Vanusele 13-15

"Kool ei ajanudki mul eriti südant pahaks, sest tegelikult polnud mul seal otseselt koolis käimise tunnet. Mulle tundus, nagu käiksin ma mingisuguses lastehoid-loomaaias, kuhu kaks tuhat teismelist päevaajaks ära paigutati. Ma lihtsalt vegeteerisin. Mind üllatas, mismoodi mõned õpilased õpetajatega rääkisid. Ma üritasin mitte silma paista. Ma lugesin päevi." 13-aastane Grégoire pole mingi musterõpilane. Ta on juba kaks korda istuma jäänud, koolist välja visatud ja üheski naabruskonna koolis pole tema jaoks enam kohta. Selge, et tema vanemaid see just õnnelikuks ei tee. Ainult vanaisa juures leiab Grégoire mõistmist. Kahekesi tööriistakuuris askeldades arutavad nad elumurede üle. Aga vanaisagi soovitab poisil ohjad haarata ja oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Nagu näiteks tehnikakooli minna, et oma käelist osavust ära kasutada. Vanaisa meelest on Grégoire väga andekas, kui ta ainult ka ise sellesse usuks. Grégoire kirjutab koolidirektorile kirja ning saadab oma esimese leiutise, banaanikoorimismasina joonise. Kas see kool on aken tulevikku või purunevad ka siin kõik lootused?

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Nii on olemas loomi, kes päästavad inimesi laviinide alt või suudavad ennustada maavärinaid. Teisalt on ka selliseid loomi, kes võtavad osa iluduskonkurssidest või spordivõistlustest. Sellesse raamatusse on aga kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Taolisi loomi on aastasadade jooksul olnud miljoneid, arvatavasti isegi miljardeid. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada erilisematest erilisemaid loomi, kellel on olnud nimi ja kes on mingites situatsioonides olnud asendamatuks sõbraks ja kolleegiks sõjaväelastele ning on kirjutanud end oma kangelastegudega alatiseks sõjaajalukku.

Lugu krantsist, kelle nimi oli Benji. Tema kõige suuremad sõbrad olid doktor Chapmani lapsed Paul ja Cindy. Nende hoidja Mary toitis krantsi igal hommikul maitsvate paladega. Aga siis hakkas juhtuma koledaid asju!

Järgnev lugu on täiskasvanutele ja lastele. Sissejuhatus on täiskasvanutele, sealt edasi lastele.

Geronimo Stilton on üks pisut hajameelne hiir, kirjastusejuht, kelle tõeline kirg on kirjutamine. "Smaragdsilma saladus" on esimene raamat, kus Geronimo pajatab oma seiklustest. "Kõik algas sellest, kui me leidsime täiturult salapärase vanaaegse kaardi. Sellel oli kujutatud kauge saar, kus pidi asuma peidetud varandus. Niisiis asusime purjelaevaga teele, ja ees ootas tõepoolest unustamatu seiklus..."

Grete Sackmeier on neliteist aastat vana, meeter kuuskümmend pikk ning kaalub kuuskümmend neli kilo ja kakssada grammi. Kas ta on paks, seda on raske öelda, sest nagu palju muudki siin ilmas, on tüsedus üsna suhteline asi. Otsustav tähtsus on Grete sisetundel ja enda arvates on Grete kohutavalt masajas, justkui sumomaadleja. Teised Sackmeierid on veelgi paksemad, kuid sellegipoolest on nad ütlemata õnnelik perekond -- igatahes oli see nõnda kuni mamma viimase klassikokkutulekuni. Ja selles lugu õigupoolest alles peale hakkabki...

Harry ootab Privet Drive'il. Fööniksi ordu tuleb teda Voldemorti ja tema toetajate teadmata ohutusse kohta viima – kui see neil õnnestub. Mida Harry aga seejärel teeb? Kuidas viia lõpule see ränk ja pealtnäha võimatu ülesanne, mille professor Dumbledore talle usaldas? Ülesandeks on hävitada Voldemorti allesjäänud varikätkid. Kunagi varem pole Harry tundnud end nii üksikuna ega seisnud silmitsi nii tumeda tulevikuga. Ta peab aga endas kuidagiviisi leidma jõudu, et alustatud ettevõtmine lõpule viia. Harryl tuleb maha jätta Jäneseuru soojus, turvatunne ja sõprade selts ning käia hirmu ja kõhkluseta oma rada… Viimases, seitsmendas "Harry Potteri" sarja raamatus annab J.K. Rowling vastused paljudele põnevust tekitanud küsimustele. Lummav jutustus, mis teeb ootamatuid pöördeid ja liigub ahhetama panevas tempos, kinnitab veelgi autori mainet suurepärase jutuvestjana, mis tagab selle, et tema raamatuid loetakse üha uuesti ja uuesti. Raamatut kaunistab Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduse konkursi võidutöö, mille eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Nüüd oli Hirvekütil uus, täiesti meeleheitlik plaan. Loobunud mõttest põgeneda läbi metsa, jooksis ta otsemat teed mööda kanuu poole. Ta teadis, kus see asub, ja kui tal õnnestuks sinna joosta ning pääseda püssikuulide eest, oleks edu kindlustatud. Ükski sõjamees ei olnud kaasa võtnud püssi, mis oleks jooksmist takistanud, ning Hirvekütti ähvardas ainult mõni lask naiste või suuremate poisikeste ebakindlatest kätest. Pealegi võttis suurem osa poisse samuti tagaajamisest osa. Näis, et kõik oli soodne selle plaani elluviimiseks. Joosta tuli kogu aeg allamäge ning noormees tormas kiirusega, mis tõotas peatset lõppu kõigile tema pingutustele.

Seekord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

"Arvasin, et elan õnnelikult igavesest ajast igavesti, Cam kasuemaks. Nojah, ha-haa! Välja kukkus hoopis teisiti. Cam on jõle kitsi. Ta ei raatsi mulle moekaid riideid osta ja just seetõttu läkski nii, et uues koolis hakkasid kõik lapsed mind pilkama. Ime siis, et ma teen poppi ja käin ühes eriti salajases paigas. Seal käivad need kaks poissi ka, kellega ma tuttavaks sain – Alexander ja Jalgpall. Me mängime julgusmängu – ja mina jään alati võitjaks. Mina olen kõikidest kõige vahvam. Olen jah!"

Jutustus kolmeteistaastase Jüri kujunemisloost, kes ema surma tõttu peab ise mehe eest väljas olema. Autor on usutavalt kujutanud peategelase karakterit ning ilmestanud lugu toredate süžeekäikudega. 2. trükk.

Eestiaegsete illustraatorite piltidega raamatusse on koondatud jutte kogudest “Tsemendivabrik” (1926), “Jaksuküla poisid” (1930), “Jõulud! Jõulud!” (1930) ja “Suuskadel Vallastesse” (1932). Samuti pikem jutustus “Teraspoiss” (1937). Lugeja saab pildi tolleaegsete külade elust-olust, laste mängupaikadest, tsemendivabrikust ja “poissmeeste kasarmust”, sadamast, mõisast ja linnamiljööst.

Tsemendivabrik Jaksuküla poisid Teotahtelised poisid

Šahh Madani kolmas raamat. Sisukord: Suured ja väikesed sündmused Kõik kipuvad paugutama Sõjajumala sepikojas Esinen apostlina Seiklused maal ja jõel Vapustused sõbra ärasaatmisel Päevad “Internatsionaali” saatel Austamine ja ühe jutustuse sünd Blond ingel ja mustlasplika Rahuvisiit mandariinidega Väikesed vahelejäämised Loominguline julgustükk Kirjad nagu sütikud

Kes saata täide viima keerulist missiooni? Kes astuks võitlusse pahategijate vastu? Kes peataks ilgeimad kurikaelad? Ikka nemad kaks!Üks neist on Klaara ja teine on Ville, õigemini ... Välgu-Ville! Alatud pahalased, röövlid ja muud jõletised hoidku oma nahk, sest Klaara ja Välgu-Ville seavad õigluse jalule! Vähemalt loodame, et see neil koos õnnestub ... Kas meie kangelastel läheb korda paljastada alatu mänguasjavaras, kes ümbruskonna lastes hirmu ja segadust külvab? Loe ja saa teada!

Nimeka saksa kaasaegse lastekirjaniku James Krüssi lustakad ja õpetlikud lood, mis jutustati vaarisa ja väikese Boy üheskoos veedetud nädala jooksul. Raamat sisaldab ka ohtralt illustratsioone ja omapäraseid värsse.

See on 12-aastase Reena päevik tema elumuutustest kuni esimese armumiseni. Reena on tore ja tark äärelinnatüdruk. Kuni viienda klassi lõpuni keerles Reena elu ümber muusika – ta õppis muusikakallakuga koolis viiulit. Aga tasapisi selgus, et ükskõik, kui väga Reena ka ei püüaks, ei ole ta selle kooli jaoks piisavalt hea. Nii jäi ta ühtäkki ilma peaaegu kogu oma senisest maailmast.

Autor illustreerib oma raamatuid alati ise ja ta on saanud mitmeid auhindu. Tema jutud on vaimukad, lastepärased, fantaasiarikkad, aga samal ajal keelelt lihtsad. Oma muinasjuttude tegelased viib ta lastele põnevatesse paikadesse: mahajäetud majadesse, tuuleveskitesse, tsirkusesse, kõveratesse kõrvaltänavatesse. Topper on lennuka fantaasiaga poiss, kelle isa on meremees ja ema müüb keldripoes kala. Nende kodu on suures vanas majas, kus on mitmesuguseid põnevaid elanikke. Ühel hommikul leiab Topper pliiatsi, millega juhtub igasuguseid imelikke asju. Topper joonistab seinale ninasarviku ja sünnib ime – ninasarvik ärkab ellu ja astub seinalt maha. Nüüd alles jamad algavad!

Käes on kauaoodatud talvine koolivaheaeg. Klassi suusapäevast tõotab tulla lahe lumepidu. Kuid ... Taimi jaoks saab see päev pöördeliseks. Ta kogeb taas inimeste alatust, aga ka headust, tema katsumustel ei paista lõppu olevat. Raamatu teiseks peategelaseks tõusnud klassiõde Mirjam avab Taimile ukse kunstimaailma, kus tüdruku puseriti mõtted sootuks selgema suuna saavad. Kusagil ootab Elmo. Kas leiab Taimi tee tema juurde?

Keskmisele koolieale mõeldud kogu sisaldab jutustusi pioneeridest, koolielust ja noorte muredest. Mitmed lood on autorile jutustanud noored ise. Professori poeg Protest Puupea-Triinu Mängusõdalased Oma arvamus Raske küsimus Ootamatu arvestus Passita täismees Mõistatuslik lugu Turka Midagi erilist

Floriani isa on murdvaras. Florian teab, et see on ohtlik amet ja isa võib vangi sattuda, kui ta vahele jääb. 12-aastase Floriani jaoks on elu seni olnud nagu päti ja võmmi mäng. Ühel päeval saab ta aga sõbraks Juliaga, kelle eest perekonna saladusi varjata on juba võimatu

Reede 23. oktoober 20.00 Tom helistas Jasile ja nad lähevad "kohtingule" Robbie bändi vaatama. Bändi nimi on Stiff Dylans. Vean kihla, et see on merde. Et see on topelt merde. Mamps ja paps rääkisid köögis ja kui ma sisse astusin, jäid nad vait ja paistsid lõpp kavalad. Ärge saage must valesti aru, mulle meeldib, kui nad vakka jäävad, kui ma tuppa tulen, või noh, mulle meeldiks, kui seda oleks kunagi ennegi juhtunud. Mamps küsis: "Oled sa kunagi mõelnud, et tahaksid veidi rohkem maailma näha, Gee?" ja mina ütlesin: "Kui te loodate mind veenda jõuludeks tädi Kathile külla minema, siis selle võite küll ära unustada." Ma võin õige särtsakalt salvata, kui ma pingutan. Inglise kirjanik Louise Rennison toob meieni 14-aastase Georgia Nicolsoni päeviku, mis sarnaneb veidi Bridget Jones'i päevikuga, kuid huumorilaad meenutab pigem Monty Pythonit. Georgia elu ei ole lihtne. Ta tahaks olla blond, väiksema nina ja peenemate kulmudega. Ta isal on Teletupsu mentaliteet (ainult mitte nii arenenud, tema kass jahib naabrite puudlit, lisaks veel mõned poisteprobleemid, hullud õpetajad ja lõpuks kohtumine Seksi Jumalaga.

Mis juhtub siis, kui paar vanglast pääsenud suli sinu kuueaastase kasuõe sisse vehivad ja sulle tuleb appi otsima ehtne paravõimetega tulnukas? Või hoopiski osav petis ja kõhurääkija, kes paneb su uskuma, et on telepaat? Või on ta siiski külaline tundmatust galaktikast?

Soome noorsoojutustuse peategelaseks on 14-aastane Piia Kristiina ehk Priska.

"Räiged roomlased" pajatab elust roomlaste vallutatud Britannias, alates näruse Nero ja teiste koledate keisrite valitsemisega ning lõpetades vapra Boudicca ja tublide talupoegadega, kes üritasid kõigest hingest rõhujaid minema kihutada... Kas sina tead: * mida kandsid Rooma sõdurid tuunika all? * kuidas muistsed britid oma juukseid kenasti püsti ajasid? * mis otstarve oli vanade roomlaste vomitooriumil? Raamatus leiad kirjeldusi Rooma rõhujate tapvast sõjapidamistaktikast, keldi kõrilõikajate nutikatest nõksudest, jubedatest jõu- ja osavusmängudest, mõningaid rabavaid retsepte ja lugematuid üllatavaid üksikasju.

Kõndis sangar János üle mitme raja, kõndis nõndaviisi ilmatuma aja. Pimedamaks muutub maailm. Ei saa sotti, mis see õige on - no mine nagu kotti! Mõtles János endas: "Tõesti, küll on ime! On see nüüd siis öö või olen mina pime?" Polnud ööd, ei kustund ka ta silmavalgus, oli pimeduse riigi pime algus.

Jutt kahe seiklusi ihkava tüdruku ja kahe ettevõtliku poisi sündmusrikkast suvest matkaradadel.

Noorsoojutustus kooliõdedest-koolivendadest ja nende vahel tärganud romantilistest tunnetest.

Lõpuks ometi on Tsatsiki jälle Kreekas, kuid Ágios Ámmoses ei ole miski enam nii, nagu varem. Tindikalamees isa on pangale võlgu palju raha ning ta kavatseb nii oliivisalu kui ka hotelli maha müüa. Seda ei tohi lasta juhuda! Mis siis Tsatsikist saaks? Koos oma uue sõbra Alvaga satub ta põnevatesse seiklustesse. Kui aga viimaks saabub Per Hammar, algavad mured. Kas parimaid sõpru võib olla rohkem kui üks? Tsatsikil on vaja oma südamesõbrad lepitada ja oliivisalu päästa. Ent aega napib …

Jessi ema andis lõpuks alla ja organiseeris reisi Jessi isa juurde. Paraku on ajastus Jessi jaoks hirmus halb, sest Fred on muretsenud väga romantiliselt neile mõlemale piletid kuumale muusikafestivalile. Selle asemel peab ta nüüd minema reisile koos ema ja vanaemaga ning vanaisa tuhka täis urniga. Ta vahetab Frediga tekstisõnumeid, kuid mõne aja pärast poiss enam ei vasta ja Jessi haaravad kahtlused. Kui ta aga isa juurde jõuab, ootavad sealgi ees üllatused…

Peategelane Ottokar jutustab koolikirjandi laadis, nii nagu Eestimaal Jaan Rannapi Agu Sihvkagi, näiliselt naiivsena tunduvaid lustakaid lugusid, mis peaksid mõtlema panema ka lapsevanemaid ja õpetajaid, sest igaühes neist on peidus õpetuseiva, vähemalt lusti ja nalja, trikke ja tempe on nendes enam kui küllaga. Ottokar võtab vaatluse alla paljud kooli- ja koduse elu ebakohad ja puudused ning mõistab iga loo lõpus nii mõndagi õpetlikku öelda.

Prantsuse kirjaniku ülipopulaarne seiklusromaan, mille tegevus toimub 19. sajandil. Dick Sand oli 15-aastane laevapoiss laeval Pilgrim, aga traagilise sündmuse tõttu hukkus laeva õige kapten Kapten Hull ja uueks kapteniks oli sunnitud hakkama noor Dick Sand. Neil tuleb jõuda ühele maale, aga eksituse tõttu jõutakse teisele maale. Seal ootavad neid ärevakstegevad pärismaalased.

Raamatus on kaks loomajuttu, millest esimese peategelaseks on merikotkas ja teisel inimeste hulgas üleskasvanud karupoeg.

Lustakas lugu Taani provintsilinna elust kahe maailmasõja vahelisel ajal, vaadelduna tolla aja lapse terase ja kriitilise pilguga. Raamatu keskne tegelane Volmer Marius Olsen, oma ema silmatera ja paljude hirm, on kaaslaste silmis kangelane. Linna kitsarinnalise ja ennasttäis seltskonna omavahelised suhted ja ranged kasvatuspõhimõtted, läbisegi silmakirjalikkusega, on mõnikord üsnagi koomilised ning pakuvad naljakat lugemist nii täiskasvanutele kui ka noortele.