Vanusele 10-12

Kuidas me käivitasime kooli autot Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni Miks ma hommikuti hilinen Kuidas me dresseerisime meremadu Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse Kuidas ma rikkusin aukülalise ülikonna Kuidas ma sain geomeetrias puuduliku Kuidas me rikkusime internaadi öörahu Kuidas me täitsime sotsioloogilist ankeeti Kuidas me soodustasime ebola viiruse levikut Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Miks ma jätsin käimata tornis Kikk ja Kökk Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku Sport ja kollektiivsus Kuidas me dresseerisime mesilasi Kuidas me korraldasime öise häire Kuidas minust sai oktoobrilaste raua röövija

Rootsi tuntud kaasaegse kirjaniku kolmes jutustuses jälgib autor peategelase Martini kohanemist uues koolis, keerulisi suhteid kaasõpilastega, sõbra leidmist, lahkhelisid vanematega ja leppimist.

Retk imeolevuste vabastamiseks. Avantia kuningriiki on tabanud suur õnnetus – kuri võlur Malvel on ära nõidunud seni kuningriiki kaitsnud Imeolevused ja ainult tõeline kangelane suudab nad nõidusest vabastada. Kas võlur Aduro valitud noor Tom tuleb eluohtliku ülesandega toime? Esimesena päästis ta nõiduse kütkest tulelohe Ferno, nüüd on kord hirmsa meremao Seproni käes.

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Kõigis vanustes fantaasiasõbrad rõõmustavad võimaluse üle reisida taas imepärasele Ozi maale! Maavärin Californias paiskab Dorothy Gale’i ja tema uued sõbrad, farmipoiss Zebi, veohobune Jimi ja kassipoeg Heureka läbi maakera koorde tekkinud lõhe alla. Sügaval maa all kohtub Dorothy oma vana sõbra võlur Ozi ja tema üheksa väikese põrsaga. Dorothy, võlur ja nende sõbrad rändavad koos läbi paljude kummaliste maade, kus nad kohtuvad mangabuudega, kes kasvavad nagu köögiviljad maa seest, läbivad Voe oru, kus daamavili on kõik nähtamatuks muutnud, ja satuvad vangi salapäraste lendavate veesülitite kätte. Viimaks jõuavad kartmatud rännumehed Ozi maale, kus neid ootavad unustamatud seiklused koos selliste lemmikutega nagu Hernehirmutis ja Plekkmees, Argpüks Lõvi ja Näljane Tiiger, printsess Ozma ja puust Saepukk. "Dorothy ja võlur Ozis" on neljas Ozi seiklus, mis ilmus esimest korda 1908. aastal ning on lummanud nelja põlvkonna vältel paljude noorte lugejate ja kuulajate kujutlusvõimet. Nüüd saab need imelised seiklused enda jaoks avastada jälle uus põlvkond.

Emil tohib esimest korda üksi Berliini sõita. Rongis varastatakse talt kogu raha ära. Vaevalt on Emil rongist väljunud, kui ta asub varast jälitama. Õnneks saab ta peagi tuge signaalpasunaga Gustavilt ja tolle sõpradelt, kes aitavad Emilil korraldada pingelist tagaajamist risti läbi suure linna, et varas kinni võtta. Erich Kästneri esimene lasteraamat on ühtlasi tema kõige tuntum lasteraamat. Lugu Emilist ja tema sõpradest on nii Saksamaal kui ka mujal mitmeid kordi menukalt ekraniseeritud, lisaks filmidele on sellest igihaljast ainesest tehtud ka muusikal, teatrilavastus ja kuuldemäng. Erich Kästner (1899–1974) kuulub enimloetud lasteraamatute autorite hulka. Oma teoste eest on ta pälvinud arvukalt auhindu, muu hulgas on teda tunnustatud Hans Christian Anderseni medaliga ja Georg Büchneri nimelise kirjandusauhinnaga. Kogu maailma lapsed armastavad tema lugusid ja nende põhjal valminud filmid on samuti vaimustunud publiku leidnud.

Raamat sobib kõigile, kes on huvitatud puutöö tegemisest. Noor algaja meistrimees võib esiotsa pusida koos vanemaga. Raamat algab lihtsate algtöövõtete tutvustamisega nagu puidu lõhestamine, saagimine, vestmine ja peiteldamine. Sel viisil saab raamatu abil valmis meisterdada puuriida ja traktori, putuka ja putukapilli, hampelmanni ja hampellinnu, nahkhiire ja tondihobu, linnu ja pesakasti. Raamatu lõpuosas olevad teemad nagu saeintarsia ja neljandast sajandist pärit kopti köide pakuvad kindlasti huvi ka täiskasvanule, kes saab oma võimed proovile panna. Raamatus toodud esemete valmistamiseks pole vaja keerukaid masinaid, vaid selliseid lihtsaid töövahendeid nagu saag, haamer, vestmisnuga, peitel, vineerisaag, pliiats, joonlaud, nõel, naaskel jt. Ka meisterdamiseks vajaminevad materjalid on igapäevased: vineer, puuoksad ja halud, hööveldamata puit, grilltikud, hambaorgid, nöör, värvid jne. Kõigi esemete tegemine on raamatus kirjeldatud algusest lõpuni etappide kaupa ja illustreeritud piltidega. Raamatus on pildid 6-13 aastaste õpilaste töödest.

Järgnev lugu on täiskasvanutele ja lastele. Sissejuhatus on täiskasvanutele, sealt edasi lastele.

Härra Pidulik oli äkki otse pea kohal silmanud koletist. Paanikas hüppas ta vankrist välja ja langes sügavikku. Nüüd lamas ta seal ega julgenud liigutada. Siis toksas teda midagi märga. Nina? Koletise lõuad? Alles siis sai härra Pidulik täpsemal vaatlusel aru, et koletu elukas oli kõigest lammas, kes puhkas tema kõrval rahupesas. "Nagu sein, millest võib kinni hoida ja end päästa," mõtles härra Pidulik. "Peatada nagu sõidukit? Jah!" Ja juba haaraski ta mõlema käega lamba villast ning sikutas end ülespoole.

Harry ootab Privet Drive'il. Fööniksi ordu tuleb teda Voldemorti ja tema toetajate teadmata ohutusse kohta viima – kui see neil õnnestub. Mida Harry aga seejärel teeb? Kuidas viia lõpule see ränk ja pealtnäha võimatu ülesanne, mille professor Dumbledore talle usaldas? Ülesandeks on hävitada Voldemorti allesjäänud varikätkid. Kunagi varem pole Harry tundnud end nii üksikuna ega seisnud silmitsi nii tumeda tulevikuga. Ta peab aga endas kuidagiviisi leidma jõudu, et alustatud ettevõtmine lõpule viia. Harryl tuleb maha jätta Jäneseuru soojus, turvatunne ja sõprade selts ning käia hirmu ja kõhkluseta oma rada… Viimases, seitsmendas "Harry Potteri" sarja raamatus annab J.K. Rowling vastused paljudele põnevust tekitanud küsimustele. Lummav jutustus, mis teeb ootamatuid pöördeid ja liigub ahhetama panevas tempos, kinnitab veelgi autori mainet suurepärase jutuvestjana, mis tagab selle, et tema raamatuid loetakse üha uuesti ja uuesti. Raamatut kaunistab Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduse konkursi võidutöö, mille eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

"Huckleberry Finni seiklusi" peetakse esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.

Silvia Rannamaa suure südamesoojusega kirjutatud Kadri-lood ei vaja enam tutvustamist – need on niigi võitnud, eriti tüdrukute hulgas, suure populaarsuse. "Kadri" on kirjutatud päeviku vormis, nagu ka "Kasuema", mis on järg jutustusele "Kadri".

Eesti rahva eepos „Kalevipoeg” on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Imants Lasmanise ümberjutustus lastele Andrejs Pumpursi Läti rahvaeeposest "Lacplesis".

Kui 11-aastane Tally Hamilton Teise maailmasõja hakul kodust Londonist kauges maanurgas asuvasse internaati saadetakse, ei ole ta selle üle sugugi õnnelik. Kohale jõudes selgub aga, et tegu on toreda kohaga täis sõbralikke lapsi, põnevaid õpetajaid ja kõikvõimalikke lemmikloomi. Just niisugusesse kooli on alati igatsenud minna ka suursugusest lossielust tüdinenud Bergaania prints Karil, kellega Tally kohtub kooliekskursioonil imekaunisse Bergaania kuningriiki. Ent puhkev sõda ja riigipööre Bergaanias toovad printsile kaela palju kurja ja tüdruk peab hakkama tema päästmiseks plaane sepitsema.

Noorsoojutustus kõneleb maal suvitava linnatüdruku ning maapoisi sõpruse kujunemisest. Mõlemad, nii neiu kui noormees on kindlate huvide ja tõekspidamistega ning erinevate iseloomujoontega, kuid erinevus ja arusaamade lahknevus ei takista neid teineteisele lähenemast ja lähedaseks saamast.

Jaan Rannapi Koolilood on kogumik tema varem ilmunud keskmisele koolieale kirjutatud teostest, nagu "Musta lamba matused", "Salu Juhan ja ta sõbrad", "Agu Sihvka annab aru". Mõned lood on autoril juurde kirjutatud. Agu Sihvka juttudele on lisandunud neli koomiksitena antud pala. Sisukord : Salu Juhan ja ta sõbrad ; Pagunid ; Kukepoks ; Väike vana aurumasin ; Agu Sihvka annab aru.

Armastatud eesti lastekirjaniku 80. sünnipäevaks ilmuv proosaraamat lastele, mille sisuks on üks pikem, muinasjutulaadne metsalugu, kus peategelasteks Suvelaul, Väike Nali, metsa pagenud koolipoiss Paul ja paha poole esindajana Käärimees Naksti. Vaimukas, tihti sõnamängulise teksti sees tuleb sageli ette ka värsse.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Eesti lugejale juba hästi tuntud zooloogi ja kirjaniku järjekordne raamat kõneleb loomaaia asutamisest Jersey´ saarel ning loomaaedade osast haruldaste loomaliikide kaitsel. See mõnusa huumoriga kirjutatud ladus ja sisutihe raamat pakub huvitavat lugemist kõigile loodusehuvilistele.

Oliver Graham-Jones on loomaarst, kelle hoole all olid 1951. aastast alates Londoni loomaaia loomad. Ta asus kiiresti loomade ravimist reformima, oli üks esimese loomahaigla asutajatest ning oli alati kohal, kui mõni ohtlik loom lahti pääses või keegi loomaaia asukatest kiiret abi vajas. "Loomaaia jutujuppides" pajatab Oliver Graham-Jones mõnest erakordsest loomast, kelle eest ta hoolitses, jutustab muuhulgas sellest, kuidas teda ajas taga gorilla, kuidas ta püüdis tihedas udus kinni vihase jääkaru ja pani Londoni Toweri rongale puujala. Südamlikule ja toredale raamatule on kirjutanud eessõna kuulus zooloog Desmond Morris.

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Sisukord: -Doomino. Hõberebase elulugu; -Telder mustang; -Liivamäe hirve jälil; -Bingo. Lugu minu koerast; -Lobo. Currumpaw´ kuningas; -Wully. Lugu kollakast krantsist; -Hõbetäpp. Lugu mustast varesest; -Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst; -Monarh. Tallaci karuhiiglane; -Winnipegi hunt; -Agulikass; -Poiss ja ilves; -Snap. Lugu bullterjerist; -Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest; -Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika; -Tänavalaulik. Isavarblase seiklused; -Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma; -Miks tihased kord aastas aru kaotavad; -Karupoeg Johnny; -Chink; -Järelsõna; -Nimede ligikaudne hääldamine.

Tuntud lastekirjaniku uude kogumikku on koondatud hulk proosapalu Kihnu saarest, selle ajaloost, loodusest ja inimestest. Kuigi sealset elu on näidatud rohkem laste kaudu, on raamatut tema detailirikkuse, täpsuse, etnograafilise hoiaku tõttu huvitav lugeda ka täiskasvanuil.

Muinasjuturaamat sisaldab järgmisi muinasjutte: Kolm lambakest Rebane hanekarjas (viisiga) Rebane öömajal Kukk, kass ja kana (viisiga) Utekene ja hunt Jutt kitsest paari pojakesega Härja maja Vana koer Karu ja kolm õde Üheksa venda ja üks õde Söepuder Marjakobar (viisidega) Kosilased sauna juures Hiir abimeheks Karu koduväiks (viisiga) Kuningatütre pastlad (viisiga) Kuu kukrus, päev otsa ees Kuningapoeg ja hall hunt Üle nurme pulmas Imelised pealuud Kullased oinakesed Mida ütleb, see saab Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga) Kass, leivalabidas ja niinekera Rikas vend ja vaene vend Oakene Tõrvane härg Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Koit ärkas vara, ta oli hästi välja puhanud ja talle näis, nagu oleks täna mingi suur püha. Onn oli heledasti valgustatud, väljast paistis sisse ere päike. Poiss kuulis pirinat, nägi - täissöönud sääsk punetas aknaruudul nagu roosa helmes. Koit tappis pisikese vereimeja vähimagi süümepiinata ning ruttas välja, kissitades silmi harjumatust eredast valgusest, mis paiskus alla taevast, peegeldus välgutaoliste sähvatustena jõelt. Oli haruldaselt vaikne ja soe. Kaselehed lõhnasid. "Tsüit, tsüit, tsürr..." vidistas kõrge rookõrre otsas saba võngutades väike, pruun, musta peaga rootsiitsitaja. Ruugete tiivaotstega valge koiduliblikas hõljus kergelt üle värske rohu. Koit hingas täie rinnaga karget ja puhast õhku. "Kena hommik, mis?" küsis Rookull, katkestades võrguparandamise. "Tore!" "Jaa, ilm võttis viimaks teise tuuri..."

Vilja Vainisto ja Rööbelid on kõigi aegade kõige tähtsama röövliöppetuse kannul, kuid seda otsivad ka kõik teised maanteeröövlite perekonnad. Helmeri Kvisti saja-aastane Öppetus peidab endas röövlikuninga tarkust ja väge, ning otse loomulikult tahavad kõik seda endale saada. Helmeri Kvist aga nägi seda kõike ette ja tegi nõnda, et Öppetuse leiab vaid tõeline meister. Vilja peab nüüd kokku võtma kogu nutikuse ja vapruse, et leida üles aare ja võistlevate röövliperede käest eluga pääseda. Kui maanteeröövlite madin juba Vilja pereni jõuab, on asi naljast kaugel. Vilja ja Rööbelite eelnevatest seiklustest jutustavad raamatud „Meie, Rööbelid” (2012) ja „Meie, Rööbelid, ja Pätikaroke” (2013). Siri Kolu Rööbeli-sari on pälvinud mitmeid Soome mainekaid kirjandusauhindu ja raamatute kirjastamisõigusi on müüdud rohkem kui 13 riiki.

See on 12-aastase Reena päevik tema elumuutustest kuni esimese armumiseni. Reena on tore ja tark äärelinnatüdruk. Kuni viienda klassi lõpuni keerles Reena elu ümber muusika – ta õppis muusikakallakuga koolis viiulit. Aga tasapisi selgus, et ükskõik, kui väga Reena ka ei püüaks, ei ole ta selle kooli jaoks piisavalt hea. Nii jäi ta ühtäkki ilma peaaegu kogu oma senisest maailmast.

Kaasahaarav ja mõtlemapanev juturaamat põhikooli õpilasele ja lapsevanemale. Kaante vahelt võib leida vastused neile küsimustele: Kuidas õng ise püüab? Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib? Mida arvab vihmauss? Kus ei ole kala, aga on? Mis juhtub, kui kallid naised undavad? Mis on paadi ja kalda vahel? Millal kala võtma hakkab? Kuidas püüdmata püüda? Mida kingib kalamees? Kui väike on tegelikult suur?

Floriani isa on murdvaras. Florian teab, et see on ohtlik amet ja isa võib vangi sattuda, kui ta vahele jääb. 12-aastase Floriani jaoks on elu seni olnud nagu päti ja võmmi mäng. Ühel päeval saab ta aga sõbraks Juliaga, kelle eest perekonna saladusi varjata on juba võimatu

Tuntud ukraina lastekirjaniku jutustus 4b klassi õpilastest, koolielust täis rõõme ja muresid.

Kogumikus on kolm päevateemalist ja kaks ajaloolist jutustust ning üks muinasjutt. Jutustusest "Nõiavits" kiirgub kodusoojust ja põlvkondade järjepidevuse turvalisust. Kahes järgmises tänapäevaloos valutab autor südant tõusikluse, sellest tuleneva südametuse pärast ning lastekodulapse kiivakiskunud lapsepõlve pärast. Nii ajalooainelistes jutustustes kui ka muinasjutus on ilmne rõhk eetikaprobleemidel.

Sisukord: SÕDA Jõulud Lennukid Sakslased Kuhu te olete peitnud oma juudid PÄRAST SÕDA Kala Oli kevad Rahvaste pall Miks nii kurvad on su mustad silmad AIVAR Kui päike on kuuse kõrval Lilled õpetajale Pahandus Suusapäev Järgmine tund on reedel Mida kinkida õpetajale Niikuinii tuleb välja Agulimäng Ei istuta kodus ega peeta pühi KAHEKSASADA MEETRIT Kontrollitud andmetel Sooja mere äärde Kaheksasada meetrit Sealpool pilliroogu ja kõrkjaid Pisikest punast võtab paremini Sõpruskohtumine Elu parim sõit

Juhan Jaik meenutab mitmes mõttes Hans Christian Anderseni – mõlemad pärit vaesest perest, haridustee jäi kõigile püüdmistele vaatamata lünklikuks, mõlemad innuka, entusiastliku, kõrgelennulise, reeglitest ohjeldamata loomingulaadiga, mis tegi nad avatuks kirjandusmaailma halastamatu konkurentsivõitluse pilkavatele rünnakutele. Ja lõpuks – nii Andersen kui Jaik püüdsid kogu elu teostada end täiskasvanutele kirjutatuga, aga said tunnustust hoopiski lastele jutustatud muinasjuttude eest. Pombi raamatute sarja kolmas raamat. Sarja kuuluvad veel “Pombi ja Üdsimärdi nõiad” ning “Pombi ja esivanemate kuld”

Ulmelugu, mille sündmustik hakkab arenema tänu Kuradimerelt leitud inimtühjale paadile, kätkeb endas pisut ebatavalisi seiklusi nii maa all kui ka maa peal. Peategelasteks on kaks hakkajat kuuenda klassi poissi, universaalne teadlane professor Paul Lillepool ja tiitlitega kellassepp Nathanael Hironimus Kell.

"See raamat jutustab Rasmus Perssonist, kes on üksteist aastat vana. Järelikult ei räägi ta mitte kõigevähematki üheksa-aastasest Rasmus Oskarssonist ega ka nelja-aastasest Rasmus Rasmussonist." Kui sa kord juba oled politseiniku poeg, siis oled! Siis tuleb kähku tegutseda. Sest inimesed, kes keset ööd akendest välja ronivad, on murdvargad … loomulikult sedavõrd, kuivõrd nad ei kuulu ühte või teise päästesalka ega otsi väljamüügikatalooge. Kuid tolles kotis seal pole mingit väljamüügikataloogi, seal on parun von Renckeni hõbedakogu, selle peale võib kas või kihla vedada. Jah, vanemad õed võivad olla sageli üsna tüütud, kuid sellegipoolest ei lase 11-aastane siniste silmade ja tedretähnidega Rasmus Persson oma õe pildil sattuda häbiväärsesse väljamüügikataloogi. Seetõttu asutab ta koos Pontusega Armastuse Ohvrite Päästesalga, mis lisaks murtud südamete päästmisele saab jaole ka suurele hõbedaröövile.

Pildirikas lasteraamat kahe sõbra, kõrvahark Riksi ja lepatriinu Säde avastusretkest aias ja põllul ning taimedest ja putukatest, keda nad seal kohtavad. Putukate seiklused vahelduvad lehekülgedega, kus tutvustatakse aiatööriistu, maheaiandust, ravijõuga taimi jm. Sekka ka asjalikke aiatarkusi, näpunäited herbaariumi tegemiseks ning juhatused, kuidas linnalapski saaks idutada herneid, kasvatada aknalaual lilli, sibulaid või isegi rõdul kartulit.

Röövel Hotzenplotzi seni avaldamata neljas raamat! Ülemvahtmeister Dimpfelmoser on endast väljas – kurikuulus röövel Hotzenplotz on taas vangistusest põgenenud. Kasperl ja Seppel otsustava d lüüa korra majja ja saata ümbruskonna kõige ohtlikuma röövli Kuu peale. Selle röövliloo kirjutas Otfried Preussler nukulavastusena. Prast taasavastamist valmistas selle raamatuks ette autori tütar Susanne Preußler-Bitsch. Raamat ilmus Saksamaal 2018. Eesti keeles ilmub teos esmakordselt. Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber. Hotzenplotzi lugude sarjas on seni ilmunud kolm raamat – „Röövel Hotzenplotz”, „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” ja „Röövel Hotzenplotz seikleb jälle” – ning röövlisaladusi paljastav „Rangelt salajane röövli käsiraamat“ (autor Martin Verg). Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ Otfried Preussleri tuntuimate teoste hulka.

Röövel Hotzenplotz on tagasi! Vanaema, Kasperl, Seppel ja vahtmeister Dimpfelmoser on hirmul. Tõeline ehmatus saabub siis, kui Hotzenplotz teatab kavatsusest oma röövlikaabu varna riputada ja korralikuks hakata. Aga millised on seitsme noa ja piprapüstoli omaniku tegelikud plaanid