Tooted

1986. aastal mõisteti ühes Iraani külas abielurikkumise pärast surma 35-aastane naine Soraya Manoutcheri. Üheksa aastat hiljem tunnistas printsess Diana leebe hääle ja ajuti siivsalt langetatud pilguga avalikult üles, et ka tema on abielu rikkunud. Soraya loobiti kividega surnuks, Diana ülendati pärast traagilist hukkumist muinasjutuprintsessiks, isegi pühakuks. Nad mõlemad rikkusid abielu, kuid ühele oli see surmapatt, teisele pikantne seltskondlik äpardus. Kleopatra, Edward II, Henry VII, Peeter I, lord Nelson, Napoleon, Wagner, Pavarotti jt -- alates kuningas Taaveti ajast kuni 20. sajandi lõpu prominentineni on alati abielu rikutud, kuid selle tagajärjed on olnud sootuks erinevad. Abielurikkujaid on hukatud, sandistatud ja pagendatud, kuid neid on ka sharmantsete armukestena veelgi enam ihaldatud.

Brian Tracy saatesõnast: "Teie ees on üks olulisemaid raamatuid, mida olete eales lugenud. Järgnevatel lehekülgedel pakutavad ideed ja strateegiad võivad muuta teie elu kiiremini ja rohkem, kui suudate ette kujutada. Õppides identifitseerima mitte üksnes enda, vaid ka oma kaastöötajate võimeid ja andeid, leiate võimaluse muuta oma elu igati viljakamaks, tulusamaks ja edukamaks."

Aastal 1898 lõpetas auahne itaalia anarhist Genfis Austria keisrinna Elisabethi elu. Kuid viilihoop südamesse ei suutnud hävitada legende ülistatud Sissi ilust ja vaimuteravusest. Ta on kehastanud terve sajandi romantilist ja iseteadlikku kaunishinge, kes ei talunud Viini õukonna kuldset puuri, ihkas olla rohkem kui keiser Franz Josephi abikaasa – olla vaba, olla tema ise. Teda ei mõistetud, ja teda imetleti. Ta elas unelmates, ja igatses surma. Alles nüüdisaegse teaduse valguses võib selle ebatavalise naise ohtrate luuletuste, kirjade ja päevikusissekannete põhjal otsustada, kus lõpeb müüt ja algab tõde. Kes oli legendaarne Sissi tegelikult?

Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?” Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.

Ülima hoolega kavandatud mõrv pandi toime Londoni südalinnas, otse arvuka vaatajaskonna silme ees. Isegi legendaarsele Scotland Yardile jäi see lahendamatuks mõistatuseks, sest salakaval kurjategija peibutas tapmist ametlikult uuriva vilunud detektiivi – peainspektor Moresby -- osavalt valejälgedele. Julma mõrtsuka ohvriks pidi langema veel üks asjaosaline. Kuid härra Chitterwick, kelle hobiks on kriminoloogia, uskus kaljukindlalt, et ka kõige nutikam roimar teeb kuskil paratamatult mõne saatusliku vea

Raamat ooperilauljannadest Adriana ja Leonora Baronist kuni Maria Callaseni.

"Viimsepäevameister" on müsteerium, mis viib lugeja Esimese maailmasõja eelsesse Viini, kus otsitakse lahendust mitme kunstiinimese järjestikusele surmale. Minajutustaja von Yosch võtab nõuks seda arusaamatut vabasurmasarja uurida, kuivõrd satub viimase juhtumi puhul mõrvas kahtlustatavate hulka. Nagu Umberto Eco "Roosi nimes", nii juhib siingi jälg ühe raamatu juurde. See on vana foliant, mis sisaldab 16. sajandi Firenze arsti ja alkeemiku Salimbeni salateadmist. Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges on paigutanud "Viimsepäevameistri" maailma parimate kriminaalromaanide väljaandesse. Leo Perutzi (1882-1957) on Tšehhi päritolu Austria kirjanik, kelle rohkeid romaane ja jutustusi on tõlgitud paljudesse keeltesse.