Tooted

Koloneliproua» on ühe öö romaan, sisemonoloog, mis laieneb oma ajastu läbilõikeks. See on lugu Soomest, kus valmistutakse sõjaks, elatakse Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel ning ollakse kõvasti kaldu viimase poole, kuni sõjaline liit laguneb. See on ka lugu ühest teisest liidust – põrgulikust abielust. See on lugu võimust, võimu haaramisest ja sellele alistumisest: abielus, äsja iseseisvunud riigis ja Euroopas. Soome iseseisvuse juubeliaastaks on Rosa Liksom välja toonud luukered ühe rahva kapist, kapi alt, pealt ja tagant. Raamatu tõlkeõigused on müüdud rohkem kui kahekümnesse riiki.

Rosa Liksomi silmade läbi nähtud ja imeliselt poeetilises keeles kirja pandud reis läbi omaaegse Nõukogude Liidu Moskvast Mongooliasse on lugemist väärt. Nädalateks ühte kupeesse suletud reisikaaslased, judisemapanev olme ja käärivad inimsuhted. Soomlannast arheoloogiaüliõpilane ja venelasest õnneotsija arenevad mõlemad selle pika reisi jooksul mõistma inimtunnete ja -kannatuste kõrgusi ja sügavusi. Detailsetest kirjeldustest kasvab allegooriline pilt toonasest hiigelriigist, tema linnadest ja inimestest, oludest ja suhtumistest. Pole ime, et see kõik paelus ka filmitegijaid. Sama kiiresti nagu rong tormab läbi omaaegse Nõukogude Liidu Moskvast Murmanskisse, sööstab Rosa Liksomi raamatu järgi tehtud Juho Kuosmaneni linateos "Kupee nr 6" läbi filmimaailma kõrguste, võites järjest auhindu. Film pälvis Cannes'i festivali põhivõistlusprogrammi grand prix ning kandideerib võõrkeelse filmi Oscarile. Huvitav on vaadata, mis filmis ja raamatus ühist ning mis sootuks teistmoodi lahendatud. Siiski maalivad mõlemad meeldejääva pildi suurest riigist, inimloomusest ja kultuurierinevustest. "Kupee nr 6" võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna.

Norma on ebatavaline noor naine, kelle juuksed kasvavad väga kiiresti ning reageerivad meeleolumuutustele. Kogu elu on Norma ema püüdnud saladust varjata. Kui ema kahtlastel asjaoludel sureb, jääb Norma maailma ihuüksi. Ta otsustab välja uurida surma põhjuse ja läheb tööle juuksurisalongi, kus ema töötas. Tasapisi hakkab lahti hargnema maagiline lugu, kus ilutööstusele lähenetakse uue vaatenurga alt. Tähelepanu juhitakse inimkaubanduse ohvritele, loomkatsetele, vaesusele ning surrogaatlusele. Selles mitmekihilises põnevusromaanis käsitletakse ka Sofi Oksanenile omaseid teemasid: ülemaailme kuritegevus, naiste õigused, meeste domineerimine ja rasked valikud inimeste elus. Sofi Oksanen on ise öelnud raamatu kohta järgmist: „Mulle on peamine panna inimesi mõtlema ja märkama asju meie ümber. Naisi julmalt ära kasutavad ärid võivad tunduda kauged, aga need on kõikjal meie ümber.“

Ööliblikas" on haarav lugu võimuihast ja kättemaksust, ühe väikerahva saatusest, kaduvast maailmast ning ööliblikana valguse poolelendavast inimhingest. Romaani tegevus toimub Marimaal Lavra külas ja Vorkuta vangilaagris läbi kolme põlvkonna, põimides ühte sõjas purunenud saatused, maride ahastuse oma kaduva rahva pärast ja uskumatu armastusloo. Sündmuste jäljed ulatuvad süngete varjudena tänapäeva, puudutades inimeste elusid ja kogu maailma käekäiku. Lugu armastusest ja kirest, sõjast ja reetmisest, julmusest ja halastusest on kirjutatud poeetiliselt ja haaravalt nagu Kettu eelmisedki romaanid. Katja Kettu (1978) on tunnustatud soome kirjanik. "Ööliblikas" on tema kolmas eesti keeles ilmunud romaan.

1944. aasta augustis, Jätkusõja viimastel nädalatel, sai Mannerheimi risti rüütel Ilmari Honkanen ülesande juhtida kaugluureüksuse rünnakut Petroskoi raudteesõlmele. Vaenlase tagalasse viidi 50 meest, kes pidid takistama raudteetransporti rindejoonele Põhja-Karjalas ning kiirendama sellega rahuläbirääkimisi. Operatsiooniplaan ja selleks kokku pandud rühm olid suurepärased, ent ülesannet täites läks pea kõik viltu: üks mehi vedanud lennukitest kukkus alla, lisavarustust toonud lendur sõitis purjuspäi vastu puud ja üksuse juht haigestus. Raskustest hoolimata lõigati Petroskoisse viiv raudtee mitmest kohast läbi, ent siis tuli tagaajajate eest põgeneda. Relvarahu sõlmimise ajal oli üksus veel vaenlase tagalas. "Operatsioon Hokki" jutustab esimest korda loo Soome suurimast dessantoperatsioonist. Raamat põhineb veteranide meenutustel, retkest säilinud fotodel ning ära peidetud sõjapäevikul. Raamat on Soome tunnustatuima aimekirjandusauhinna Tieto-Finlandia nominent.

Kuidas Soome Stalini sihikult kolm korda pääses? Kuidas kujunes Soome saatus Stalini kui otsustaja silmis? Kas Stalin suhtus Soomesse ja soomlastesse kuidagi eriliselt? Miks ta ei jätkanud 1940. aastal sissetungi? Miks diktaator taganes oma püüdlustest 1944. aastal? Miks jäi 1948. aasta ebaõnnestunud riigipöörde aastaks? Vastus peitub ka tänapäeval väga aktuaalsetes Soome ja Venemaa suhetes. Stalin on olnud üks tähtsamaid iseseisva Soome ajalugu mõjutanud üksikisikuid. Vähe on neid, kes oleks langetanud nii palju samasse kaalukategooriasse jäävaid otsuseid: Stalin otsustas Talvesõja alustamise ja lõpetamise, tema otsusega sõlmiti 1944. aastal Jätkusõja rahu, ning kui 1948. aasta alguses oli aeg otsustada, kas Soomest saab rahvademokraatlik riik või mitte, andis ta alguses gaasi, siis vajutas pidurit. Nende otsuste puhul võib rääkida Soome saatusest: kogu ühiskonna korraldusest, riigi iseseisvusest, kodanike elust ja surmast. Raamat keskendub Stalini otsustele sellistes Soomet puudutavates küsimustes, kus kaalukausil oli kogu Soome eksistents või vähemalt selle eksistentsi olemuslik laad. Kimmo Rentola teos ilmus Soomes 2016. aastal ja pälvis kohe ohtralt tähelepanu ja vastukaja nii Soomes kui ka mujal maailmas.