Ulme ja õudus

Mitte keegi ei tea, mis nad on või kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele jäi, on muutumas jääkamakaks. Lumme mattunud varemete vahel püüavad vabatahtlike salgad mõista, kes või mis on nende vaenlane – kuid viimane muutub iga kontaktiga. Neid kutsutakse Luikedeks. Kristjan Sanderi esikromaani peateemaks on ulmekirjanduse igikestev leitmotiiv – kohtumine tundmatuga. Osaliselt üheksakümnendate alguse Eestis toimuvas tegevuses paisatakse tegelased etturitena aegruumi piire ning inimlikke ajendeid ületavasse mängu. On raske öelda, mis on selles trumpideks – kuid nad vähemalt loodavad, et sõprus ja kohusetunne... Tegu on 2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teosega.

Tõnis Tootseni "Ahvide pasteet" on satiiriline ulmememuaar, millesugust teist on raske leida. HOIATUS: Kuigi selle legendaarse raamatu esmatrükki peeti maailma esimeseks ahvi kirjutatud raamatuks, valitseb tänapäeval uurijate seas konsensus, et selle memuaarteose näol on tegemist võltsinguga – vähe sellest, tõenäoliselt lausa punaahvide infooperatsiooniga. Õnneks pole tänane lugeja raamatusse hajutatud valede ja varjamatu inimvaenulikkuse ees enam kaitsetu: käesolev uustrükk on varustatud asjatundlike kommentaaridega, mis aitavad kõigil huvilistel keerulist ja ohtlikku teksti mõista ja mõtestada.

Menukate aimeraamatute autori Graham Hancocki esimene ilukirjanduslik teos "Ajarännak", mille sündmustik hargneb rööbiti 21. sajandil ning kiviajal, pajatab inimkonna tasandil toimuva hea ja kurja vahelise kosmilise konflikti loo. Kui 21. sajandi Los Angelesest pärit tasakaalutu teismeline Leoni tajub uimasti üledoosi tõttu surmalähedast kogemust, kandub tema hing nüüdismaailmast 24 000 aasta tagusesse paralleelmaailma. Seal põimub tema saatus noore naise Ria omaga, kes võitleb elu eest raevukate illimanidega, keda juhatab inimkonna hävitamist ihaldav vägev deemon Sulpa. Neidudel peab kurjuse jõudude alistamiseks jätkuma söakust tungida kummalistesse paikadesse, alistada oma kõige sügavamad hirmud ja pidada võitlust, milleks nad polnud kunagi valmistunud...

"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.

"Andromeeda udukogu" on Ivan Jefremovi ulmeromaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus (umbes aastal 3230) Maal ja maailmaruumis.

Raamatu tegelased ammutavad oma teadmisi planeetide kohta 9827. a. ilmunud A. Lowelli "Täielikust galaktikateatmikust". Selleks ajaks on inimesed jõudnud nii kaugele kosmosesse, et mälestust Maast - tsivilisatsiooni hällist - võetakse kui kaunist muinaslugu. Inimesed, kes oskavad "kõverruumi" läbides jõuda senitundmatute kauguste taha, on asustanud kõik vähegi elamiskõlblikud planeedid Galaktikas. Inimestel on avanenud isegi võimalus leida endale rahulik planeet, kus võiks segamatult teineteist armastada.

HARI SELDON -- ...sündinud Galaktika Ajastu 11 988. aastal, surnud 12 069. Tavaliselt antakse aastad jooksva Asumi ajastu tähistuses, so --79 kuni 1 A. A. Sündinud keskklassi perekonnas Heliconil, Arcturuse sektoris (kus ta isa kaheldava autentsusega legendi järgi oli tubakakasvataja planeedi hüdropoonilises vabrikus), ilmutas ta juba varases nooruses hämmastavat andekust matemaatika alal. Arvukalt on säilinud lugusid tema võimetest ja neis esineb vasturääkivusi. Räägitakse, et kaheaastaselt oli ta... ...Kahtlemata oli tema panus suurim psühhoajaloo alal. Enne Seldonit oli see üksnes ähmane aksioomide kogum; tema jättis endast järele sügava statistilise teaduse... ...Kõige autoriteetsemaid andmeid tema elust pakub biograafia, mille on kirjutanud Gaal Dornick, kes noore mehena tutvus suure matemaatikuga kaks aastat enne viimase surma. Lugu nende kohtumisest... GALAKTIKA ENTSÜKLOPEEDIA

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (sünd 1920) jutustab oma romaanis "Asum" elust Galaktikaimpeeriumis ja psühhoajaloolase Hari Seldoni võitlusest, mille eesmärk on Asumi rajamise abil vältida kümneid tuhandeid anarhia-aastaid inimkonna ajaloos.

Šotimaa võimuvõitlusest alguse saanud perekonnatragöödia viib Ballantrae tiitlipärija salapärastele reisidele ja eksootilistele maadele, tormisele merele piraadilaeval ja ameerika indiaanlaste keskele. Lugeja leiab end ootamatute dramaatiliste pöörete, kirgede, seikluste ja ohtrate lahendust ootavate saladuste kütkestavas maailmas, täis inimlikku ülevust ja armetust. Kuid kõik pole kaugeltki nii lihtne. Kui kahe venna surmaheitlus metsikul talvisel kõnnumaal üllatava lõpplahenduse leiab, kas osakbki keegi siis enam öelda, kust läheb hea ja kurja piir.

J. G. Ballardi 1973. aastal ilmunud romaan "Crash" on postmodernistliku kirjanduse kultusteoseid ja seda peetakse autori düstoopilistest romaanidest üheks paremaks. Uue teadusulme esindajana ei vii Ballard lugejat avakosmosesse ega lase tal kohtuda tulnukatega, vaid pakub pöörast ja painajalikku retke inimese sisemaailma, väärastunud kujutelmade sürrealistlikku kuningriiki. Selles kummalises tsoonis, kus inimese sisekosmos ja teda ümbritsev maailm on oma piirid kaotanud ja segunenud, on tehnoloogia omandamas inimese nägu ja inimene üha enam kõigest masin. Teose peamine tegevuspaik ja kokkupõrgete teatrilava, kiirtee on ühtaegu nii katsepolügoon, paradiisi stardirada kui ka Elüüsium ja sellel seikleva minategelase autofetiš mõjub hoiatusena inimese ja tehnoloogia patoloogilise seotuse eest.

Valimik nõukogude ulmejutte

Sisukord:

D. Bilenkin. Intelligentsi proov
S. Žemaitis. Artaxerxes 
V. Mihaailov. Valeri Gussevi odüsseia
K. Bulõtšev. Valik
A. Dmitruk. Simson XII
V. Morotško. Te teate mu nime
J. Nikitin. Diogenese latern
I. Varšavski. Kannike
K. Sošinskaja. Vaeseke
V. Šefner. Tagasihoidlik geenius
A. Dneprov. Krabisaar
A. Šalimov. Meditsiini triumf
A. Kolpakov. Pimeduse mere taga
I. Rossohhovatski. Iidne retsept
R. Podolnõi. Pseudoajaloolised pajatused

Autoritest

Õudus öös. Jonathan Harker saadetakse kaugesse Euroopa nurka kohtuma ühe oma firma kliendiga. Loss on mahajäetud ja krahv väga veider võõrustaja. Kuid noor Jonathan ei oska kahtlustadagi, et ta ise ja talle kõige lähedasemad inimesed satuvad kohutavasse ohtu ja peavad läbi elama jubedusi, mida keegi ei oska isegi ette kujutada. Nüüd peavad nad Dracula leidma ja hävitama, enne kui vampiir nemad hävitab.

Stiilipuhas fantasy-romaan autorilt, kelle olemasolust polnud seni aimu ka hoolikamatel Eesti ulme kasvulava jälgijatel. Seda rõõmustavam saab siis loodetavasti olema tutvumine küpse ja sisuka debüütteosega. Noor rüütel saabub tagasi lapsepõlvemaadele, kust ta aastaid tagasi oli sunnitud põgenema, kui julm ja reetlik vaenlane ta vanemad tappis ja nende valdused üle võttis. Nii et pärimisõigust tuleb mõõgaga tõestada. Kõik vaenlased ei ole aga läbinisti maised ja iga mõõk neile peale ei hakka. Õnneks on rüütlikoolitusse kuulunud muudki peale võitluskunsti. Ja kui öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe, siis ei maksa seda otsesõnu võtta. Küll aga aitab hea sõna koos sarmi ja mehisusega leida sõpradeks osavaid mehi ja kauneid naisi, kes kangelast tema teekonnal edasi aitavad. Nagu igas korralikus fantasy's, tuleb tegemist ka lohega, aga see pole kaugeltki kõige suurem pahandus, mis lahendamist ootab.

Ulmeromaan. Jumal lõi maailma oma näo järgi; inimene asub Jumalat kloonima oma näo järgi; ja see uus Jumal alustab maailma loomist jälle otsast peale, oma näo järgi.

Tuntud rootsi noorema põlve kirjaniku fantastilise sündmustikuga teos, millel on sügavam filosoofiline tagapõhi: teadussaavutuste humaansuse või ebahumaansuse analüüs. Raamatu peategelane on laboratooriumis elav inimaju, kes jälgib kõike enese ümber toimuvat ja elab läbi kõiki inimesele omaseid tundeid. Autori asjatundlikkus (ta on elukutselt arst) on ühendatud mõnusa huumoriga, mille taga on ometi südamevalu kogu inimtegevuse mõttekuse pärast.

"Existerion" on lugu sellest, kuidas inimene kohtub Universumi Mõistusega ja esitab talle klassikalise küsimuse elu ja olemise mõtte kohta. Et aga väeti inimene seda vastust kuidagi välja ei kannataks, hakkab Mõistus talle lugusid jutustama. Lood räägivad reetmisest ja usust, eneseohverdusest ja argusest, armastusest ja vihkamisest ja kõigist teistest tunnetest ja tegudest, milleks on võimelised Universumi asukad.

Antoloogia koondab 2002. aasta parimaid algupäraseid ulmejutte eesti autoritelt, mis kõige ilmekamalt esindavad kodumaise ulme praeguseid põhisuundi. Kogumik koosneb viiest ulmejutust, mille autoriteks on Indrek Hargla, Karen Orlau, André Trinity, Kristjan Sander ja Janusz A. Grinewski. Loodetavasti võtab lugeja aastakogumiku heatahtlikult vastu – lugejahuvi najal võiks ühekordsest katsetusest kujuneda kodumaise ulmekirjanduse väärikas traditsioon

Sellest 1990. aastal ilmunud romaanist on kujunenud paljude Fantoomi-fännide lemmiklektüür. Inglanna Susan Kay on ammutanud oma ainese Gaston Leroux´ maailmakuulsast teosest "Ooperikummitus", keskendudes nimitegelase haaravale elukäigule: tema sünnile Prantsusmaal Boscherville´i külakeses, valulikule lahkumisele kodunt, üleelamistele mustlaste laagris, õpipoiselule Itaalia müürseppmeistri juures, esimesele saatuslikule armumisele, seiklustele Pärsia õukonnas, Pariisi uue ooperimaja ehitusele, ja loomulikult, traagilistele sündmustele, mis leiavad aset Palais Garnier´ katakombides ja tipnevad selle suure hinge ohverduse ning lunastusega.

Hukatu pea veeres aganakorvi. Juve tõukas eemale Fandori, lipsas abide vahelt läbi, pistis käe veristesse aganatesse, tõmbas välja pea, silmitses seda hetke… "Missugune õudne eksitus! Fantoom on põgenenud! Fantoom on vabaduses! Ta laskis enda asemel tappa ilmsüütu inimese! Fantoom on elus!"

Inglise kirjaniku Mary Wollstonecraft Shelley (1797 – 1851) teos kuulub ulmekirjanduse klassikasse. Vanade õudusjuttude laadis põnevasisuline romaan seab eesmärgiks inimloomuse vaatlemise; olulisel kohal on eetiline probleem looja vastutusest oma loomingu ees.

Mary Wollstonecraft Shelley "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" (1818) kasvas välja süngest ja üleloomuliku tegelaskonnaga gooti romaanist, mis oli moes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. "Frankensteiniga" lõi 19-aastane autor uue kvaliteedi õuduskirjanduses ja kirjanduses tervikuna. Omas ajas oli romaan tavatu selle poolest, et autor püüdis üleloomulikke jõude teaduslikult seletada.

Ameerika ulmekirjaniku R.A. Heinleini (1907-1988) romaani peakangelanna on geneetiliselt parimast materjalist loodud tehispersoon, kes tegutseb salakullerina lähituleviku maailmas, kus valitseb kaos. Välise kindlusetuse vastukaaluks igatseb Friday kaaslase turvalist õlga, kuhu toetada. Sunnitud pagenduse tingimustes võtab Friday ette ilmaruumireisi, et leida planeet, kuhu rajada kodu. Reisi ajal selgub, et ta täidab ühtlasi ülesannet, mille lahendusest sõltub tema elu.

Raamatus on kaks lugu: "Habakuk Jephsoni ülestunnistus" ja "John Huxfordi äraolek".

„Häving” on poliitiline triller, mille tegevus on paigutatud lähitulevikku, aastatesse 2026–2027. Veebis levivad salapärased sõnumid, pannakse toime terroriakte, keegi tahab valitsevale eliidile märku anda, et senine ühiskonnakorraldus ei ole jätkusuutlik ei poliitilises ega ka ökoloogilises mõttes. Romaani peategelane on Paul Raison, kohe viiekümneseks saav majandusministeeriumi ametnik, ministri parem käsi ja usaldusalune. Presidendivalimiste vaatemängu ja jätkuvate terrorirünnakute taustal hakkab vaikselt lahti rulluma ka üks palju isiklikum ja intiimsem lugu, mis sunnib Pauli seisma silmitsi suurte eksistentsiaalsete küsimustega.

Kogumik koosneb kahest lühiromaanist. "Heeliksi orvud" on "Hyperioni"-tetraloogia järg. Tähelaev 600000 krüogeenunes inimesega otsib kaugel galaktikas uut koduplaneeti, kuid on sunnitud tegema vahepeatuse, püüdes kinni SOS-signaali. Hädakutsungi saatjaiks on laevahuku järel eraldatud planeedile sattunud Heidikud. "Tulemuusas" annab inimestele, kes on orjastatud Archonite võõrrassi poolt, teatrietendusi maalastest näitetrupp, mis esitab Shakespeare'i loomingut. Kui neid hakatakse kutsuma esinema üha tähtsamatele tulnukrasside esindajatele, mõistavad näitlejad, et nende esituse tasemest võib sõltuda inimkonna tulevik…

Enamik kaasaegseid Lääne fantaste maalib naiivseid pilte võitlusest gangsterlusega kosmoses ja muudest seiklustest galaktilises mastaabis. Asimovi fantastika läheb teist teed. Tema tulevikukangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest ongi käesolev romaan.

Robert Asprin on näidanud ennast fantaasiaküllase ja lustliku seiklusjuttude meistrina.Selle raamatu lugude peategelaseks on Tohmi dimensioonist pärit algaja võlur Skeeve (tohman). Tema rännakukaaslaseks saab Vääri dimensioonist pärit maag Aahz (väärik, pigem väärak), kes on kaotanud oma võlurivõimed. Nad liiguvad kentsakatest sõpradest kaaskonnaga ühest veidrast dimensioonist teise, satuvad ohtlikesse olukordadesse ja koomilistesse seiklustesse, mille kaudu autor parodeerib üldlevinud kirjanduslikke stampe.

Fantaasiaromaan, mis meenutab oma sisult Lewis Carrolli raamatut “Alice imedemaal”

On aasta 1806 ja Inglismaad kimbutab sõda Napoleoniga. Keset ärevat aega kogunevad Yorki Võlurite ühingu liikmed, et arutleda, miks praktiline võlukunst sajandeid tagasi välja suri. Ootamatult selgub, et üks võlur, kes ka võluda oskab, on siiski veel alles – eraklik härra Norrell. Londonisse sõites äratab ta surnuist üles kauni naise ja kutsub prantslaste hirmutamiseks kohale kummituslike laevade armee. Olukord saab uue pöörde, kui välja ilmub teinegi võlur, kes on valmis tujukale Norrellile väljakutse esitama. Veel nooruke, ent geniaalse andega, nägus ja julge Jonathan Strange on kõiges vanameistri vastand. Alguse saab kahe suurmehe ohtlik jõukatsumine. Kui võlurid hakkavad oma eesmärkide saavutamiseks mustast maagiast abi otsima, käivitub saatuslik sündmustejada, mille kohutavad tagajärjed varjutavad ka Inglismaa-Prantsusmaa vahelise lahingu. "Jonathan Strange ja härra Norrell" on Briti fantaasiakirjanduse klassiku Susanne Clarke’i tuntuim romaan, mille põhjal on valminud ka film. 2021. aastal ilmus Postimehe Kirjastuses Clarke’i värskeim romaan "Piranesi".

Kuigi tuntuimad on ta Sherlock Holmes'i lood ning ise hindas ta parimaks oma ajaloolisi romaane, on eriline koht A. C. Doyle'i loomingus ta fantastilistel teostel. Neid hakkas ta kirjutama alles siis, kui ta oli juba tunnustatud kirjanik. Selgi alal oli ta üsna produktiivne. Tuntuimad tema fantastilistest teostest on "Kadunud maailm" ("The Lost World" - 1912. a.), "Mürgivöönd" ("The Poison Belt" - 1913. a.) ja "Maracoti sügavik" ("The Maracot Deep" - 1927. a.). Tõsi, neis pole küll ei julgeid tehnilisi prognoose, ei kirkaid tulevikukangastusi ega teravaid sotsiaalseid probleeme, mis huvitasid Jules Verne'i ja Herbert Wellsi, kuid terava teadlasepilguga nähtud fantastilised pildid loodusest, eelajaloolistest loomadest ja ookeani põhjas elavaist muinasjutulise Atlantise elanikest pakuvad siiski suurt huvi ning tõelist naudingut.

Pariis, 1633. issanda aastal. Prantsusmaa kuningas on Louis XIII ja teda valitseb Richelieu. Kardinal, üks oma ajastu kardetavamaid ja mõjuvõimsamaid isikuid, peab lakkamatut võitlust Prantsusmaa vaenlastega. Eesmärgi nimel läheb käiku kõik: salakuulajad, mõrvad, sõda... isegi nõidus, mida valdavad kuningriigi kõige salakavalamad vastased – lohed.

Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda kloone. Kogumik "Keskpäeva varjud" seob ühte viis lugu nende Keskpäeva maailmast – kaks nende endi lühiromaani "Kauge Vikerkaar" ja "Poiss põrgust", ning kolm järge või töötlust teistet autoritelt, kes seda maailma igaüks oma nurga alt täiendavad või ümber teevad.

Kalle Kurg on valinud ning Triin Sinissaar tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 22 klassikalist hirmu- ja õuduselugu, mille autoreiks on peamiselt 19. sajandist ja varasemastki tuntud kirjanikud (Balzac, Defoe, Scott, Irving, Warren, Dickens jt). Jääb lugeja otsustada, kas inimene elabki kinnimüüritud toas, kus valitsevad jubedad intriigid, seletamatus ja uskumatud juhtumid või on ta selle toa ehitanud oma mõtteilma.

Utoopilises teoses räägitakse 21. sajandi inimestest kui neist, kes on jätnud minevikku rahvastevahelised erimeelsused ning kes otsivad üheskoos vastuseid planeetidevahelistele küsimustele. Jumalatena käsitletakse tulnukaid, kes maalaste esivanemaid külastasid ning neile teadmisi jagasid.

Kas olete kunagi unustanud drakonikasvatamisest? Nüüd võite seda teha. Viimase paarikümne aastaga on maailma paljudes paikades tegutsema hakanud üha rohkem draakoniaretajaid. Ja nüüd loete esimest käsiraamatut, mis on pühendatud nende tarnitavate ainulaadsete olendite kasvatamisele ning pidamisele. Selle põhjaliku juhendi autor on maailmakuulus draakoniteadlane John Topsell. Tuntud loodusteadlase Edward Topselli kauge sugulane John on pühendanud suure osa oma elust draakonite kasvatamisele. Selle raamatu järgi õpite kõike, mida kasvatamisest on vaja teada: kuidas valitakse ja soetatakse mõni tarnitav tõug, mil viisil ehitatakse täiuslik pidamispaik ja mis võtetega draakonimuna välja hautakse; te saate põhiteadmisi nende olendite toitmisest ja hooldamisest, väljaõpetamisest ja ratsutamisest ning sellestki, kuidas draakoniga võistlustel osaletakse, ja veel palju, palju muudki. Teksti täiendavad sajad vaimustavad illustratsioonid. Seda erakordset raamatut alati käepärast hoides naudite palju õnnelikke aastaid maailma kõige mõistatuslikuma ja rõõmustavama looma seltsis.

Mis oli juhtunud? Miks oli Fantoom ja Juve läinud teineteise kannul ristlejale, mis kadunukest Hollandisse toimetas? Mida tähendasid kurjategija salapärased sõnad: “Nüüd on selge, et Fandor on peale jäänud”? Mis oli saanud Héléne´ist ja tema abikaasast, väsimatust ajakirjanikust? Sest hoolimata ilmselgena tunduvast tõsiasjast, ei olnud Héléne´i keha puusärgis, mille Juve meelekibedusega otse Fantoomis silme all avas. Oo jaa. See oli tõepoolest mõistatuslik, paljude salapäraste sündmustega seotud lugu. … Raamat sarajast Fantoom Nr. 5

Noor mees Roald Amunds põgeneb elu eest. On 21. sajandi lõpp ja Roald, kõrgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib võimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sõrmuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud. Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, jõukamaks ja vägevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi põgenemine ähvardab nende heaolu. Heyleli ärgitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise käigus tööle kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, õpib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nägusasse tütresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning põgenemine jätkub kuni vältimatu vastasseisuni. Filmitööstus on toitnud inimeste fantaasiat piltidega sellest, kuidas tehisintellekt tuleb ja valitsemise üle võtab. Kuidas see tegelikult toimuks? Kas me üldse märkaksime hetke, kui ka mõtlemist allhankena sisse hakatakse ostma? Kaido Tiigisoon on pikka aega töötanud elektrooniliste kanalite arendajana ning kujutab hästi ette, mida ühiskonnale tähendab privaatsuse kadumine ja kui lihtne on tegelikult tänapäeval rünnata kogu inimsugu, ilma et peaks toolilt tõusma. "Kus pingviinid ei laula" on Tiigisoone esikromaan.

Romaani tegevus saab alguse tänapäeval, mil Maa taevasse ilmuvad suured taldrikukujulised tähelaevad ning jäävad õhku rippuma suuremate riikide pealinnade kohale. Õige pea hakkavad tulnukad ka oma nõudmisi esitama ning võtavad Maa juhtimise vaikselt üle. Kui lugeja arvab, et siin on tegu järjekordse invasiooniga maailmaruumist, siis peab ta pettuma. Kogu romaan on märksa peenem ja sügavam. Kes siiski on need tulnukad, keda maalased isekeskis ülemvalitsejateks nimetavad, ja milline on nende tegelik eesmärk? Lisaks pingelisele mõistatusele ja sügavale filosoofiale on romaanis ka väga leidlik ja meeldejääv kujund – taldrikutaoline tulnukalaev iga maailma pealinna kohal. Ilmne, et sedavõrd lummavat kujundit ei saanud ka filmikunst kasutamata jätta – nii telesari "V" kui ka kinofilm "Iseseisvuspäev" on seda efektselt ja suure tuluga kasutanud.

Leila Tael-Mikešini romaan "Loojate mängud" on gooti stiilist inspireeritud mütoloogiliste sugemetega sünge ja sarkastiline teos, mis sobib kõigile, kellele meeldib ette kujutada, et maailmas peitub midagi enamat kui tundub. Autor on enda sõnul varjudes kõndiv fantaseerija. Ta kirjutab fantastika valdkonda kuuluvaid jutte, mille läbivateks tegelasteks on müstilised olendid ja inimesed, kes omavad ebatavalisi võimeid ning elavad kummalises maailmas.

Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varje” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama. Katrina Kalda (snd 1980) on üks praegusaja kõige paljulubavamaid Eesti päritolu kirjanikke maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka eesti lugejail tema originaalsest ja olulisest loomingust osa saada, lõimida seda osaks Eesti üha mitmekeelsemast kirjandusest. Katrina Kalda on sündinud Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni Ecole normale supérieure’is kirjandust ja õpetanud Tours’i ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid „Eesti romaan” (2010, e.k 2011, tlk Anti Saar) ja „Jumalate aritmeetika” (2013, e.k 2013, tlk Anti Saar) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Tere tulemast Grrymi ehk Võõrilma – maa-aluste kodupaika. See on hingematvalt kaunis koht, kus kõige imepärasemad, kuid ühteaegu heidutavad olendid vabalt ringi uitavad, tekitades pahandust kõikjal, kuhu nad satuvad. Ent nüüd tundub, et Grrymi kõige õelamad olendid trollid on Maa sihikule võtnud. See on Suur-Pahareti sõnum. Hoiatus. Manitsus. Relvile kutse.