Tooted

See raamat on lihtne teejuht, kuidas paremini mõista oma ­emot­sioone. Selles Osho armastatumatest esinemistest pärit­ meeldejäävate ja sisukate tsitaatide valikus võtab ta käsile kolm suurimat emotsiooni: hirmu, viha ja kadeduse. Kui tärka­vad need emotsioonid, oleme sageli dilemma ees, kas neid väljenda­da või alla suruda. Oma tunnete väljendamine võib teisi haavata või tekitada veelgi suurema konflikti ja eksiarvamuse. Aga tunnete allasurumine, isegi heasoovlik­kusena näiva „enese­kontrolli” abil, ei tee neid tundeid olematuks. Me ­tunneme end siis endiselt halvasti, või veel halvem, plahvatame mõne ­tühise asja peale, mis on lahti rebinud vana ravimata emotsionaalse­ haava. Osho pakub enda väljendamise või allasurumise asemel kol­­mandat võimalust. Ta pakub süvenemist oma emot­­­sioo­­nide põhjustesse ja harjumust emotsioo­­ne nende­ tärkamisel jälgida, olles avatud õppe­tundi­dele,­­ mida ­­ need püüavad meile õpetada. Lõpuks leia­me,­­­­­­­ et isegi kõige katsumusterohkemad olukorrad ei ­­suuda meid enam ärritada ega põhjusta meile valu.

Julgus ei tähenda seda, et hirmu polekski, ütleb Osho. Vastu­pidi, hirm on täiesti olemas, aga inimene julgeb hirmuga silmitsi seista. Selles raamatus antakse ülevaade, kust hirmud alguse saavad, kuidas oma hirme mõista ja kust leida julgust neile vastu astumiseks. Osho arvab, et elu ebakindlus ja muutlikkus tulevad inimesele hoopis kasuks – need peaksid meid rõõmustama. Meil pole vaja harjumuspärastest asjadest kinni hoida, vaid võtta ootamatuid olukordi seiklustena, süvendades sellega iseenda ja ümbritseva maailma mõistmist. Raamat algab julguse tähenduse avamisega, näidates, kui­das see igapäevaelus väljendub. Siin ei keskenduta erand­likes olukordades tehtud kangelastegudele, vaid sel­lele, kuidas kasvatada oma sisemist julgust, nii et suu­daksime iga päev elada tõeliselt ja täielikult. Kui elu nõuab muutust, on meil vaja muutumisjulgust. Samuti on meil vaja julgust seista omaenda tõe eest, isegi kui teised arvavad teisiti, ning julgust minna tundmatusse hirmudest hoolimata. Seda on vaja nii isiklikes suhetes kui ka töösuhetes, ja samuti mõistmaks, kes me oleme ja miks me siin oleme. „Julgus” sisaldab ka meditatsioonitehnikate kirjeldusi, mille Osho on loonud inimeste jaoks, kes tahavad oma hirmudega toime tulla.

Kõik inimesed vajavad lähedust. Kuid enamik inimesi kardab lähedust. Sest läheduse alus on enese avamine teistele, aga enamik inimesi kardab, et kui nad ennast teistele avavad, siis muutuvad nad haavatavaks ja kaitsetuks. Iga inimene tunneb rõõmu, kui teda usaldatakse, kuid samas kardab ta ise teisi usaldada ning varjub ise maskide taha. Miks? Osho arutlebki selles raamatus nii lähedusvajaduse olemuse kui ka lähedushirmu olemuse üle. Osho arvab, et lähedust leiab vaid selline inimene, kes ei püüa näida teistsugusena kui ta on, kes ei püüa alluda ühiskonna ja teiste inimeste poolt pealesunnitud arvamustele ning kes ei teeskle silmakirjalikult näilise kasu huvides. Osho arvates on läheduseks valmis inimene, kes on ehtne, kuulab ja usaldab iseennast; kes ei otsi näiliselt turvalisi suhteid, vaid suhtleb avalalt ja ei esita ei endale ega teisele võltsväärtustest lähtuvaid nõudmisi. Osho pakub selles raamatus välja terve rea nn enesemuutmise tööriistu, kuidas julgeda olla haavatav, kuidas olla heas mõttes isekas jms. Raamatust leiab ka ühe meditatsioonitehnika, mille abil muutuda empaatilisemaks ning loomulikult ei puudu raamatust ka loengukuulajate küsimuste ja vastuste osa.

Me elame ajal, mil on kadunud usaldus vanade, traditsiooniliste institutsioonide vastu, need pole enam elulised. Religioon, ideoloogia, poliitiline süsteem, moraal, perekond, abielu – ükski neist ei toimi enam. Osho arvab, et institutsioonid on kasutanud ühiskonna kontrollimehhanismidena mõisteid „usk“ ja „uskumus“ võltsilt, nende tähendust moonutades. Ehe usaldus tuleb seest, ent uskumustesüsteeme suruvad meile peale religioossed ja ühiskondlikud institutsioonid. Osho kirjeldab, millises võltsis tähenduses neid mõisteid on kasutatud – nimelt kahepalgelisuse, ekspluateerimise ja ahnuse kasvupinnasena. Osho sõnutsi on aeg küps, et uuesti avastada tõeline olemuslik usaldus, mille on sündides kaasa saanud iga inimene. Usaldamine ei sõltu teistest inimestest – on juba aeg mõista, et usaldus on eelkõige su vaimne ja olemuslik omadus ja sa pead laskma sellel avalduda. Usaldus ja usaldamine ei tähenda, et kõik kahtlused ja küsimused tuleks maha suruda – ei, me peaksime oma küsimusi ja kahtlusi austama. Need juhatavad meid unikaalse, autentse ja individuaalse tõe juurde ning lõpuks mõistmise ja usalduse juurde, mis annab meile lõõgastunud olemisseisundi ja võimaldab reageerida selgelt ja siiralt kõigele, mida elu toob.

Raamatus „Vabadus” kirjeldab OSHO kolme erinevat ­tüüpi vabadust. Esimene on „vabadus millestki” – vabanemine takistustest, mille on loonud välised jõud, nagu vanemad, ühiskond või religioon. Järgmine seisund on „vabadus milleks­ki” – positiivne vabadus, mis tuleneb millegi omaks­võtmisest ja loomisest, näiteks rahuldustpakkuvast suhtest või kunstiloomingust või humaansest nägemusest. Ja lõpuks on „lihtsalt vabadus” – kõrgeim ja ülim vabadus. See tähendab midagi rohkemat kui millegi poolt või vastu olemist; see on vabadus olla lihtsalt sina ise ja elada tõeliselt igas hetkes. Raamat püüab valgustada uskumusi ja hoiakuid, mis ei lase inimesel olla tema ise ning lugejat julgustatakse seisma vastakuti sellega, mida ta tahaks kõige enam vältida, ent mis vastutasuks annab võtme tõelise nägemise ja väe juurde. „Vabadus” aitab Sul mõista Sinu vabaduse ees seisvaid takistusi, nii olukordadest tulenevaid kui ka enese looduid, et valida oma võitlusi targalt ja leida julgust jääda endale truuks.