Tooted

Nobeli auhinna laureaadi Henrik Pontoppidani suurromaan "Per Õnneseen" algab 19. sajandi keskpaigas, kui Taani sumbunud kaubalinnas sünnib range kirikuõpetaja perre poisslaps, kes ei taha käia talle ette määratud teed. Per tahab kopitanud kiriklast välja murda, tahab isa vastu mässates minna Kopenhaagenisse inseneriks õppima ja õnne otsima, tahab saada moodsa aja kangelaseks. Ees ootab tormiline ja muutustetuuline pealinn ning rännud Euroopas. Kas aga ainuüksi võidutahtest piisab? Ja mis on see õnn, mis ees peaks ootama? Realistlik romaan kujutab Peri käänulist arenguteed, mille üksikasjalikult lahatud psühholoogilised tagamaad – trots, võimuiha, armastuse otsingud, kadunud poja tagasitulek, eneseohverdus, iseenda loomuse mõistmine – teevad kohati enesekeskse peategelase lugejale mõistetavaks. Tugeva sotsiaalse närviga autor kujutab moodsa aja inimese ekslemist elu mõtte otsinguil ühiskondliku ebavõrdsuse taustal, näidates ühtmoodi erapooletult ja vaimukalt nii kõrgklassi pillavust kui kõige vaesemate juhutööliste juurtetust, nii juutide tagasikiusamist kui luulelisi kultuuriringkondi. Suurmeister toob lugeja ette kõik elu varjundid ja haarab lugeja kaasa, jättes samas igaühe otsustada selle, kas Per leidis õnne või ei. Henrik Pontoppidan (1857–1943) oli taani kirjanik, kes pälvis 1917. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tema realistlikud teosed annavad tabava ja üksikasjaliku pildi Taanimaa elust ja ühiskonnast ning majandusest üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetusel. Kirjanik vaatleb inimesi ja maailma erapooletult, ent kirjeldusse seguneb kohati ka vahedat irooniat. Pontoppidan sündis Jüütimaal kirikuõpetaja perekonnas, kasvatuse vastu omamoodi mässates hakkas ta 1873. aastal Kopenhaagenis õppima inseneriks. 1879. aastal jättis ta õpingud siiski pooleli ja teenis mõnda aega leiba õpetajana, kirjutades samal ajal novelle. Esimene raamat ilmus aastal 1881 ja peagi pühendas ta end täielikult kirjatööle. Mahuka loomingu hulgast tõusevad esile suurromaanid "Tõotatud maa", "Per Õnneseen" ja "Surnute riik" (eesti keelde tõlgitud 1937. aastal).

Taani kirjandusklassiku Johannes V. Jenseni (1873-1950) peateos, romaanitsükkel "Pikk teekond" (1908-1922) annab monumentaalse ja panoraamse pildi Euroopa tsivilisatsiooni poolt läbikäidud varasemast arenguteest. Autori põhiteesiks on Põhjala inimesele loomuldasa omane uue loomise tahe ja avastuskihk, mis sunnib teda aina liikvele. Käesolevas köites on esindatud tsükli kolm esimest romaani, mille teemaderingi kuuluvad tule taltsutamine meie ürgsete esivanemate poolt ja esimeste uskumuste teke, suure jääaja saabumine ja võitlus oma eksistentsi eest nondes karmides tingimustes ning Jüütimaa esimeste asukate sisseelamine oma kõledal maal, silmitsi tundmatu merise veelagedaga.

Nina Borgi sarja teine raamat Põhja-Ungaris otsivad kaks mustlaspoissi venelaste sõjaväehaigla varemeist relvi ja muud müügikõlblikku kraami. See, mille nad lõpuks leiavad, on aga midagi palju ohtlikumat. Kaubale ostjat otsides jõuab üks poistest Taani, ent ahelreaktsioonina käivituvad sündmused seavad ohtu paljude inimeste elu; nende seas on ka Nina Borg, Punase Risti töötaja, kes püüab Taanis aidata Ungarist tulnud mustlaskerjuseid. Vanas remonditöökojas elutsevate mustlaste seas levib kummaline tõbi ja midagi varjatakse võõraste eest kiivalt. Meeleheites tehtud panused on kõrged ja tahtmatult paneb Nina kaalule ka oma lähedaste elu.