Tooted

Rahandus on keel nagu iga teinegi: mida ladusamalt seda räägid, seda kaugemale ja mugavamalt reisid. Nii nagu keelel, on ka finantskirjaoskusel kindel struktuur: õige hoiak, oma võimaluste piires elamine, investeerimisega varakult alustamine ning aktsiatesse pikaajaliselt investeerimine. Warren Buffett on mees, kes valdab seda keelt filigraanselt ning pole sugugi kade oma teadmisi ka teistega jagama. Buffettist on kirjutatud väga palju raamatuid, finantskirjaoskusest veelgi enam. Ometi pole teist sellist, mis neid kahte teemat nõnda oskuslikult kombineeriks. Raamatu selgrooks on läbi aegade ühe kõige säravama finantsgeeniuse 100 strateegiat. Lisaks leiab lugeja eest üksikasjalikke selgitusi, samuti kokkuvõtteid igast peatükist, mis aitavad kuni viimase leheküljeni meistriga samas tempos püsida. Buffetti üheks vaieldamatuks trumbiks on tema põhjatu tarkus, seda nii ärilistel kui ka elulistel teemadel. "Buffetti nipid" ei too lugejani mitte ainult legendaarse investori aegumatud õpetused ja teadmised finantsküsimustes, vaid ka enesekindlust ning vabadust. Enesekindlust, et teha häid finantsotsuseid. Vabadust stressirikkast elust, mis kulgeb palgapäevast palgapäevani.

Greg McKeown seisab põhimõtte eest, et peaksime töö- ja eraelule lähenema minimalismist kantud lihtsusega. Raamatus „Essentsialism“ näitab ta, kuidas olla essentsialist, teisisõnu, kuidas leida üles tõeliselt oluline ning see esikohale seada. Ebaoluliste tegemiste ja kohustuste kihtide „mahakoorimine“ aitab meil tuua ellu lihtsust ja väärtust. Essentsialism kui elufilosoofia võiks kõnetada kõiki, kes ajavad elus taga tähendusrikkust ja rahuldust. Lihtne on kiire töö- ja elutempo all kaotada tasakaal ja sisemine motivatsioon, unustades üleüldse ära, miks me üht või teist asja teeme. McKeown julgustab lugejaid tegema valikuid ja seadma oma väärtushinnanguid, et edaspidi neile põhimõtetele ja eesmärkidele vastavalt ka tegutseda. Järgides essentsialistliku eluviisi lihtsaid ideid, leiate elus selguse, õpite seadma piire ning saavutate taas kontrolli oma vaimse ressursi üle. Essentsialism ei ole aga pelgalt järjekordne asi, mida oma pikka kohustuste to-do-listi lisada, vaid pigem miski, mida olla ja omaks võtta. Võite juba õige pea näha, et teete vähem, aga saavutate rohkem ning olete seejuures rahulolevam kui varem.

Pole vahet, kas oled üliõpilane, tegevjuht, ametnik või president, äsja uuele töökohale asunud või vana kala, sul on igal nädalal kasutada täpselt seitse 24-tunni pikkust päeva. Tahad saada väiksema vaevaga rohkem tehtud? Ära vaata, kui palju sul on aega, vaata, kuidas sa seda kasutad, ütleb raamatu „Haara ohjad!“ autor Rick Pastoor. Kui mõelda, kui suurt rolli mängib meie elus töö, on kummaline, et meile ei õpetata, kuidas seda teha. Justkui peaksid kõik iseenesestmõistetavalt teadma, kuidas seada prioriteete, teha häid plaane ja saada hakkama kiire tempoga. Tegelikkuses ei kipu aga tööasjad minema päris nii nagu peaks. Nädal on vaevalt alanud, kuid juba oled omadega maas: postkast ja kalender on totaalselt umbes ning tegemata tööde nimekiri pikem kui lohesaba. Rabad küll kõvasti tööd, aga kas teed ka edusamme? Pastoor ei erguta sind tempot maha võtma ega oma ambitsioone kohitsema, vaid aitab sul sinu käsutuses oleva ajaga teadlikumalt ümber käia. Ta selgitab, millele strateegilisel hetkel vunki juurde anda ning mis jätta külma kõhuga tegemata. Kuid juttu tuleb ka muust. ¤ Kuidas strateegiliselt töötada ja haarata töötundide üle parem kontroll? ¤ Kuidas saada hakkama kõikvõimalike ootamatustega? ¤ Kuidas strateegiliselt mõelda ning teisi kuulata? ¤ Kuidas kasutada kalendrit, ülesannete nimekirja ja e-postkasti, et teha tööd kiiremini ja paremini? ¤ Kuidas mõelda välja, mida sa tegelikult tahad? ¤ Kuidas eesmärkidega aastaplaani koostada ning selle teostuseni jõuda?   ¤ Kuidas jääda iseendaks, aga olla seejuures parem? ¤ Kirsiks tordil on asjade lõpule viimise tehnika: iganädalased kohtumised vastutuspartneriga.

Rahvusvahelise kogemusega juht ja juhtide koolitaja R. Michael Anderson on kokku pannud praktilise ja tõhusa juhi teadmistepagasi: juhtimise 2.0 ehk kasvujuhtimise, mis surub teid küll mugavustsoonist välja, ent tagab teie ja teie meeskonna arengu ja aitab luua tulemustele orienteeritud õhkkonna, suurendades pikas plaanis ettevõtte kasumlikkust. Raamat on mõeldud nii äsjastele kui ka kogenud juhtidele.

Business Weeki, New York Times Businessi ja USA Today bestseller. Riskijuhtimise võimekus ning koos sellega kasvav isu võtta üha uusi riske ja teha tulevikku vaatavaid valikuid on majandussüsteemi lahutamatuks osaks. Kuid mitte ainult – riskijuhtimine saadab meid ka paljude teiste otsuste langetamisel alates rahvatervise kaitsest ja perekonna planeerimisest kuni kindlustusmaksete tasumise ning turvavöö kinnitamiseni. "Jumalatega võidu" selgitab, kuidas tulevik oleviku teenistusse panna, kuidas riski mõista, seda mõõta ja selle tagajärgi kaaluda. Risk kätkeb endas psühholoogia, matemaatika, statistika ja ajaloo kõige sügavamaid tahke. Bernstein püstitab raamatus mitmeid igavikulisi küsimusi: näiteks mil määral peaksime lootma, et minevikumustrid meile räägivad, mida tulevik toob? Mis loeb rohkem: kas faktid või subjektiivne usk? Üks asi on koostada matemaatiline mudel, mis näib selgitavat kõike. Seistes aga silmitsi igapäevaelu katsumustega, võib faktide mitmetähenduslikkus või südametukse jõud selle mudeli lihtsalt minema pühkida. Sõna "risk" tuleb itaaliakeelsest sõnast risicare ehk "julgema", viidates sellele, et risk on pigem valikuvõimalus, mitte saatus. Arvude keeles rääkivad täringud ning ruletiratas, aktsia- ja võlakirjaturg on ideaalseks laboriks, kus riski olemust lähemalt uurida.

Kuulsuskultuur ja lakkamatud pildivood lõputult õnnelikest suunamudijatest annavad sulle lubaduse: kui oled edukas ja ajad kokku kuhjaga raha, saab sinust kõige õnnelikum inimene planeedil Maa, kirjutab Steven Bartlett oma bestselleris "Õnnelik seksikas miljonär". Bartlett, kelle askeldusi sotsiaalmeedias ja mujal jälgib üle 2 miljoni inimese, ütleb, et see lubadus on üks suur ja rasvane vale. Kümmekond aastat tagasi oli Bartlett 18-aastane ülikooli pooleli jätnud nooruk, kes näppas nurgapealsest poest toitu. Kõigest seitse aastat hiljem oli temast saanud börsiettevõtte asutaja ja tegevjuht. "Mul oli miljoneid pangas, miljoneid jälgijaid veebis, ma elasin New Yorgis ja reisisin maailmas kolm-­neli korda nädalas äriasjus ringi. Ma peatusin uhketes hotellides, sõitsin esimeses klassis ja sõin parimat toitu." Pealtnäha oli ta õnnelik seksikas miljonär. Ometi jõudis Bartlett jahmatava avastuseni: õnnelikkusest on asi kaugel. "Tegelikult eksisin ma õnnest mõeldes täielikult. Alles siis, kui ma sain kätte kõik selle, mis pidi mind minu arvates õnnelikuks tegema, sain ma aru nii mõnestki elu muutvast tõest õnne tegeliku olemuse kohta. Ma olin ohver. Ma olin tänapäevaste meedianarratiivide, ühismeedias levivate eksiarvamuste ja ühiskondlike tavade ohver," tunnistab Bartlett oma käänulisele teekonnale tagasi vaadates. Bartlett ütleb, et selle raamatu eesmärk on pigistada lugeja peast välja kogu sotsiaalse ajupesuga kaasnev möga ning asendada see praktiliste teaduslikult tõestatud tavatute ideedega, mis aitavad saavutada rahulolu, armastust ja edu, mida me kõik ju tegelikult pööraselt ihaldame ja otsime. Aafrikas, Botswana külas sündinud Steven Bartlett on maailma ühe mõjukaima ühismeediaettevõtte Social Chain rajaja. Kui Bartlett oma firma 27-aastaselt börsile viis, küündis selle turuväärtus peaaegu 200 miljoni naelani. Paljud peavad Stevenit üheks Euroopa kõige andekamaks nooreks ettevõtjaks ja mõtlejaks. Tema taskuhäälingust "The Diary Of A CEO" ("Tegevjuhi päevik") on saanud elustiili, äri ja mõtteviiside vallas üks kuulatuimaid Euroopas.

George Soros, üks tänapäeva maailma mõjukamaid investoreid ja filantroope ning ühtlasi Maarjamaa Risti I klassi ordeni kavaler, avaldab „Rahanduse alkeemias“ investeerimisstrateegiad, mis on teinud temast rahanduse superstaari. Esmakordselt 1987. aastal ilmunud revolutsiooniline teos on teie ees uue sissejuhatuse ja kommentaaridega, kuivõrd Sorose pakutud refleksiivsuse teooria on ajas üha rakendatavaks ja vastuvõetavamaks muutunud. George Soros vastandub ideele sellest, et finantsturud on ratsionaalsed ja tõhusad, tuues välja, kui palju mõjutab turgude toimimist inimpsühholoogia ja kõikvõimalikud tõlgendused. Abstraktse filosoofilise mõtisklusena alguse saanud refleksiivsuse teooria idee on lihtne: mõtlevaid osalejaid hõlmavates olukordades toimub kahesuunaline suhtlus osalejate mõtete ja olukorra vahel, milles nad osalevad. Ühest küljest püüavad osalejad reaalsusest aru saada, teisest küljest püüavad nad kutsuda esile soovitud tulemust. Need funktsioonid on aga üksteisega vastuolus; refleksiivsus on niisiis omamoodi tagasisideahel osalejate arusaamise ja olukorra vahel, milles nad osalevad. Osalejate arusaamine on selle tõttu ebatäiuslik ja nende tegevustel on ettekavatsemata tagajärjed; rahanduses väljendub see lõputu tsüklilise liikumisena, millega kaasneb ebastabiilsus turul. Jaan Kaplinski on seda nimetanud „kriitilise mõtte loodud kaoseks“. Refleksiivsus on asjakohane teooria turudünaamika seisukohast ja George Soros tõestab seda teile arvukate näidete toel elust enesest. „Rahanduse alkeemia“ pakub ajatuid teadmisi, mis on nüüdisaja pidevalt muutuval majandusmaastikul endiselt adekvaatsed. Raamat pakub kindlasti huvi investoritele, majandusteadlastele ja kõigile, keda huvitab finantsturgude liikumapanev jõud.

Läbirääkimised on müügitöö lahutamatu osa. Ometi ei osata neid tihti ka talutaval tasemel pidada. Jeb Blount – maailma üks lugupeetumaid arvamusliidreid müügi, juhtimise ja kliendikogemuse vallas – põrutab otse, et enamus müügirahvast on läbirääkimistes lihtsalt kobad. Blount väidab, et keskmine müügimees ei näita oma töös üles vähimatki emotsionaalset kontrolli ega distsipliini. Tihti seisab untsu läinud läbirääkimiste taga võimetus oma segavatest emotsioonidest üle olla: hirm, ebakindlus, viha, kiindumus, agarus ja meeleheide õõnestavad võimet selgelt mõelda ning külma närvi hoida. Allahindlused ja tingimustes järeleandmised lähevad kärmelt käiku ka siis, kui neid pole üldse küsitudki. Kui tüüpiline läbirääkimiste raamat algab kohutava pantvangikriisi, murrangulise ühinemistehingu või ennekuulmatu rahvusvahelise diplomaatilise võiduga, kus kangelasest autor saab hakkama ilmvõimatuga, räägib Blount adrenaliinist nõretavate lugude asemel sellest, kuidas müügis asjad tegelikult käivad. Sellest raamatust saab muu hulgas teada: millised on müügiläbirääkimiste seitse vääramatut reeglit; miks "kõik võidavad" tähendab enamasti seda, et sina kaotad; millist müügiläbirääkimiste reeglit ei tohi kunagi rikkuda; kuidas kasutada motivatsiooni, mõjutusvahendite ja võimu strateegiat, et võiduvõimalus enda kasuks pöörata; kuidas ostja läbirääkimisstiilidega kohanduda; kuidas DEAL müügiläbirääkimiste vestlusraamistikku ära kasutada ja tehinguid sõlmida; kuidas olla üle seitsmest segavast emotsioonist, mis müügiläbirääkimistel pärsivad; kuidas kaitsta end psühholoogiliste mängude eest, mida ostjad armastavad mängida.

Pöörakem mõne üldtuntud mõiste tähendus pea peale. Näiteks mõju määratlus on iseenesest neutraalne: märkimisväärne või suur toime. Ehkki meid on õpetatud väärtustama karjääris ainult positiivseid tulemusi, viivad tegelikult meid tihti eesmärkide poole ka negatiivsed tulemused ning neil on samuti mõju, sest nad aitavad näha, millised tegevused toimisid ja millised mitte. Uusi asju proovides tehakse tavaliselt edusamme nii, et praegusest tegevusest saadud teadmisi kasutatakse järgmise tegevuse sisendina, kuni jõutakse positiivse tulemuseni. Niisiis on igasugune mõju pikas plaanis kasulik. Ebaõnnestumised ja eksimused on meie reaalsus; meie enda kätes on näha neis innovatsiooni võtit ning vastupidavuse ja arengu alustala. Raamatus "Vali võimalused" pakub Sukhinder Singh Cassidy, tunnustatud juht ja ettevõtja Silicon Valleyst, uut vaatenurka riskide võtmisele karjääris ja elus. Tuginedes mitmekülgsele ja pikaajalisele kogemusele StubHubi, Google’i, Amazoni ja oma idufirmade juhtimisel ja arendamisel, selgitab ta, et edu ei ole üksainus suur hüpe, vaid rida valikuid, mis kujundab sinu teekonda ajas ja milles iga järgmine etapp omakorda eelnevatele tugineb. Ta näitab isiklike lugude, praktiliste strateegiate ja üllatavate taipamiste abil, et igas otsuses, olgu see suur või väike, peitub kasvamise, õppimise ja eduni jõudmise potentsiaal. Kui mõtestame riski ümber mis tahes käigu ebakindlusena – ja mitte ohuna – ja kalibreerime ennast igapäevaselt oma eesmärkide poole püüdlemisel suuri ja väikseid riske võtma, avastame peagi, et enamasti on sellel positiivsed tulemused. Halvimal juhul kiirendame väikeste ebaõnnestumiste toel enesearengu protsessi. Kas sul on mõttes karjäärimuudatus, tunned end tupikseisus, oled alustamas mõne uue ettevõtmisega või soovid oma igapäevaellu rohkem julgust tuua? Raamatust "Vali võimalused" leiad nõu, kuidas otsuste tegemisel ja oma karjääri kujundamisel teadlikult proaktiivset ja kartmatut lähenemist rakendada, isegi kui riskeerimine ei ole sulle loomuomane. Elu jagab võimalusi heldelt, meie asi on need ära tunda ja neist kinni haarata.