Tooted

Rootsi tuntud kaasaegse kirjaniku kolmes jutustuses jälgib autor peategelase Martini kohanemist uues koolis, keerulisi suhteid kaasõpilastega, sõbra leidmist, lahkhelisid vanematega ja leppimist.

Kui ajalooline romaan räägib teos Taani kuningas Christian VII ja tema ihuarstist Johann Friedrich Struenseest, kelle kätte vaimuhaige monarh andis 1768. aastal kogu võimu. Noor saksa arst oli Voltaire’i ja Rousseau jünger ning viis lühikese ajaga feodaalses, pärisorjuslikus Taani riigis läbi omamoodi revolutsiooni. Mõistagi ei saanud puhta idee kokkupõrge reaalse poliitikaga jääda karistamata: neli aastat hiljem Struensee hukati. Prantsuse revolutsioonini oli jäänud siis veel 17 aastat. Kui armastusromaan jutustab teose tundlikus võtmes loo Struenseest ja kuningas Christian VII abikaasast, noorest Inglise printsessist Caroline Mathildest, kellest lugeja silme all kasvab eneseteadlik ja julge naine, kes läheb sirge seljaga vastu traagilisele saatusele. Kui filosoofiline romaan käsitleb teos vaimu- ja võimuvõitlusi, kus väliselt tähtsusetud ja tõrjutud, nagu Ove Høegh-Guldberg, tahavad saada suureks, nii nagu kidur võpsik loodab pääseda vohama seal, kus suured tammed on maha võetud.

2008. aastal valminud Majakovski rikkalikult illustreeritud biograafia valgustab nii suure poeedi loomingut kui ka tema tormilist elu ja armastusi, tema lähikonda ja kogu Venemaa revolutsioonieelset ja -järgset olukorda nii poliitikas, inimeste elus kui ka kunstiloomingus. Vene luule uuendaja, revolutsioonipoeet Majakovski oli kohustuslikus korras tuttav igale nõukogude kooliõpilasele. Tuttav ja ühtlasi tundmatu, sest koolis õpetati tema luulet enamasti kõige dogmaatilisemal viisil. Pulbitsevast geeniusest oli pärast surma tehtud ametliku ideoloogia ruupor, kelle inimlikke külgi püüti varjata ja moonutada. Tuntud rootsi slavist Bengt Jangfeldt on avaldanud nii vene kui ka rootsi keeles Majakovski ja Lili Briki kirjavahetuse ja kohtunud isiklikult mitmete nende kaasaegsetega nii Venemaal kui ka mujal maailmas.

"Peotäis mulda, lapike maad", sündis Käbi Laretei soovist end kriisist välja kirjutada ja mälestustes korda luua. Teoses vahelduvad mälupildid päevaraamatuga, mis kaardistab meenutustööga kaasnevat habrast hingeseisundit. Selle kõrval pakub päevaraamat ka vaateid ühe rahvusvahelise kunstniku elule: elu vaikivas Stockholmis vaheldub reisidega Mandri-Euroopasse. Ennekõike iseloomustab teost siiski mineviku ja oleviku tihe ühtesidumine, mida ei takista ei ajaline ega ruumiline vahemaa.

Peategelane Annika Bengtzon on raskes olukorras: ta on edutatud Õhtulehe toimetuses kriminaaluudiste osakonna juhatajaks, kus tööd on palju, alluvad intrigeerivad, Olümpiastaadionil plahvatab pomm ja kodus ootavad kaks väikest last ning nädala pärast on jõulud. Plahvatuses saab surma rikas ja võimukas ärinaine Christina Furhage, kellest kõik räägivad aukartusest värisedes. Terroriteos kahtlustatakse salapärast Pommipanejat, kuid lähemal uurimisel hakkab Annika kahtlustama, et tõeline motiiv võib peituda ohvri isikliku elu varjavate säravate kulisside taga. Kriminaaljutu taustaks on igapäevane elu: argipäev ajalehetoimetuses, tänapäeva naise valikud töö ja pere vahel. Teravalt tõuseb esile ajalehetegemise eetika: kui kaugele võib minna võistlejate edestamise ja müüva uudisjutu nimel. Liza Marklund (1962) on Stockholmi ajakirjanik, kes on töötanud uudistetoimetana ja peatoimetajana nii ajalehes kui televisioonis. Liza Marklund sai selle romaani eest 1998. aastal Rootsi parima detektiivromaani auhinna.