Tooted

Rootsi kuulsaim kuningas Gustav II Adolf oli 1611. aastal trooni üle võttes vaid seitsmeteistkümnene ning leidus hulganisti neid, kes tema võimetes kahtlesid. Ent uus kuningas suutis pöörata Euroopa ajaloo enese ja oma riigi kasuks - sisevastuoludest nõrgestatud Rootsist sai maailmariik, mis asus Euroopa poliitilist kaarti otsustavalt ümber muutma. Eesti jaoks algas "vana hea Rootsi aeg". Kolmekümneaastase sõja "õnneloteriis" tuli Rootsi kuningal vastu astuda võimsatele vastastele - Poola Sigismund III-le, Taani Christian IV-le, Saksa keisrile Ferdinand II-le, poliitilisi intriige punusid Rooma paavstid, Prantsusmaa ja Hispaania kuningakojad. Gustav Adolfit ümbritses aga võitmatuse oreool, kuni...

Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ja eelbalti hõimudele.

1991. aasta septembris tuli Austri ja Itaalia piiril Ötztali Alpides sulavast jääliustikust nähtavale inimese surnukeha, mis osutus arheoloogiliseks leiuks – 5350 kuni 5100 aastat tagasi surnud noorema kiviaja mehe muumiaks. Esmakordselt avanes võimalus uurida nii kaugest ajast pärinevat inimest igakülgselt kõiki nüüdismeetodeid kasutades peale arheoloogide ka bioloogidel, geneetikutel, arstiteadlastel jt. rohkearvulise rahvusvahelise teadlasterühma mitmeaastaste uuringute tulem on suur hulk varem kättesaamatuid teadmisi. Juhtiv osa teadlasterühma töös kuulus Innsprucki Ülikooli arheoloogiaprofessorile Konrad Spindlerile, kes käesolevas raamatus annab populaarse ja üksikasjaliku ülevaate sellest 20. sajandi sensatsioonilisemast arheoloogilisest leiust.

Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude vapralt ennastsalgavate arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on mõeldud arheoloogiast ning kunstiajaloost huvitatud kirjaoskust valdavaile lugejaile.

Viikingid ehk normannid, kelle kallaletungid teistele maadele kestsid peaaegu kolm aastasada, on saanud väga erinevate hinnangute osalisteks. Neis on nähtud halastamatuid riisujaid ja tapjaid, aga ka muinasjutulisi vägimehi ja kangelasi. Kes olid siis viikingid? Kust nad tulid ja mis oli selle põhjuseks? Sellest jutustabki käesolev raamat.