Tooted

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Ulmejutustuse tegevus toimub Himaalaja mägedes budistlikus kolkakloostris Bhutani ja India piiril ning ühes orus, "unustuse hõlma vajunud maailmas", kus täituvad inimeste soovid. Autor on suutnud keskaegse budismi maailma ja Läänest tulnud kutsumata külaliste kokkupõrget kujutada tõetruult ja põnevalt.

Leonid Brežnevi nimega on seotud terve ajastu Nõukogude riigi ajaloos, mis järgnes Nikita Hruštšovi voluntaristlikule valitsemisajale. Autor jälgib Brežnevi elukäiku, tema tõusude ja mõõnadega kujunemislugu ning saamist NLKP peasekretäriks, faktiliselt kogu NSV Liidu ainuvalitsejaks, aga ka tema vaimset ja füüsilist kuhtumist. Meie eest käib läbi möödunud sajandi teise poole nõukogude partei- ja riigitegelaste kirev plejaad, näeme, kuidas nad tegid karjääri ja milline võimuvõitlus nende vahel käis, millised olid nende elutingimused.

Mletšin on harutanud meie jaoks lahti kommunistliku partei ja ühtlasi riigi võimustruktuuride toimimise mehhanismi, millest vanematel inimestel ju oma kogemuste najal mingi ettekujutus oli, noorematele on aga täiesti tundmatu. Pealegi näitab autor meile seda süsteemi seestpoolt ja detailides, mis nõukogude tavakodanikule oli mõistagi kättesaamatu.

Ajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini (s. 1957) nimi ei ole meie lugejale võõras, tema kahe raamatu "Välisministrid. Romantikud ja küünikud" ning "KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused" tõlked eesti keelde on tõsist huvi äratanud.

Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890-1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pinged ja vaibumatu armastus oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal. Oma lüüriliseepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu seda on võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga». Romaani järgi on tehtud menukas film (režissöör David Lean).

Dokumentide kogumiku "Eesti metsavennad 1944–1957" eesmärgiks on esmalt tutvustada selle teema uurimiseks olemasolevat allikabaasi selle mitmekesiste erinevate dokumendiliikidega ja teisalt anda vähemalt üldine ülevaade kogu Eesti metsavendlusest. Kogumikus leidub samuti valik olemasolevast vähesest metsavendade kirjasõnast. Lisaks dokumentidele on raamatus ulatuslik sissejuhatus, mis annab ülevaate metsavendadest ja metsavendlusest, nende ajaloo dokumentaalallikatest ja dokumentide publitseerimisest nii meil kui mujal. Lisadena leiab raamatus akadeemik Tõnu Tannbergi artikli "Relvastatud vastupanuliikumine Eestis aastatel 1944–1953 julgeolekuorganite statistikapeeglis", metsavendadele Eestis püstitatud mälestusmärkide nimekirja ja valikbibliograafia uurimustest ning mälestustest relvastatud vastupanuliikumise kohta kogu Nõukogude Liidus Teise maailmasõja järel.

Kirjanik ja psühhiaater annab meile raamatus võtme lapse sisemaailma mõistmiseks ning kinnitab, et kasvatada last tähendab eelkõige kasvatada iseennast. Teaduslik-ilukirjanduslik raamat kõigile, eeskätt lapsevanemaile.

Siberis elav vene kirjanik Vadim Makšejev küüditati 1941. aasta juunis koos isa, ema ja väikese õega Eestist, Kiviõlist Siberisse. 1942. aastaks oli kogu perekonnast ellu jäänud ainult tema. Makšejev on uurinud arhiivides tolleaegsete jõustruktuuride ja parteiorganite dokumente, mis käsitlevad väljasaatmisi Narõmi ringkonda ja väljasaadetute elu seal alates 1930. aastate algusest, mil Narõmi kanti asustati sunniviisiliselt ümber kulakuid, ja lõpetades „uue kontingendiga“, kelleks olid 1941. aastal Leedust, Lätist, Eestist ja riigi teistest piirkondadest küüditatud inimesed. Käesolev kogumik sisaldab dokumente, küüditatute ja autori isiklikke mälestusi ning kommentaare nende ränkade repressioonide all kannatanud inimeste elust ja saatusest. Raamatut on täiendatud Vadim Makšejevi isa elukäiku kajastavate dokumentidega Eesti arhiivides.

L.P.Hartley tuntuim romaan "Vahemees" (1953) tutvustab silmapaistvat ja omapärast inglise autorit esmakordselt eesti lugejale. Kirjanik loob oma tundlikus ja tähelepanelikus vaatluses