Tooted

Raamat kaasneb näitusega "Kunst antropotseeni ajastul" Kumu kunstimuuseumis (05.05.–08.10.2023). Raamatu ja näituse keskmes on kunsti roll antropotseeni ajastul. Teemat avatakse kolme valdkonna kaudu: kunstiajalugu, kaasaegne kunst ja jätkusuutlik näituseloome. Milline on olnud kunsti ja visuaalkultuuri tähtsus Eesti keskkonna kujutamisel, aga ka selle kontrollimisel, kujundamisel ja kasutamisel? Kas ja kuidas mõjutab keskkonnakriis kaasaegset kunsti – kas vaid teadlaste uurimistulemuste vahendamisega? Kust jooksevad piirid kunsti ja (kodaniku)teaduse, kunsti ja aktivismi vahel? On neid üldse vaja tõmmata? Raamatus avatakse kunsti ja keskkonna suhete uusi vaatenurki ning vaadeldakse, kuidas on kunstnikud keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemadega suhestunud nii minevikus kui ka kaasajal. Raamatust võib leida eri valdkondade ekspertide keskkonnateemalisi artikleid, kunstiteoste lähianalüüse ning intervjuusid kunstnike ja kujundajatega.

«Ja õnne ei too see maja kellelegi, kes ta ostab!» nähvas vanamoor. «Kuula, kena neiuke, sest sa oled ju päris kena, õnne see ei too, ükskõik kes selle ostab. Sellel maal lasub needus - needus, mis pandi sellele peale juba ammu, paljude aastate eest. Hoia sellest eemale. Ära tee Mustlasväljaga tegemist. Surma toob see sulle, ja ohtusid. Mine koju mere taha ja ära tule Mustlasväljale tagasi. Ära ütle, et ma sind ei hoiatanud.» «Me ei tee midagi halba.» «Jätke, Mrs. Lee!» sekkusin mina. «Ärge hirmutage seda noort daami.»

Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."