu. Philbrick ei kujuta mitte ainult reisi vaevusi, vaid manab elavalt silme ette 1620. aasta sügise ning Uus-Inglismaa heidutavalt tühja ranniku, nii nagu see avanes väljarändajaile. Väljarändajad jõudsid Plymouthi ajal, mil põlisameeriklased olid laastatud haigusest, mille Euroopast pärit meresõitjad sinna olid viinud. Esialgu püsis kahe grupi, karismaatilise ja kainelt arvestava Massasoiti juhitud vampanoagide ning väljarändajate vahel õhkõrn töine side. Ent vähem kui kümnend hiljem oli Uus-Inglismaa haaratud Philipi sõtta – konflikti, mis peaaegu et pühkis maalt nii kolonistid kui põliselanikud.

Kogumik sisaldab dokumente, mälestusi ja muid materjale Molotovi-Ribbentropi paktina tuntud lepingu saamisloost ning NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest. Paljud materjalid jõuavad lugejani esmakordselt.

Maailmakuulsa prantsuse kirjandusteadlase ja semiootiku Roland Barthesi (1915-1980) "Mütoloogiad" (1957) on kogumik iroonilisi lühietüüde 1950. aastate prantsuse ühiskonnast, mis on tänaseni laialt loetud ja tõlgitud. Raamatu viiskümmend kolm esseed analüüsivad mitmesuguseid ühiskondlikke ja ajakirjanduslikke nähtusi, mida Barthes nimetab tänapäeva müütideks. Varustatuna semiootiliste analüüsivahenditega avab Barthes armutult, ent vaimukalt väikekodanlikke käibetõdesid ning ajakirjanduslikke klišeesid. Raamatu lõpetab pikk saatesõna "Müüt tänapäeval", mis võtab kokku Barthes'i tollased arusaamad semiootikast.

Millega täitsid naised oma päevi, mis töid nad tegid, kuidas lapsi kasvatasid ning tulid toime menstruatsiooni ja sünnitusega ajal, kui neil teemadel jagasid nõu ja käske mehed? Raamat "Neiud, naised, lesed" teeb harukordse sissevaate naiste igapäevaellu varauusaegsel Inglismaal. Raamatu pealkiri kirjeldab naise elu läbi seadusesilma, mille järgi sõltusid naise õigused ja vabadused tema perekonnaseisust. Näeme, et esimest korda oma elus muutusid naised meestest sõltumatuks alles lesena. Aga leidus ka neid, kes keeldusid üldse selliste ühiskonnareeglite järgi mängimast. Raamat räägib ka tollasest moest, ilurituaalidest, religiooni tähtsusest ning meenutab ka naisajaloo olulisi hetki, nagu esimese ämmaemandajuhendi avaldamine või abielunaiste asjaõigusseadus. Autor Sara Read on Briti ajaloodoktor, kes on keskendunud varauusaegsele kultuurile ja elule, eelkõige naiste olme ja reproduktiivtervisega seonduvale.

Pariisi on ikka peetud erilise kultuurieluga, heade veinide ja toitude ning viimaste moodide linnaks. Samas on see olnud pelgupaik neile, kes põgenevad tagakiusamise eest, ja iseäranis palju tuli neid Pariisi enne ja pärast revolutsiooni Venemaal ning Romanovite kukutamist. Aastaid olid vene aristokraadid nautinud kõike seda, mida belle époque'i ajastu Pariis pakkus. Pariisis saatis suur menu ka Sergei Djagilevi truppi Ballets Russes ja siit sai alguse helilooja Igor Stravinski karjäär. Bolševistlik riigipööre Venemaal sundis aga kümneid tuhandeid venelasi kodumaalt puupaljana lahkuma. Palju niisuguseid pagulasi jõudis (sageli pärast pikki eksirännakuid) Prantsusmaale ja eriti Pariisi. Siin püüti kõikvõimalikel viisidel elatist teenida, aga kõige sagedamini tuli meestel leppida tööga tehastes või taksojuhi ametit pidades, palju vene pagulasnaisi leidis aga tööd moetööstuses õmblejate, aga ka modellide ja moeloojatena. Andekad haritlased, kunstnikud, kirjanikud ja filosoofid olid sunnitud elama peost suhu, sest ainult üksikutele, kas kõige andekamatele või siis kõige ettevõtlikumatele, naeratas õnn. Nii algas siin Marc Chagalli edukas kunstnikutee, Pariis sai koduks kogu maailma ooperilavad vallutanud Fjodor Šaljapinile. Osa Venemaal kodusõjas bolševike vastu võidelnud pagulastest ei kaotanud lootust, et kommunistlik režiim Venemaal õnnestub kukutada, ja püüdis ka ise midagi korda saata. Pagulaste enamiku osaks aga jäigi vaesus ja suur igatsus lootusetult kaotatud kodumaa järele. * Helen Rappaport (snd 1947) on Briti ajaloolane ja kirjanik. Ta õppis vene keelt ja ajalugu Leedsi ülikoolis, kus osales ka ülikooli teatriringis. Kuni 1980. aastate lõpuni tegi ta näitlejana karjääri Briti televisioonis ja filmides, siis aga loobus näitlemisest oma teise armastuse, ajaloo kasuks. Ajaloolasena on ta spetsialiseerunud Victoria ajastule ja revolutsioonilisele Venemaale. Eesti keeles on temalt varem ilmunud "Jekaterinburg. Romanovite viimased päevad" (2009), "Neli õde. Suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud" (2016), "Revolutsiooni küüsis. Petrograd 1917" (2017) ja "Võidujooks Romanovite päästmise nimel. Tõde salajaste plaanide taga Venemaa keiserliku perekonna päästmiseks" (2019).

Kuidas oleme jõudnud olukorrani, kus teadmiste asemel kuulutatakse õhust võetud alternatiivfakte, võltsuudised levivad epideemiana ja tunnetel on rohkem kaalu kui tõendusmaterjalil? Tõejärgsus on üks meie aja muret tekitavamaid fenomene, ütleb Lee McIntyre. Mis kõige hullem, seda kujundatakse ja kasutatakse sihilikult poliitilise ülemvõimu saavutamiseks. Et tõde jalule aidata, selgitab ta oma raamatus üleilmseks kujunenud nähtuse päritolu ja tagamaid.

Unest sõltuvad meie õnn ja õnnetus, toitumine ja välimus, potents ja impotents, teadmine ja teadmatus. Ka üksainus kehva unega öö mõjutab absoluutselt kõiki meie olulisi elundkondi. Ole sa kosutavast unest unistav teismeline või hallipäine memmeke, "Parem uni, parem sina" selgitab, kuidas elada just sinule sobiva unegraafikuga pikemat ja tervemat elu. Kasina une lõiv on soolane: kaalutõus, hormonaalne tasakaalutus, nihkes ajukeemia, streikiv seede- ja immuunsüsteem, südamehaigused, diabeet ja Alzheimeri tõbi on kõigest jäämäe tipp. Autorid tutvustavad haaravate juhtumite najal põhjuseid, mis viivad selle hapra rütmi tasakaalust välja ning kuidas seda taastada, pöörates erilist rõhku füsioloogilistele aspektidele, muu hulgas vanusele, sooletervisele, hormoonidele ja geenidele. Raamatu üks autoritest, Frank Lipman, on funktsionaalse ja integreeriva meditsiini doktor, kes on rohkem kui 40 aastat jaganud õpetust, kuidas ravimite arutu neelamise asemel seljatada rõhuvad sümptomid harjumuste muutmise abil. Ta suhtub patsientide aitamisse vähem mehaaniku ja rohkem aedniku kombel, põimides raviprotsessi teadmisi ka traditsioonilisest hiina meditsiinist. Raamatu kaasautoriks on Neil Parikh, innovaatilistele unetoodetele keskendunud ükssarvikust ettevõtte Casperi üks asutajatest, kes on kunagi olnud seal, kus sina praegu – vajadus lahendada oma uneprobleemid viis ta Franki juurde.

Õpikus antakse ülevaade noorsoo kasvatamisel esinenud ideedest ja organisatsioonilistest vormidest ürgajast kuni tänapäevani. Esimeses osas käsitletakse kasvatuse sisu, meetodeid ja korraldust kapitalismieelses ühiskonnas. Teises osas vaadeldakse kodanliku pedagoogika silmapaistvaid teoreetikuid ja kodanliku kooli ning koolisüsteemi kujunemist. Kolmas osa on pühendatud kasvatusele kapitalismi üldkriisi ning sotsialismi võidukäigu ajastul. Erilist tähelepanu on pööratud noorsoo kommunstlikule kasvatusele praeguseks juba ajaloohõlma vajunud Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades. Õpiku lõpus antakse ülevaade nõukogude koolist ja pedagoogikast täna ja homme. Õpik on mõeldud Eesti NSV kõrgkoolide pedagoogiliste erialade üliõpilastele.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

Kuigi populist ei pea ilmtingimata äärmuslane olema ega äärmuslane populist, kipub inimkonna ajalugu ikka ja jälle vastupidist tõestama. Nii leiavad Holger Mölder ja Vladimir Sazonov raamatus "Populism ja poliitiline äärmuslus muistsest ajast kuni tänapäevani". Samuti nagu populism pole ka äärmuslus poliitikas kaugeltki uustulnuk. Tinglikult võib selle hälliks pidada Uus-Assüüria impeeriumit (930–610 eKr), mis laiutas kunagi tänase Iraagi, Süüria, Jordaania, Liibanoni, Iisraeli, mõneks ajaks Egiptuse ning osaliselt ka Saudi Araabia, Iraani ja Türgi aladel. See oli impeerium, kus inimeste ulatuslik tapmine, teibasse ajamine, poomine ja sandistamine olid kõigiti tavapärased tegevused. Mitme miljoni jagu küüditatuid ja mõrvatuid ning tuhandeid assimileeritud rahvaid – selline oli Uus-Assüüria impeeriumi vägivallatsemise tagajärg ja hind kõigest paari sajandi jooksul. Kuid paraku vaatavad meile ka lähiminevikust vastu küll karismaatilised, samas halastamatult kalkuleerivad, manipuleerivad ning julmad poliitilised figuurid, teiste seas Maximilien de Robespierre, Vladimir Lenin, Lev Trotski, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Mao Zedong, Fidel Castro, Che Guevara, Pol Poth, Muammar al-Gaddafi ja Saddam Hussein. Neist paljud on leidnud tee sellesse mõtlemapanevasse raamatusse, mis analüüsib populistlikke ja äärmuslikke liikumisi, samuti poliitikuid alates inimtsivilisatsiooni algusest kuni tänapäevase tõejärgse ajastuni välja. Politoloogiadoktor Holger Mölder on rahvusvahelise julgeoleku ekspert ning Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent. Ajaloo ja kultuuriuuringute doktor Vladimir Sazonov on Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteadur. Autorid on varasemalt avaldanud hulgaliselt artikleid, Sazonovi sulest on ilmunud ka mitu raamatut.

Kui keegi tahab end tappa, siis valib ta selleks viisi, mis tagab tulemuse. Nii on öelnud USA uurija Pat Brown, kes on süüvinud Egiptuse kuninganna Kleopatra surma ja on oma uurimistöös kasutanud nii kaasaegseid kriminalistikameetodeid kui ka muinasallikaid. Ta usub, et Kleopatra ei teinud enesetappu. Brown on ainult üks paljudest teadlastest, kes uurivad kaasaegsete meetoditega Vana-Egiptuse saladusi. Neil kõigil on sama eesmärk: lahendada Egiptuse viimased müsteeriumid. Selles Imelise Ajaloo raamatus tutvume uurijate tegevusega lähemalt.

"Suurepärane uus tänapäeva geopoliitilise maastiku lõhede analüüs." Financial Times

"Robert Cooper on väljapaistev Euroopa õpetlane ja diplomaat. Tema julge nägemus Euroopa ja Ameerika Üendriikide tulevikust on imetlusväärselt arukas ja optimistlik. See raamat juhatab transatlantilise mõttevahetuse uude järku." Robert Kagan, raamatu "Paradise and Power" autor

"Cooper on aukartustäratav mõtleja... kes esitab oma kesksed väited suure mõjukuse ja elegantsiga. Ta näitab, kuidas riigid ja inimesed, kellest need riigid koosnevad, võivad radikaalselt muuta arusaamu nii oma identiteedist kui huvidest." The Independent

"Cooper ei paku ühte ja ainsat organiseerivat ideed, vaid pigem terve hulga ajaloolisi paralleele ja jõuliselt väljendatud kontseptuaalseid eristusi... Ta on Ameerikat ja ÜRO-d pooldav Euroopa-meelne, kes toetab multilateraalset diplomaatiat, kuni see on võimalik ja sõda, kui see on paratamatu." The Economist

Saladin sündis Tikriti linnuses, mis asub tänapäeva Iraagis. Talle pandi nimeks Jusuf, mis tähendab muret ja kannatust. Tema lapsepõlv möödus Lähis-Ida jaoks raskel ajal. Kristlastest ristisõdijad olid vallutanud Püha Maa ning muslimitest valitsejad tülitsesid seal võimu pärast. Väikese poisina uuris ta hoolega Koraani, õppis ratsutama ja mõõka käsitlema. Kui ta suureks kasvas, siis kutsus rahvas teda nimega Saladin – "õiglane usus". Saladin suutis ühendada muslimi rahvad ja vabastada maa võõrvallutajatest.

Saja tuhande aasta eest elas maakeral vähemalt kuus liiki inimolendeid. Praegu on neid kõigest üks – Homo sapiens. Kuidas on neist kunagistest lihtsatest ahvidest saanud maailmavalitsejad? Miks kadusid teised liigid? Kas sama saatus võib ühel päeval tabada ka meid? Dr Yuval Noah Harari "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu" saab alguse ligi 70 000 aasta tagusest ajast, mil hakkas välja kujunema inimteadvus, ning uurib esmalt, missugust rolli mängis Homo sapiens globaalsete ökosüsteemide kujunemises ja mil moel pandi alus tänapäevase maailma tekkele. Seejärel vaadeldakse võimsaimate impeeriumide tärkamist ja arenemist ning seostatakse ammuseid suundumusi tänapäevaste teadussaavutustega, uurides üksiksündmusi laiemate ideede kontekstis. Dr Harari kutsub lugejat ka tulevikku vaatama. Mõne viimase aastakümne jooksul on inimene asunud oma tahtele allutama loodusliku valiku seadusi, mis on nelja miljardi aasta vältel kujundanud elu maakeral. Meil on tekkimas võime kujundada mitte üksnes endi ümber olevat maailma, vaid ka iseennast. Kuhu see meid välja viib? Kelleks me õigupoolest saada soovime? Kaartide, fotode ja skeemidega ilmestatud köitev jutustus ei jäta ükskõikseks kedagi, kellele lähevad korda meie minevik ja tulevik. Ma soovitan seda raamatut kõigile, keda võib paeluda maailma varase ajaloo lihtne ja kaasahaarav käsitlus… Seda on raske käest panna. Bill Gates

Hannoveri libahunt näris ohvritel kõri läbi ja müüs nende liha turul, Ted Bundy seksis lagunevate laipadega ning Charles Manson tegi noortele naistele ajupesu, et nood tapaksid. See kõlab nagu õudus- ja vägivallafilmide hullumeelne väljamõeldis, kuid kahjuks pärinevad need lood reaalsest elust. Selles raamatus vaatleme lähemalt ajaloo kõige hullemaid sarimõrvareid ning räägime tapmistest, mõrtsukate jahtimisest ja kohtumeditsiinilisest uurimisest. Loodetavasti aitab ajalooliste sarimõrvarite tundma õppimine ära hoida uute väljakujunemist.

Meie õnneks ja õnnetuseks areneb biomeditsiin metsikul kiirusel, pakkudes meile üha rohkem eluaastaid ning paremat tervist, kuid ka info keerulisust ja üleküllust. Meie tähelepanu nimel konkureerivaid nõuandeid on rohkem kui eales varem ning alati ei pärine need just ülearu autoriteetsetest allikatest. Graham Lawton on biokeemiku taustaga teadusajakirjanik, kelle tööelust valdav osa on kulunud sellele, et hoida end kursis biomeditsiini uute tuultega. Tal on suisa unikaalne võime tunda kõmuline pealkiri kaugelt ära, nuhkida välja arutud moeröögatused ning eraldada faktid soovunelmatest. Lawton on võtnud kokku viimase aja tõsiteaduslikud terviseuuringud ning teisendanud need kasulikeks soovitusteks kõigis suuremates küsimustes: toit, toitumine, kaalukaotus, vedelikuvajadus, kehaline aktiivsus, ennetav meditsiin, magamine ja vananemine. Ta selgitab teaduse põhialuseid, kummutab levinud müüte, annab vajalikud tööriistad info kriitiliseks hindamiseks ning aitab eksitavatest pealkirjadest kaugemale näha. "See raamat võib päästa teie elu" on põhjalik ja tõenduspõhine teejuht tervemaks, kehaliselt võimekamaks ning loodetavasti ka pikemaks eluks.

Pihukiilud, õmblusnõelad, kaamelisadulad, kaarikud ja rasestumisvastased vahendid: minevik on tulvil täis märkimisväärseid leiutisi. Antiikmaailma seitsekümmend suurt leiutist viivad meid üllatavale ja ebaharilikule retkele keset inimleidlikkust, alates meie kaugeimate esivanemate esimestest rohmakatest kiviriistadest kaks ja pool miljonit aastat tagasi kuni varakeskajani. Tuginedes kaasaegsele teadusele ja uusimatele uuringutele, tutvustavad juhtivad autoriteedid ajaloo kõige paeluvamaid leiutisi, alustades kivi ja tule, luu ja puidu põhilistest tehnoloogiatest. Jälgitakse kiviaegseid tulekivirihvajaid töö juures, vaadeldakse varajaste metallitöötlejate tööd, kui nad valmistavad vasest ja kullast ehteid. Kuidas ja kus kujunes põllumajandus? Millised olid esimesed majad ja millal tuli kasutusse kivivõlv? Kuidas olid roomlastel ja teistel korraldatud majade kütmine ja veevarustus? Mis oli toidu keetmise, säilitamise ja kääritamise mõju muistse köögi arenemisele? Kuidas muutsid ratas ja kaarik inimelu ja suurendasid liikuvust? Millal ilmusid esimesed teed ja millal hakati sõitma üle merede? Raamatus on palju paeluvaid fotosid ja teaberohkeid skeeme, kaarte ja plaane. See on tõeliselt ainulaadne teejuht inimkonna kõige märkimisväärsemate leiutiste juurde ning annab tunnistust meie esivanemate säravast nupukusest ja kohandumisvõimest.

Cambridge'i ülikooli emeriitprofessor Jonathan Haslam vaatleb esmapilgul teada-tuntud teemat – Teise maailmasõja puhkemise põhjuseid –, ent jõuab meisterliku uue tõlgenduseni. Autor vaatab kaugemale laialt levinud selgitustest sõja puhkemise kohta ning näitab, kuidas kõige taga oli hirm kommunismi ülemaailmse leviku ees. "Poliitikud ja diplomaadid õppisid ideede salavõimu kartma rohkem kui sõjalist võimekust," kirjutab Haslam. "Nii võis vähese ründesõjavõimekusega Nõukogude Venemaa oma ideoloogia jõu tõttu mõjuda üliohtlikuna. Samas võis hambuni relvastatud Natsi-Saksamaa olla vastuvõetav, kuna eeldati, et ta jagab samu aluspõhimõtteid." Haslam selgitab, kuidas kokkulepluspoliitika Saksamaaga hoidis esialgu küll ära revolutsiooni, ent Hitleri valesti mõistmine põhjustas hiljem sõja. "Sõjaähvardus" valiti väljaannete Financial Times ja The Telegraph poolt 2021. aasta parimaks ajalooraamatuks.

"Suur Buum" algab äratundmisega, et maailm seisab ajaloolise võimaluse lävel. Ajajärk, mida me nimetame Suureks Buumiks, aastad 1980-2000, on erakordse globaalse muundumise periood. Raamat jaguneb nelja ossa. Esimene osa "Järgi paratamatut" vaatleb mitmeid trende, mis on tulnud esile viimasel kahel kümnendil, pannes aluse märksa ambitsioonikamale mõtlemisele meie tulevikust. Teine osa "Suure Buumi poliitika" ehitub sellele vundamendile ja uurib uusi poliitilisi realiteete, mis on vajalikud, hoidmaks Suurt Buumi kestmas läbi järgmise kahe aastakümne. Kolmas osa "21. sajandi liikumapanevad jõud" vaatleb eesootavaid erutavate uute tehnoloogiate laineid, mis jätkavad majandusliku kasvu hoogustamist ja samuti keskkonnale osaks saava kahju vähendamist. Viimane osa "Globaaltsivilisatsiooni sünd" vaatleb mõningaid kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis tulenevad Suure Buumi kiirest kasvutempost.