Vanusele 13-15

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Nii on olemas loomi, kes päästavad inimesi laviinide alt või suudavad ennustada maavärinaid. Teisalt on ka selliseid loomi, kes võtavad osa iluduskonkurssidest või spordivõistlustest. Sellesse raamatusse on aga kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Taolisi loomi on aastasadade jooksul olnud miljoneid, arvatavasti isegi miljardeid. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada erilisematest erilisemaid loomi, kellel on olnud nimi ja kes on mingites situatsioonides olnud asendamatuks sõbraks ja kolleegiks sõjaväelastele ning on kirjutanud end oma kangelastegudega alatiseks sõjaajalukku.

Lugu krantsist, kelle nimi oli Benji. Tema kõige suuremad sõbrad olid doktor Chapmani lapsed Paul ja Cindy. Nende hoidja Mary toitis krantsi igal hommikul maitsvate paladega. Aga siis hakkas juhtuma koledaid asju!

Sigatüüka kooli raamatukogus olev raamatukene, millele Harry on omalt poolt kommentaarid juurde kirjutanud. Raamatus kirjutatakse kõigist fantastilistest olevustest, kes võlurite maailmas tegutsevad, ning jutustatakse ka nendega seotud juhtumistest.

Sigatüüka kooli raamatukogus olev raamatukene, millele Harry on omalt poolt kommentaarid juurde kirjutanud. Raamatus kirjutatakse kõigist fantastilistest olevustest, kes võlurite maailmas tegutsevad, ning jutustatakse ka nendega seotud juhtumistest.

Järgnev lugu on täiskasvanutele ja lastele. Sissejuhatus on täiskasvanutele, sealt edasi lastele.

Geronimo Stilton on üks pisut hajameelne hiir, kirjastusejuht, kelle tõeline kirg on kirjutamine. "Smaragdsilma saladus" on esimene raamat, kus Geronimo pajatab oma seiklustest. "Kõik algas sellest, kui me leidsime täiturult salapärase vanaaegse kaardi. Sellel oli kujutatud kauge saar, kus pidi asuma peidetud varandus. Niisiis asusime purjelaevaga teele, ja ees ootas tõepoolest unustamatu seiklus..."

Harry ootab Privet Drive'il. Fööniksi ordu tuleb teda Voldemorti ja tema toetajate teadmata ohutusse kohta viima – kui see neil õnnestub. Mida Harry aga seejärel teeb? Kuidas viia lõpule see ränk ja pealtnäha võimatu ülesanne, mille professor Dumbledore talle usaldas? Ülesandeks on hävitada Voldemorti allesjäänud varikätkid. Kunagi varem pole Harry tundnud end nii üksikuna ega seisnud silmitsi nii tumeda tulevikuga. Ta peab aga endas kuidagiviisi leidma jõudu, et alustatud ettevõtmine lõpule viia. Harryl tuleb maha jätta Jäneseuru soojus, turvatunne ja sõprade selts ning käia hirmu ja kõhkluseta oma rada… Viimases, seitsmendas "Harry Potteri" sarja raamatus annab J.K. Rowling vastused paljudele põnevust tekitanud küsimustele. Lummav jutustus, mis teeb ootamatuid pöördeid ja liigub ahhetama panevas tempos, kinnitab veelgi autori mainet suurepärase jutuvestjana, mis tagab selle, et tema raamatuid loetakse üha uuesti ja uuesti. Raamatut kaunistab Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduse konkursi võidutöö, mille eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Selles erilises jutukogus väändub igapäevaelu Roald Dahli sule all sugestiivseteks ja teinekord lausa hirmuäratavateks fantaasiateks. Jahmatagu teid poiss, kes kõneleb loomadega, jõukas päevavaras, kes omandab uue rabava võime, või mees, kes suudab näha kinnisilmi. Kogumiku seitse suurepärast lühijuttu on täis Roald Dahlile ainuomast võlu, salapära ja ootusärevust.

Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

Poistele tuli rünnak täiesti ootamatult. Vanem püüdis Jassi jalaga eemale tõrjuda, noorem rebis aeru tullist ja vehkis sellega. Jassi ta ei tabanud, hoop käis kaaslase sääreluu pihta. Sääreluu on hell koht. "Tubakas!" karjus pihtasaanu, kiskus end kõverasse, et kirvendavat jalga hõõrude, kaotas tasakaalu ja plartsatas vette. Jass harvendas sellal juba noorema parukat. See tammus laialipillatud riietel ja vigises hädiselt. "Hüppa sisse! Hüppa sisse!" õpetas vanem mees. "Las raibe upub!" Noorem hüppas, paraku nii õnnetult, et Jass jäi küll paati, kuid kaasa tuli sõbra lilleline särk. "Ohmoon!" kirus vanem, märga kehakatet sõbra varvaste tagant lahti päästes. "Sulle tuleks vastu pead anda!" Mats! sai ta samal hetkel ise sandaaliga vastu pead. Jass oli asunud paati tühjendama. Praegu sekeldas sigaretipaki kallal. Vanem kiristas hambaid, kuid hüüdis juba taltsamalt. "Onu, kutsuge oma pärdik ära!" Enam ma ei olnud onku.

"Arvasin, et elan õnnelikult igavesest ajast igavesti, Cam kasuemaks. Nojah, ha-haa! Välja kukkus hoopis teisiti. Cam on jõle kitsi. Ta ei raatsi mulle moekaid riideid osta ja just seetõttu läkski nii, et uues koolis hakkasid kõik lapsed mind pilkama. Ime siis, et ma teen poppi ja käin ühes eriti salajases paigas. Seal käivad need kaks poissi ka, kellega ma tuttavaks sain – Alexander ja Jalgpall. Me mängime julgusmängu – ja mina jään alati võitjaks. Mina olen kõikidest kõige vahvam. Olen jah!"

Jutustus kolmeteistaastase Jüri kujunemisloost, kes ema surma tõttu peab ise mehe eest väljas olema. Autor on usutavalt kujutanud peategelase karakterit ning ilmestanud lugu toredate süžeekäikudega. 2. trükk.

Eestiaegsete illustraatorite piltidega raamatusse on koondatud jutte kogudest “Tsemendivabrik” (1926), “Jaksuküla poisid” (1930), “Jõulud! Jõulud!” (1930) ja “Suuskadel Vallastesse” (1932). Samuti pikem jutustus “Teraspoiss” (1937). Lugeja saab pildi tolleaegsete külade elust-olust, laste mängupaikadest, tsemendivabrikust ja “poissmeeste kasarmust”, sadamast, mõisast ja linnamiljööst.

Tsemendivabrik Jaksuküla poisid Teotahtelised poisid

Kolmeteist-aastase Sigridil on kummaline sõber härra Q, kellele ta kirjutab kõigist oma muredest ja rõõmudest. Ühel päeval saabub Sigridi juurde ootamatult väike tüdruk, kes ütleb end olevat Sigridi poolõde ja nõuab, et Sigrid peab aitama nende ühist vanaema vanadekodust "ära päästa". Nii satub loomult tagasihoidlik ja kartlik Sigrid põnevatesse seiklustesse-sekeldustesse, mille tulemusena lähebki kahel tüdrukul korda vanaema vanadekodust ära tuua ning ka Sigridi ema ja isa taas kokku viia.

Silvia Rannamaa noorsoojutustus "Kasuema" on järg jutustusele "Kadri". Seegi raamat, nagu ka "Kadri", on kirjutatud päeviku vormis. Teos käsitleb Kadri käekäiku ja kujunemist internaatkoolis. Kirjanik suhtub oma peategelasesse mõistvalt ning sooja südamlikkusega, avades tõepäraselt ja ilustamata tütarlapse mõtte- ja tundemaailma. Kadri satub silmitsi elus esinevate probleemide ja vastuoludega, kuid ta suudab oma tõdedele ja tõekspidamistele toetudes iseendaks jääda. "Kasuema" on sisutihe ja südamlik teos, mis sisendab usku endasse ja oma võimetesse.

Šahh Madani kolmas raamat. Sisukord: Suured ja väikesed sündmused Kõik kipuvad paugutama Sõjajumala sepikojas Esinen apostlina Seiklused maal ja jõel Vapustused sõbra ärasaatmisel Päevad “Internatsionaali” saatel Austamine ja ühe jutustuse sünd Blond ingel ja mustlasplika Rahuvisiit mandariinidega Väikesed vahelejäämised Loominguline julgustükk Kirjad nagu sütikud

Kes saata täide viima keerulist missiooni? Kes astuks võitlusse pahategijate vastu? Kes peataks ilgeimad kurikaelad? Ikka nemad kaks!Üks neist on Klaara ja teine on Ville, õigemini ... Välgu-Ville! Alatud pahalased, röövlid ja muud jõletised hoidku oma nahk, sest Klaara ja Välgu-Ville seavad õigluse jalule! Vähemalt loodame, et see neil koos õnnestub ... Kas meie kangelastel läheb korda paljastada alatu mänguasjavaras, kes ümbruskonna lastes hirmu ja segadust külvab? Loe ja saa teada!

Käesolev kogumik sisaldab aastatel 1974-76 ilmunud kolme raamatukese jutte hakkajast maapoisist Leopoldist.

Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles lasteraamatuid. Tema esimene raamat "Varastatud oranž jalgratas" (2008) on tänaseks samanimelise lastetükina Eesti Draamateatris lavalaudadele jõudnud. Kuldne Lurich on kuues seiklusraamat, kus Supilinna noordetektiivid lahendavad kõige raskemat juhtumit, mis neile ette tulnud. Tartu Spordimuuseumist kaob salapärastel asjaoludel kuldne Georg Lurichi kuju. Politsei on nõutu, nagu ka muuseumi personal ning appi kutsutakse salaselts Ramps - vennad Olav ja Anton, sõbrannad Sadu, Reilika ja Mari ning loomulikult ka Mati, detektiivininaga Prantsuse buldog.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

Robin Brogan, tema sõber Dan ja Sun Dance Robinson jäävad paar nädalat enne jõule tuulerõugetesse. Mrs. Brogan aitab poistel päevi mööda saata, jutustades neile ühest suvest tükk aega tagasi "Kaerakojas", nende mereäärses kodus. Sun Dance, keda inspireerivad Robini ema imepärased lood mängudest tõusu- ja mõõnaveega, maetud aardest ning Harrietist, üritab tõusta Kuule, peidab oma taskuraha liiva alla ning kohtab üht ebatavalist tüdrukut, kes millegipärast tundub talle kummaliselt tuttav. See lugu on järg "Koer Reedele".

See on 12-aastase Reena päevik tema elumuutustest kuni esimese armumiseni. Reena on tore ja tark äärelinnatüdruk. Kuni viienda klassi lõpuni keerles Reena elu ümber muusika – ta õppis muusikakallakuga koolis viiulit. Aga tasapisi selgus, et ükskõik, kui väga Reena ka ei püüaks, ei ole ta selle kooli jaoks piisavalt hea. Nii jäi ta ühtäkki ilma peaaegu kogu oma senisest maailmast.

Sõitsin ratsa, mis on mõnusaim viis reisimiseks, kui ainult ratsanikul ja ratsul natuke veab. Nii ei ole riski mõne viisaka postijaamaülemaga kahevõitlusesse sattuda ega tarvitse karta, et janune postipoiss sind igasse teeäärsesse kõrtsi tirib. Riides olin üsna kergelt, ja see hakkas mulle muret tegema seda enam, mida kaugemale kirdesse ma jõudsin. Te võite nüüd ette kujutada, kuidas pidi ennast niisuguses karmis kliimas tundma too vaene vanamees, kelle leidsin ühel Poola lagendikul vinge kirdetuule käes abitult ja värisedes lamamas ja kellel polnud peaaegu millegagi oma paljast ihu katta. Mul hakkas vaesekesest hirmsasti kahju. Ehkki mul endal juba süda rinnus jäätus, laotasin oma reisimantli talle peale. Äkki kostis taevast hääl, mis mu heateo ülimalt kõrgeks kiitis, hüüdes: "Võtku mind kurat, mu poeg, kui ma selle sulle tasumata jätan." Ma ei teinud sellest eriti välja ning ratsutasin edasi, seni kui öö ja pimedus mu peale langesid. Kuskil polnud ühtki küla kuulda ega näha. Kogu maa magas lume peidus ja ma ei teadnud teed ega rada. Ratsutamisest väsinud, ronisin viimaks sadulast maha ja sidusin oma hobuse lume seest väljaulatuva teravaotsalise puutüüka külge. Kindluse mõttes torkasin püstolid kaenla alla, heitsin samasse lähedale lumme pikali ning uinusin sellesse surmaunne, et ärkasin alles päise päeva ajal.

Noorteromaani peategelane Charlie on tõeline müürilill – ta ei paista oma kaaslaste seast millegagi silma, ent paneb asju tähele, oskab hoida saladusi ning mõistab. Keskkooli esimese aasta kaose keskel sõbruneb Charlie aga Sami, Patricku ja Bradiga, kes avavad noormehele hoopis uue maailma. Stephen Chbosky romaan koosneb 15-aastase Charlie kirjadest raamatu lõpuni tundmatuks jäävale sõbrale. Ta jutustab avameelselt oma hirmudest, muredest ja saladustest: parima sõbra enesetapust, lemmiktädi surmast, ebaharilikust suhtest perekonnaga, rahutuks tegevast armumisest ning esimestest kokkupuudetest alkoholi ja narkootikumidega... Kõige selle kõrval on Charlie elus väga olulisel kohal kirjandus, muusika ja filmid.

Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid.) See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel. Seal kohtate proua Mürki, kooli kõige kurjemat õpetajat, kes vihkab lapsi, kuid armastab õunu, ja proua Pärlit, kelle puhul kaks pluss kaks võib mõnikord olla lausa nelikümmend kolm. Selles koolis käivad lapsed, kes vahetavad nimesid, loevad tagurpidi, üritavad oma varbaid õpetajale maha müüa või teesklevad surnud rotte. See on üks lõbus, veider pahupidimaailm.

Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid). See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel.

Käes on kauaoodatud talvine koolivaheaeg. Klassi suusapäevast tõotab tulla lahe lumepidu. Kuid ... Taimi jaoks saab see päev pöördeliseks. Ta kogeb taas inimeste alatust, aga ka headust, tema katsumustel ei paista lõppu olevat. Raamatu teiseks peategelaseks tõusnud klassiõde Mirjam avab Taimile ukse kunstimaailma, kus tüdruku puseriti mõtted sootuks selgema suuna saavad. Kusagil ootab Elmo. Kas leiab Taimi tee tema juurde?

Keskmisele koolieale mõeldud kogu sisaldab jutustusi pioneeridest, koolielust ja noorte muredest. Mitmed lood on autorile jutustanud noored ise. Professori poeg Protest Puupea-Triinu Mängusõdalased Oma arvamus Raske küsimus Ootamatu arvestus Passita täismees Mõistatuslik lugu Turka Midagi erilist

Floriani isa on murdvaras. Florian teab, et see on ohtlik amet ja isa võib vangi sattuda, kui ta vahele jääb. 12-aastase Floriani jaoks on elu seni olnud nagu päti ja võmmi mäng. Ühel päeval saab ta aga sõbraks Juliaga, kelle eest perekonna saladusi varjata on juba võimatu

Käesolev raamat on lühendamata-kohandamata ja tehtud ingliskeelse väljaande järgi, mis langeb kokku esmaväljaandega. Tõlkele on lisatud sõnaseletusi, sellegipoolest jääb nii noorele kui täiskasvanud lugejale mõndagi mõistatada ja mõelda, sest "Peeter Paan" ei ole kerge lugemisraamat, küll aga pakub tõelist lugemismõnu.

Reede 23. oktoober 20.00 Tom helistas Jasile ja nad lähevad "kohtingule" Robbie bändi vaatama. Bändi nimi on Stiff Dylans. Vean kihla, et see on merde. Et see on topelt merde. Mamps ja paps rääkisid köögis ja kui ma sisse astusin, jäid nad vait ja paistsid lõpp kavalad. Ärge saage must valesti aru, mulle meeldib, kui nad vakka jäävad, kui ma tuppa tulen, või noh, mulle meeldiks, kui seda oleks kunagi ennegi juhtunud. Mamps küsis: "Oled sa kunagi mõelnud, et tahaksid veidi rohkem maailma näha, Gee?" ja mina ütlesin: "Kui te loodate mind veenda jõuludeks tädi Kathile külla minema, siis selle võite küll ära unustada." Ma võin õige särtsakalt salvata, kui ma pingutan. Inglise kirjanik Louise Rennison toob meieni 14-aastase Georgia Nicolsoni päeviku, mis sarnaneb veidi Bridget Jones'i päevikuga, kuid huumorilaad meenutab pigem Monty Pythonit. Georgia elu ei ole lihtne. Ta tahaks olla blond, väiksema nina ja peenemate kulmudega. Ta isal on Teletupsu mentaliteet (ainult mitte nii arenenud, tema kass jahib naabrite puudlit, lisaks veel mõned poisteprobleemid, hullud õpetajad ja lõpuks kohtumine Seksi Jumalaga.

Soome noorsoojutustuse peategelaseks on 14-aastane Piia Kristiina ehk Priska.

"Pruudirööv" on salaselts Rampsu 12. juhtum. Tartu koertenäitusel läheb kaotsi Prantsuse buldog Anne. Paistab nii, et kutsa ei pannud ise puurist plehku, vaid keegi on hinnalise koera ära varastanud. Supilinna noordetektiivid Mari, Reilika, Sadu, Olav, Anton ja Prantsuse buldog Mati alustavad otsinguid, mis viivad neid nii maaülikooli kampuse padrikutesse kui ka Tartu lemmikloomade turvakodusse.

Kõndis sangar János üle mitme raja, kõndis nõndaviisi ilmatuma aja. Pimedamaks muutub maailm. Ei saa sotti, mis see õige on - no mine nagu kotti! Mõtles János endas: "Tõesti, küll on ime! On see nüüd siis öö või olen mina pime?" Polnud ööd, ei kustund ka ta silmavalgus, oli pimeduse riigi pime algus.

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister. "Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.

Jutt kahe seiklusi ihkava tüdruku ja kahe ettevõtliku poisi sündmusrikkast suvest matkaradadel.

Noorsoojutustus kooliõdedest-koolivendadest ja nende vahel tärganud romantilistest tunnetest.