Tooted

Raamatus on alljärgnevad muinasjutud:

• Metsaisa ja metsaema
• Sääsk ja hobune
• Konna pulmatants
• Ämblik ja vähk
• Miks siil turtsub
• Siili ja jänese võidujooks
• Siil praeb sitikat
• Vaskuss
• Teistre tüdruk ja ussikuningas
• Haugi loomine
• Sipelgas ja ämblik
• Uss ja angerjas
• Ööbik ja vaskuss
• Kana ja prussakas
• Kaval konn ja edev kurg
• Hiir, vähk ja sitikas
• Varese naisevõtmine
• Vares käib tihasel kosjas
• Mehiku laul
• Varblane teeb kalja
• Laisk kull
• Hiir ja varblane
• Kust sai kalkun punase pea
• Kuidas kullid laulma õppisid
• Lehmalüpsja-lind
• Miks vares talvel ära ei lenda
• Vares ja rebane
• Hunt ja rebane pulmas
• Rebase uued silmad
• Kust sai rebane Reinuvaderi nime
• Rebane ja hunt
• Rebase raha
• Rebane, hunt ja karu
• Piibuga rebane
• Karu ja rebase kalapüük
• Rebane, hunt ja hobune
• Patukahetsejad
• Hundi ja jänese talvekorter
• Hunt ja põder
• Hunt ja Karja-Eku
• Hunt ja teder
• Miks hunt kardab inimesi
• Oi-oi, oi-oi oinalugu
• Huntide söök
• Miks karu kardab inimest
• Mees ja karu jagavad saaki
• Karu ja lammas
• Tänulikud metsloomad
• Jänes astub keelust üle
• Miks jänese huul on lõhki
• Miks jänes külma ei karda
• Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
• Miks hobune alati sööb
• Karjase kolm koera
• Mõisahobune ja taluhobune
• Miks koerad ei salli metskitsi
• Koer, kass ja hiir

Muinasjuttudele on pildid joonistanud Tallinna 7., 24. ja 46. Keskkooli kunstiklasside õpilased. Kogumikus on 57 eesti õpetlikku loomamuinasjuttu.

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Valimik 1920ndate aastate lõpul eesti kirjandusse "Vaeste-patuste aleviga" üllatusmehena jõuliselt sisse murdnud August Jakobsoni (1904-1963) mitmeid elualasid haaravast, olustikult ja karakteritelt rikkast lühiproosast.

Romaanitsükli "Andruksonide suguvõsa" teise köite peategelaseks on "Miika Valtsbergi roima" kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse. Triloogia kolmas raamat on "Vallutajad".

Romaani taustaks on Esimese maailmasõja eelsed päevad, selle hiigla-tulekahju raske hingus inimeste elule, üha süvenevad vastuolud ühiskonnas, nende vastuolude üleminek revolutsiooniks, mis murdis lahti ukse uude, tänasesse maailma. Kõike koos hoidvaks selgrooks teostes on aga verevermetena sajandite jooksul meie väikese rahva elust läbi ulatuv hell-valus probleem armastusest oma rahva vastu, oma rahvuse salgamisest ning häbenemisest, oma keele halvakspidamisest ning unustamisest. Autori järelsõna 1959. a. "Oktoobrituule" kordusväljaandele. Romaanitsükli järgnevad osad on "Oktoobrituul" ja "Lumi sulab".