Tooted

Kuni nende surmast ei peata miski neiu Bonnie Parkeri ja noormehe Clyde Barrow' hullumeelset, metsikut ja romantilist jõuku. Nad on kahekümne kahe ja kahekümne kolme aastased. Kahe aasta jooksul (1932-1934) panid need kohutavad armastajad ühendriikide lõunaosas toime veriseid kuritegusid ja andsid tööd kogu politseile. Bonnie Parkeri ja Clyde Barrow' ajujaht jätab endast järele pika vereraja -- tosin tapetud politseinikku ja tsiviilisikut. Armastus, autod ja tulevahetused. Barrow' bande vapustav pagemine politsei nina alt seob kuni nende viimase hingetõmbeni üht Dallase eeslinna hulkurit ning unistavat tütarlast, idealisti, poetessi. Kõik see toimub Ameerika Ühendriikide suure depressiooni perioodil, mil maad haarab meeleheide. Ajal, mil Capone'id teevad oma tegusid, tõugatakse Bonnie ja Clyde lõputusse seiklusse. Sünnib legend. See esitab ajale väljakutse tänu Arthur Penni filmile (1967), kus mängivad Warren Beatty ja Faye Dunaway. Legendi toetab ka Serge Gainbourg'i lauluke.

Habsburgide impeeriumil "oli ainulaadne loomus väljaspool aega ja ruumi", kommenteerib autor oma loos, mis hõlmab aega alates Püha Rooma impeeriumi lõpust 1806. aastal kuni monarhia kaotamiseni 1918. aastal. "Ükski teine suguvõsa," jätkab ta, "pole jätnud Euroopale nii sügavat jälge: Habsburgid olid nüüdis-ajaloo suurim dünastia ja Kesk-Euroopa ajalugu tiirleb ümber nende, mitte vastupidi." A. J. P. Taylori õpetlaslik ja ühtlasi ilmekas raamat toob selgust probleemidesse, mis on seotud püüdega tuua rahu, stabiilsust ja üldist lojaalsust ühele heterogeensele elanikkonnale.

Oma aja populaarseima prantsuse kirjaniku George Sandi romaani "Consuelo" järg. "Consuelo" on ainult küsimuse asetamine, vastus on antud romaanis "Krahvinna Rudolstadt".

Oma aja populaarseima Prantsuse kirjaniku George Sandi romaani «Consuelo» järg. «Consuelo» on ainult küsimuse asetamine, vastus on antud romaanis «Krahvinna Rudolstadt».

Oscar Wilde'i geniaalsuses pole palju kaheldud. Tema vaimukused, peen maitse ning skandaalne elukäik on saanud legendiks, mille sära pole tuhmunud tänase päevani. Käesoleva eluloo autor ei ole Wilde'ile lähenenud liigse pieteeditundega, tunnustades teda kõhklemata kui vaieldamatut geeniust, kuid otsides ka tema traagilise elukäigu inimlikku tausta.

Maailmas kirjanikuna, maadeuurijana, filmimehena ja antropoloogina tuntud Briti sõjaväelane Laurens van der Post kirjutab raamatus "Teekond sisemaale" põnevalt oma seiklusrikkast uurimisretkest Njassamaale (praegu Malawi), kuhu Suurbritannia valitsus ta 1949. aastal riigi huvides läkitas. Tema ülesandeks oli täpsemaks kaardistamiseks uurida Njassamaa lõunaosas paiknevat metsikut Mlanje massiivi ja põhjaosas Nyika lava. Samas toob autor vahele oma mälestusi sõjakäikudest Aafrikas ja Aasias ning pisut pikemalt oma vanemate, vanavanemate ja iseenda elust Lõuna-Aafrikas.