Vanusele 13-15

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Nii on olemas loomi, kes päästavad inimesi laviinide alt või suudavad ennustada maavärinaid. Teisalt on ka selliseid loomi, kes võtavad osa iluduskonkurssidest või spordivõistlustest. Sellesse raamatusse on aga kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Taolisi loomi on aastasadade jooksul olnud miljoneid, arvatavasti isegi miljardeid. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada erilisematest erilisemaid loomi, kellel on olnud nimi ja kes on mingites situatsioonides olnud asendamatuks sõbraks ja kolleegiks sõjaväelastele ning on kirjutanud end oma kangelastegudega alatiseks sõjaajalukku.

Lugu krantsist, kelle nimi oli Benji. Tema kõige suuremad sõbrad olid doktor Chapmani lapsed Paul ja Cindy. Nende hoidja Mary toitis krantsi igal hommikul maitsvate paladega. Aga siis hakkas juhtuma koledaid asju!

Sigatüüka kooli raamatukogus olev raamatukene, millele Harry on omalt poolt kommentaarid juurde kirjutanud. Raamatus kirjutatakse kõigist fantastilistest olevustest, kes võlurite maailmas tegutsevad, ning jutustatakse ka nendega seotud juhtumistest.

Sigatüüka kooli raamatukogus olev raamatukene, millele Harry on omalt poolt kommentaarid juurde kirjutanud. Raamatus kirjutatakse kõigist fantastilistest olevustest, kes võlurite maailmas tegutsevad, ning jutustatakse ka nendega seotud juhtumistest.

Järgnev lugu on täiskasvanutele ja lastele. Sissejuhatus on täiskasvanutele, sealt edasi lastele.

Geronimo Stilton on üks pisut hajameelne hiir, kirjastusejuht, kelle tõeline kirg on kirjutamine. "Smaragdsilma saladus" on esimene raamat, kus Geronimo pajatab oma seiklustest. "Kõik algas sellest, kui me leidsime täiturult salapärase vanaaegse kaardi. Sellel oli kujutatud kauge saar, kus pidi asuma peidetud varandus. Niisiis asusime purjelaevaga teele, ja ees ootas tõepoolest unustamatu seiklus..."

Grete Sackmeier on neliteist aastat vana, meeter kuuskümmend pikk ning kaalub kuuskümmend neli kilo ja kakssada grammi. Kas ta on paks, seda on raske öelda, sest nagu palju muudki siin ilmas, on tüsedus üsna suhteline asi. Otsustav tähtsus on Grete sisetundel ja enda arvates on Grete kohutavalt masajas, justkui sumomaadleja. Teised Sackmeierid on veelgi paksemad, kuid sellegipoolest on nad ütlemata õnnelik perekond -- igatahes oli see nõnda kuni mamma viimase klassikokkutulekuni. Ja selles lugu õigupoolest alles peale hakkabki...

Harry ootab Privet Drive'il. Fööniksi ordu tuleb teda Voldemorti ja tema toetajate teadmata ohutusse kohta viima – kui see neil õnnestub. Mida Harry aga seejärel teeb? Kuidas viia lõpule see ränk ja pealtnäha võimatu ülesanne, mille professor Dumbledore talle usaldas? Ülesandeks on hävitada Voldemorti allesjäänud varikätkid. Kunagi varem pole Harry tundnud end nii üksikuna ega seisnud silmitsi nii tumeda tulevikuga. Ta peab aga endas kuidagiviisi leidma jõudu, et alustatud ettevõtmine lõpule viia. Harryl tuleb maha jätta Jäneseuru soojus, turvatunne ja sõprade selts ning käia hirmu ja kõhkluseta oma rada… Viimases, seitsmendas "Harry Potteri" sarja raamatus annab J.K. Rowling vastused paljudele põnevust tekitanud küsimustele. Lummav jutustus, mis teeb ootamatuid pöördeid ja liigub ahhetama panevas tempos, kinnitab veelgi autori mainet suurepärase jutuvestjana, mis tagab selle, et tema raamatuid loetakse üha uuesti ja uuesti. Raamatut kaunistab Harry Potteri raamatusarja kaanekujunduse konkursi võidutöö, mille eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.

Selles erilises jutukogus väändub igapäevaelu Roald Dahli sule all sugestiivseteks ja teinekord lausa hirmuäratavateks fantaasiateks. Jahmatagu teid poiss, kes kõneleb loomadega, jõukas päevavaras, kes omandab uue rabava võime, või mees, kes suudab näha kinnisilmi. Kogumiku seitse suurepärast lühijuttu on täis Roald Dahlile ainuomast võlu, salapära ja ootusärevust.

Nüüd oli Hirvekütil uus, täiesti meeleheitlik plaan. Loobunud mõttest põgeneda läbi metsa, jooksis ta otsemat teed mööda kanuu poole. Ta teadis, kus see asub, ja kui tal õnnestuks sinna joosta ning pääseda püssikuulide eest, oleks edu kindlustatud. Ükski sõjamees ei olnud kaasa võtnud püssi, mis oleks jooksmist takistanud, ning Hirvekütti ähvardas ainult mõni lask naiste või suuremate poisikeste ebakindlatest kätest. Pealegi võttis suurem osa poisse samuti tagaajamisest osa. Näis, et kõik oli soodne selle plaani elluviimiseks. Joosta tuli kogu aeg allamäge ning noormees tormas kiirusega, mis tõotas peatset lõppu kõigile tema pingutustele.

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

"Arvasin, et elan õnnelikult igavesest ajast igavesti, Cam kasuemaks. Nojah, ha-haa! Välja kukkus hoopis teisiti. Cam on jõle kitsi. Ta ei raatsi mulle moekaid riideid osta ja just seetõttu läkski nii, et uues koolis hakkasid kõik lapsed mind pilkama. Ime siis, et ma teen poppi ja käin ühes eriti salajases paigas. Seal käivad need kaks poissi ka, kellega ma tuttavaks sain – Alexander ja Jalgpall. Me mängime julgusmängu – ja mina jään alati võitjaks. Mina olen kõikidest kõige vahvam. Olen jah!"

Jutustus kolmeteistaastase Jüri kujunemisloost, kes ema surma tõttu peab ise mehe eest väljas olema. Autor on usutavalt kujutanud peategelase karakterit ning ilmestanud lugu toredate süžeekäikudega. 2. trükk.

Eestiaegsete illustraatorite piltidega raamatusse on koondatud jutte kogudest “Tsemendivabrik” (1926), “Jaksuküla poisid” (1930), “Jõulud! Jõulud!” (1930) ja “Suuskadel Vallastesse” (1932). Samuti pikem jutustus “Teraspoiss” (1937). Lugeja saab pildi tolleaegsete külade elust-olust, laste mängupaikadest, tsemendivabrikust ja “poissmeeste kasarmust”, sadamast, mõisast ja linnamiljööst.

Tsemendivabrik Jaksuküla poisid Teotahtelised poisid

Šahh Madani kolmas raamat. Sisukord: Suured ja väikesed sündmused Kõik kipuvad paugutama Sõjajumala sepikojas Esinen apostlina Seiklused maal ja jõel Vapustused sõbra ärasaatmisel Päevad “Internatsionaali” saatel Austamine ja ühe jutustuse sünd Blond ingel ja mustlasplika Rahuvisiit mandariinidega Väikesed vahelejäämised Loominguline julgustükk Kirjad nagu sütikud

Kes saata täide viima keerulist missiooni? Kes astuks võitlusse pahategijate vastu? Kes peataks ilgeimad kurikaelad? Ikka nemad kaks!Üks neist on Klaara ja teine on Ville, õigemini ... Välgu-Ville! Alatud pahalased, röövlid ja muud jõletised hoidku oma nahk, sest Klaara ja Välgu-Ville seavad õigluse jalule! Vähemalt loodame, et see neil koos õnnestub ... Kas meie kangelastel läheb korda paljastada alatu mänguasjavaras, kes ümbruskonna lastes hirmu ja segadust külvab? Loe ja saa teada!

Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles lasteraamatuid. Tema esimene raamat "Varastatud oranž jalgratas" (2008) on tänaseks samanimelise lastetükina Eesti Draamateatris lavalaudadele jõudnud. Kuldne Lurich on kuues seiklusraamat, kus Supilinna noordetektiivid lahendavad kõige raskemat juhtumit, mis neile ette tulnud. Tartu Spordimuuseumist kaob salapärastel asjaoludel kuldne Georg Lurichi kuju. Politsei on nõutu, nagu ka muuseumi personal ning appi kutsutakse salaselts Ramps - vennad Olav ja Anton, sõbrannad Sadu, Reilika ja Mari ning loomulikult ka Mati, detektiivininaga Prantsuse buldog.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

See on 12-aastase Reena päevik tema elumuutustest kuni esimese armumiseni. Reena on tore ja tark äärelinnatüdruk. Kuni viienda klassi lõpuni keerles Reena elu ümber muusika – ta õppis muusikakallakuga koolis viiulit. Aga tasapisi selgus, et ükskõik, kui väga Reena ka ei püüaks, ei ole ta selle kooli jaoks piisavalt hea. Nii jäi ta ühtäkki ilma peaaegu kogu oma senisest maailmast.

Noorteromaani peategelane Charlie on tõeline müürilill – ta ei paista oma kaaslaste seast millegagi silma, ent paneb asju tähele, oskab hoida saladusi ning mõistab. Keskkooli esimese aasta kaose keskel sõbruneb Charlie aga Sami, Patricku ja Bradiga, kes avavad noormehele hoopis uue maailma. Stephen Chbosky romaan koosneb 15-aastase Charlie kirjadest raamatu lõpuni tundmatuks jäävale sõbrale. Ta jutustab avameelselt oma hirmudest, muredest ja saladustest: parima sõbra enesetapust, lemmiktädi surmast, ebaharilikust suhtest perekonnaga, rahutuks tegevast armumisest ning esimestest kokkupuudetest alkoholi ja narkootikumidega... Kõige selle kõrval on Charlie elus väga olulisel kohal kirjandus, muusika ja filmid.

Tere tulemast tagasi Pahupidikooli! Teie lemmikõpilased ja -õpetajad on kohal, nende seas Sharie, kes läheb lendu oma mummulise vihmavarjuga, Kathy, keda on tabanud ränk vastuvaidlemise tõbi ehk vastandoroos, ja Jason, kes peab läbi lugema maailma kõige paksema raamatu. Kõik Proua Pärli klassi lapsed valmistuvad tähtsaks eksamiks, samal ajal kui koolimaja kohal laiutab müstiline Hukatuse Pilv.

Louis Sachar (s 1954) on tuntud Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kes on kirjutanud üle kahekümne lasteraamatu ja kellele on omistatud mitmeid auhindu, sealhulgas Newbery Medal ja National Book Award raamatu "Augud" eest. "Pahupidikool ja Hukatuse Pilv" on populaarse "Pahupidikooli" sarja neljas raamat.

Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid.) See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel. Seal kohtate proua Mürki, kooli kõige kurjemat õpetajat, kes vihkab lapsi, kuid armastab õunu, ja proua Pärlit, kelle puhul kaks pluss kaks võib mõnikord olla lausa nelikümmend kolm. Selles koolis käivad lapsed, kes vahetavad nimesid, loevad tagurpidi, üritavad oma varbaid õpetajale maha müüa või teesklevad surnud rotte. See on üks lõbus, veider pahupidimaailm.

Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid). See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel.

Käes on kauaoodatud talvine koolivaheaeg. Klassi suusapäevast tõotab tulla lahe lumepidu. Kuid ... Taimi jaoks saab see päev pöördeliseks. Ta kogeb taas inimeste alatust, aga ka headust, tema katsumustel ei paista lõppu olevat. Raamatu teiseks peategelaseks tõusnud klassiõde Mirjam avab Taimile ukse kunstimaailma, kus tüdruku puseriti mõtted sootuks selgema suuna saavad. Kusagil ootab Elmo. Kas leiab Taimi tee tema juurde?

Keskmisele koolieale mõeldud kogu sisaldab jutustusi pioneeridest, koolielust ja noorte muredest. Mitmed lood on autorile jutustanud noored ise. Professori poeg Protest Puupea-Triinu Mängusõdalased Oma arvamus Raske küsimus Ootamatu arvestus Passita täismees Mõistatuslik lugu Turka Midagi erilist

Floriani isa on murdvaras. Florian teab, et see on ohtlik amet ja isa võib vangi sattuda, kui ta vahele jääb. 12-aastase Floriani jaoks on elu seni olnud nagu päti ja võmmi mäng. Ühel päeval saab ta aga sõbraks Juliaga, kelle eest perekonna saladusi varjata on juba võimatu

Ameerika kirjaniku Jean Websteri (1876-1919) noorsooromaan, mis alates oma ilmumisest 1912. aastal on jätkuvalt kuulunud mitme põlvkonna lemmikraamatute hulka kogu maailmas.Koolitüdruku Judy Abbotti kirjad oma tundmatule hooldajale, kellest ta on näinud üksnes ämblikulaadset putukat meenutavad siluetti, jutustavad tema kooli- ja internaadielust, kujutades paljude humoorikate seikade kaudu minategelase arenemist tüdrukust neiuks, kes teose lõpul esmakordselt kogeb, mis tunne on armastus.

Reede 23. oktoober 20.00 Tom helistas Jasile ja nad lähevad "kohtingule" Robbie bändi vaatama. Bändi nimi on Stiff Dylans. Vean kihla, et see on merde. Et see on topelt merde. Mamps ja paps rääkisid köögis ja kui ma sisse astusin, jäid nad vait ja paistsid lõpp kavalad. Ärge saage must valesti aru, mulle meeldib, kui nad vakka jäävad, kui ma tuppa tulen, või noh, mulle meeldiks, kui seda oleks kunagi ennegi juhtunud. Mamps küsis: "Oled sa kunagi mõelnud, et tahaksid veidi rohkem maailma näha, Gee?" ja mina ütlesin: "Kui te loodate mind veenda jõuludeks tädi Kathile külla minema, siis selle võite küll ära unustada." Ma võin õige särtsakalt salvata, kui ma pingutan. Inglise kirjanik Louise Rennison toob meieni 14-aastase Georgia Nicolsoni päeviku, mis sarnaneb veidi Bridget Jones'i päevikuga, kuid huumorilaad meenutab pigem Monty Pythonit. Georgia elu ei ole lihtne. Ta tahaks olla blond, väiksema nina ja peenemate kulmudega. Ta isal on Teletupsu mentaliteet (ainult mitte nii arenenud, tema kass jahib naabrite puudlit, lisaks veel mõned poisteprobleemid, hullud õpetajad ja lõpuks kohtumine Seksi Jumalaga.

Mis juhtub siis, kui paar vanglast pääsenud suli sinu kuueaastase kasuõe sisse vehivad ja sulle tuleb appi otsima ehtne paravõimetega tulnukas? Või hoopiski osav petis ja kõhurääkija, kes paneb su uskuma, et on telepaat? Või on ta siiski külaline tundmatust galaktikast?

Soome noorsoojutustuse peategelaseks on 14-aastane Piia Kristiina ehk Priska.

"Pruudirööv" on salaselts Rampsu 12. juhtum. Tartu koertenäitusel läheb kaotsi Prantsuse buldog Anne. Paistab nii, et kutsa ei pannud ise puurist plehku, vaid keegi on hinnalise koera ära varastanud. Supilinna noordetektiivid Mari, Reilika, Sadu, Olav, Anton ja Prantsuse buldog Mati alustavad otsinguid, mis viivad neid nii maaülikooli kampuse padrikutesse kui ka Tartu lemmikloomade turvakodusse.

"Räiged roomlased" pajatab elust roomlaste vallutatud Britannias, alates näruse Nero ja teiste koledate keisrite valitsemisega ning lõpetades vapra Boudicca ja tublide talupoegadega, kes üritasid kõigest hingest rõhujaid minema kihutada... Kas sina tead: * mida kandsid Rooma sõdurid tuunika all? * kuidas muistsed britid oma juukseid kenasti püsti ajasid? * mis otstarve oli vanade roomlaste vomitooriumil? Raamatus leiad kirjeldusi Rooma rõhujate tapvast sõjapidamistaktikast, keldi kõrilõikajate nutikatest nõksudest, jubedatest jõu- ja osavusmängudest, mõningaid rabavaid retsepte ja lugematuid üllatavaid üksikasju.

"Robinson Crusoe", üks kõigi aegade populaarsemaid seiklusromaane on lugu inimese võitlusest oma olemasolu eest üksikul, asustamata saarel. Käesolev "Silmaringi" klassikaliste lugude sarjas ilmuv väljaanne oma rohkete illustratsioonide ja fotodega loob sellele seikluslugude meistriteosele igakülgse ajaloolise ning geograafilise tagapõhja. Tegemist on laste tarvis adapteeritud ja lühendatud versiooniga originaalteosest.

Kõndis sangar János üle mitme raja, kõndis nõndaviisi ilmatuma aja. Pimedamaks muutub maailm. Ei saa sotti, mis see õige on - no mine nagu kotti! Mõtles János endas: "Tõesti, küll on ime! On see nüüd siis öö või olen mina pime?" Polnud ööd, ei kustund ka ta silmavalgus, oli pimeduse riigi pime algus.

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister. "Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.

Jutt kahe seiklusi ihkava tüdruku ja kahe ettevõtliku poisi sündmusrikkast suvest matkaradadel.

Noorsoojutustus kooliõdedest-koolivendadest ja nende vahel tärganud romantilistest tunnetest.

Tsatsiki elab koos mampsi ja Göraniga suures korteris. Göran on nende üürnik ja Tsatsiki arvates on ta lausa super, sest ta on sõjaväelane ja hiigla tugev. Tsatsiki pole kunagi kohanud oma isa, kes elab kaugel Kreekas ja on seal tindikalamees. Kuid tal on ju mamps. Ja teist sellist ema, nagu on Tsatsiki mamps, pole tervel maamunal. Mamps oskab käte peal käies varbaid liigutada ja mängib rokkansamblis. Ja pealegi on Tsatsikil vanaisa ja vanaema, surnud vanavanaema, mampsi sõbrad ja tema enda sõbrad - ja sellest on rohkem kui küll, arvab Tsatsiki.

Lõpuks ometi on Tsatsiki jälle Kreekas, kuid Ágios Ámmoses ei ole miski enam nii, nagu varem. Tindikalamees isa on pangale võlgu palju raha ning ta kavatseb nii oliivisalu kui ka hotelli maha müüa. Seda ei tohi lasta juhuda! Mis siis Tsatsikist saaks? Koos oma uue sõbra Alvaga satub ta põnevatesse seiklustesse. Kui aga viimaks saabub Per Hammar, algavad mured. Kas parimaid sõpru võib olla rohkem kui üks? Tsatsikil on vaja oma südamesõbrad lepitada ja oliivisalu päästa. Ent aega napib …