Tooted

Raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas, kui Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolu uue ja vana vahel nii terav kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. Arvestades raamatu piiratud mahtu, on puudutatud vaid ajastu üksikuid, ent küllaltki olulisi lõike. Mittemuusikaalast lugejaskonda silmas pidades on lähtutud põhimõtetest - vähem muusikaspetsiifikat, rohkem ajaloolist-esteetilist ja olustikulist, vähem muusikast endast, rohkem asjaoludest, mis olid tolle aja kunsti ajendiks.

"Kultuuriülikooli" sarjas ilmunud kahes eelmises raamatus - "Vanast muusikast" ja "Palestrinast Bachini" - on antud lühiülevaade muusikakultuuri arengust selle tekkimisest kuni polüfoonilise stiili kõrgpunktini XVIII sajandi esimesel poolel. Revolutsiooni ideedest kääriva valgustussajandi poolt sünnitatud Viini klassikaline koolkond on uueks etapiks muusikaajaloolises arengus. Uus ajastu sünnitas uued inimesed, uue mõtteviisi, uued kunstiprintsiibid. Selle epohhi kõige eredamaks muusikaliseks kokkuvõtteks saigi Viini klassikaline koolkond. Käesolev raamat püüab anda ülevaate selle rühmituse kujunemisest, uute žanrite ja vormide arengust, heliloojate individuaalsuse ja loomingu erinevustest, neid ümbritsevast keskkonnast. Sisukord: Eessõnaks Feodaalselt kultuurilt kodanlikule kultuurile Viini klassikaline koolkond Christoph Willibald Gluck (1714-1787) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Lõpetuseks Kasutatud kirjandus