Tooted

Mälestusteraamat 1. osa, teine trükk.

Mälestusteraamat kus meenutatakse perioodi 1960.aastatest kuni vabariigi taastamiseni 1992.aastal.

"Keisri hullu" peategelase algkuju, polkovnik Timotheus Eberhard von Bock (1787–1836) läks oma kaasaegsete silmis peast segi kahel korral. Esiteks võttis ta endale aastal 1817 Holstre talutüdrukust naise ja teiseks saatis ta järgmisel aastal Aleksander I-le Venemaa põhiseaduse eelnõu koos märgukirjaga, milles ütles solvava siirusega näkku kõik, mis talle tsaari juures ei meeldinud. Aleksander lasi Bocki hulluks kuulutada ja vangi panna. Üheksa aastat hiljem, 1827 vabastas tsaar Nikolai I ta Schlüsselburgi kasematist kui mõistuse kaotanud mehe ja saatis tagasi kodumõisa Võisikule, kus Bockil igaks juhuks silma peal hoiti. Just vanglajärgsel ajal rullub lahti "Keisri hullu" tegevus – kuni Timo von Bocki enesetapuni aastal 1836. Jutustajaks on Timo eestlasest naisevend Jakob Mättik, peategelasele perekondlikult lähedane, kuid eluhoiakult kauge isik, mis võimaldab mängu vahelduva fookuskaugusega.

Tavatu lugu balti aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva endise lihtsa taluneiu kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele!) on autor kirjutanud palju selliseid tõdesid, mille avaldamine kaasaegset teemat käsitlevas teoses olnuks esmatrüki ilmumise ajal (1978), mõeldamatu. Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist. "Keisri hull" on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tšehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde.

“Kolmandad mäed” on ajalooline jutustus esimese akadeemilise haridusega eesti soost maalikunstnikust Johann Kölerist (1826–1899) ja tema Tallinna Kaarli kirikusse 1879. aastal maalitud Kristust kujutavast apsiidimaalist. Köleri kõrval on teine oluline tegelane mõisnik Rudolf von Gernet, kelle saadetud kiri annab uut hoogu Köleri siseheitlustele. Nimelt kirjutab von Gernet, et modelliks olnud mehe loomus on Kristuse omale liiga vastandlik ning seetõttu kujuneb temast vastane, kellega Köler peab mõttelist dialoogi.

Nii baltisaksa kui ka eesti ajalookirjutus oli üsnagi arvuka eesti soost linnarahva ju peaaegu maha vaikinud. "Kolm katku" lõi mõra maarahva-müüti. Russow oli Baltikumis varase uusaja kõige väljapaistvam kirjamees. Ja kui teda tutvustati eesti kogukonnast võrsununa, siis näitas see, et siitmaa saksakeelne kõrgkultuur ei olnud üksnes Saksamaalt imporditud koloniaalkaup, vaid kerkis ka kohalike intellektuaalsete jõudude pinnalt. "Eesti" osa Eesti varases loos ei esindanud mitte ainult poolkeelsed võõrpäritolu kultuurikandjad, vaid ka jõulised omamaised isiksused ajaloo sügavuses. Kes polnud ei sakslased, rootslased ega õieti isegi enam eestlased kitsamas mõttes, kuid kes ometi kandsid oma vaimuga Eesti reaalset pidevust.

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Balthasar Russowi romaan

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Balthasar Russowi romaan

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Balthasar Russowi romaan

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Tetraloogia viimane köide viib lõpule Liivimaa krooniku Balthasar Russowi romaani.

Ajalooline romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Friedrich Martensi elukäigust. Kajastamist leiavad ka ühiskondlik-poliitilised sündmused 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul kuni professor Martensi surmani 1909. aastal.

Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süžeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest.

Jaan Krossi uus romaan on jõudnud lähiajalukku, "Tahtamaa" tegevustik algab aastast 1993 ning sündmuste keskmeks on maa tagastamine endisele omanikule.

I köide sisaldab ajaloolise romaani "Kolme katku vahel" esimese poole: 1. ja 2. osa ning 3. osa esimese raamatu.

Raamat sisaldab autori tähtpäevalisi sõnavõtte, oma loomingut puudutavaid esinemisi ajakirjanduses ning kultuuri- ja kirjandusloolisi artikleid. Lisaks on laiemale lugejaskonnale avalikustatud kultuuripoleemikat lähiminevikust ja käsitletud loominguteoreetilisi probleeme.

Vahelugemiste viies raamat sisaldab autori kõnesid, ettekandeid ja artikleid.

"Vahelugemiste" kolmas raamat sisaldab autori kirjanduslikke sõnavõtte tähtpäevadel või kohtumistel, samuti kirjanike kongressidel esitatud ettekandeid aastaist 1974-1979.

Autori eessõnast: "Niisiis, raamat, mille te avate, pole Bernhard Schmidti elulugu ei taeduslikus ega populaarteaduslikus mõttes. Kui romaniseeritud eluloo mõistet romaanimõiste suunas kõvasti välja venitada, võiks ehk nimetada seda raamatut romaniseeritud elulooks. Aga ennekõike on see autori meelest ikkagi romaan. Mis tähendab kõigepealt seda, et ajaloolised ja välmitud seigad on nende kaante vahel võrdselt tõesed. Näiteks: mu vestlused Bernhard Schmidti kohanud inimestega Saksamaa Liitvabariigis (kus ma nendega vestlesin) on niisama tõesed kui mu jutud Erik Schmidtiga Mallorcal (kuhu reisimine osutus minu jaoks liiga keeruliseks, nii et ma pole seal üldsegi käinud). Muuseas: vähemalt osa mõttevahetustest Erik Schmidtiga on postitsi või telefonitsi ka väljaspool romaanitasandit siiski toimunud." Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. aastal leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.

Jaan Krossi "Wikmani poisid" on autobiograafiliste sugemetega romaan, mis näitab lõiku Tallinna Wikmani gümnaasiumi lõpuklassi poiste elust vahetult enne II maailmasõda.