Tooted

"Lollid surevad" autor saab olla vaid Mario Puzo, ei keegi teine. See on jõuline, asjatundlik ja otsekohene romaan, mis kaardistab Ameerika korruptsiooni kuldset kolmnurka: New York, Hollywood, Las Vegas. Juba algus paiskab lugeja luksusliku kasiino elektrit täis õhkkonda, kus kõik on vaid tipptasemel -- panused, mängurid, pettuseplaanid ja lõbutüdrukud. Romaan kirjeldab maailma, kus valitsevad ahnus, lõbujanu, vägivald ja reetmine; kus mehed kasutavad halastamatult oma võimu ja naised aplalt oma seksuaalsust; kus ellu jäävad vaid kõige tugevamad ning... lollid surevad.

"Sitsiillane" on romaan, mille tegevus toimub Michael Corleone kaheaastase saarepaguluse lõpul Sitsiilias. Raamat räägib legendaarse Sitsiilia lindprii, robinhoodiliku Salvatore Guiliano trügimisest kurikaelte maailma tippu, tema konfliktidest saart valitseva maffiaga ning jäägitu usalduse võimalikkusest. "Ristiisa" sündmuste vahele asetatuna paljastab "Sitsiillane" Michael Corleone tegelaskuju iseloomu muutumist ja selle motiive. Lisaks maffiaromaanile omaselt ärevatele sündmustele avab lugu Sitsiilia ning saare paljukannatanud asukate ajaloolis-kultuurilist tausta, tehes seda vaid heale ajaloolisele põnevikule omase sulavuse ning nauditavusega. Sarnaselt vahel kõigi aegade parimaks filmiks peetava "Ristiisaga" on ka "Sitsiillane" toodud kinolinale. 1987. aastal lavastas selle režissöör Michael Cimino.

Don Clericuzio oli nii heas tujus, et lasi Rose Mariel end sel nädalal juba teist korda meelitada elutuppa televiisorit vaatama. Neli tundi välja kannatanud, ütles don tütrele: "Kas tõesti oleks võimalik elada sellises maailmas, kus igaüks teeb, mis pähe tuleb? Mitte kedagi ei karista ei Jumal ega kaasinimesed, keegi ei pea elatist teenima? Kas on olemas sellised naised, kelle iga kapriis peab saama rahuldatud? Kas on olemas nii rumalaid ja nõrku mehi, kes järgnevad igale kirele, väikseimalegi õnnekujutelmale? Kus on korralikud abikaasad, kes teenivad igapäevast leiba; kes mõtlevad, kuidas paremini kaitsta oma lapsi saatuse ja kurja maailma eest? Kus on inimesed, kes mõistavad, et tükk juustu, klaas veini ja katus pea kohal on päeva lõppedes piisav saavutus? Millise segaduse nad elust korraldavad, milliseid tragöödiaid tekitavad tühistest asjadest." Don patsutas tütre pead ja viipas käega televiisori poole. "Ujugu nad kõik ookeani põhjas." Ja lisas lahkudes veel tarkusetera: "Igaüks vastutab kõige eest, mida ta teeb."