Tooted

1945. aastal võtsid Itaalia partisanid Como järve ääres kinni ning lasid maha Benito Mussolini ja tema armukese. Paraku kutsusid duce surmaga seotud kahtlased asjaolud esile mitmeid vandenõuteooriaid, mis siiani käibel püsivad. 1992. aastal Milanos pakutakse äsja viiekümneaastaseks saanud hädavaresest kirjamehele Colonnale toimetuse juhi ametikohta ja muinasjutulist tasu raamatu kirjutamise eest, mille aineseks on vastloodud ajalehe igapäevatöö kajastamine. Ülesande teeb eriskummaliseks talle usaldatud salajane info, et võimsa meediamagnaadi omanduses ajalehest on tegelikult plaanis koostada vaid kaksteist piiratud levikuga pilootnumbrit ja needki väljapressimise eesmärgil. Colonna võtab pakkumise vastu ning vähehaaval mässib üks kolleeg ta vandenõuteooriate võrku, mille osalisteks on nii Mussolini ja tolle teisik kui ka terve Euroopa ja Ameerika võimuladvik. Umberto Eco (1932–2016) on tuntud Itaalia kirjanik, semiootik, medievist ja kriitik, Bologna ülikooli emeriitprofessor, paljude esseekogumike ja romaanide autor, millest mitmed on ilmunud ka eesti keeles. Eco on Itaalia tähtsaima kirjandusauhinna Premio Strega ning Austria riikliku Euroopa kirjanduse auhinna laureaat ning Prantsusmaa kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni kavaler. Ta oli mitmete ülikoolide, sealhulgas Tartu ülikooli audoktor.

Romaani peategelane, inimpõlgurist dokumendivõltsija Simone Simonini, kelles tõelist kirge äratab vaid lookas toidulaud, pakub oma teeneid eri riikide valitsusametnikele, salateenistustele ja politseile, liigub topeltagentide, äraandlike ohvitseride ja patuelu elavate vaimulike seltskonnas, käib läbi garibaldiinide, jesuiitide, satanistide, vabamüürlastega. Romaani tegevus hargneb 19. sajandil, Itaalia ühendamisest Dreyfusi afäärini, taustaks Siioni tarkade protokollide tekkelugu. Kus iganes Simonini ka ei viibiks – Torinos, Palermos, Pariisis –, ikka kujundab ta vihkajalik meelelaad käratult ajalugu, jättes endast maha hukatust ja valu. Kui peategelane välja arvata, on romaani tegelaskujud eranditult elust võetud. Ent võib ka juhtuda, et kõige tõetruumaks osutub nimelt loo ainus väljamõeldud tegelane, sarnanedes mõne teisega, kes on endistviisi meie keskel. Umberto Eco (1932–2016) on maailmakuulus Itaalia semiootik, kirjanik ja keskaja uurija. Oma akadeemilise uurimistöö kõrval jõudis Bologna professor ja Tartu ülikooli audoktor kirjutada kokku seitse romaani, suure menu pälvinud „Roosi nimest” (1980) kuni viimaseks jäänud „Puhta nullini” (2015). Eesti keelde on neist seni tõlgitud viis.

Romaani tegevus toimub 1327. aastal, mil Itaalia Alpides asuva benediktiini kloostris toimub rida salapäraseid mõrvu. Seal elavad mungad surevad salapärastel asjaoludel. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville´i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga maailmas, mis on täis müstilisi märke. William oskab neid märke lugeda ning lahendab mõistatusi jahmatava osavusega. «Roosi nime» võib lugeda kui põnevikku, aga ka kui ülihuvitavat teost keskaja kultuuri ja kommete kohta. See teebki raamatu hästi mõistetavaks väga erinevatele lugejatele. Idee kirjutada «Roosi nimi» sündis ühe toimetaja poolt Umberto Ecole tehtud ettepanekust kirjutada ajalehe jaoks rida põnevusnovelle. Eco arvas, et sel puhul kirjutaks ta parem ühe paksu ja keskaega paigutatud tegevusega krimiromaani. Tema peagi (1980) Itaalias ilmunud esikromaan «Roosi nimi» põhjustas kogu maailma haaranud kirjandussündmuse.