Tooted

Femme fatalei südame võitmiseks peetakse ühes Ateena korterelamus vahemereliselt kirglik duell, mille relvadeks on merisiiliku salat, täidetud viinapuulehed ja kõige meelierutavamad road, mis viivad keele alla ja võivad samas ka tappa. Kindluse mõttes on retseptid juurde lisatud. Kreeka tõlkija, kirjanik ja lavastaja Andreas Staikos (s 1944) annab mõnusa huumori ja nauditava dramaatikaga edasi võrgutamiskunsti lahinguväljal toimuva intiimse, ent koomilise heitluse, pannes lugejal sõna selle kõige otsesemas mõttes suu vett jooksma... Ämbrit pole juurde lisatud.

«Minotaurus» on lugu salaagendist, kes silmab bussis kaunist tütarlast... ja hakkab teda kummitama. Thea ei kohtugi kunagi oma salapärase austajaga muul viisil kui tolle kirjade kaudu, kuid tundmatust ja tabamatust mehest saab tema elus sellegipoolest kõige reaalsem tegelane. Nii on ka lugejega -- «Minotaurus» on nagu labürint, milles luusib kõhedusttekitav müütiline elukas. Ei ole teada, kes või missugune ta on, kunas võib välja ilmuda ning kas ta on pigem hea või kuri. Nii pakub «Minotaurus» pidevat ootusärevust ja peaaegu-taipamise tunnet. Minotaurused ongi mõistatamiseks.

Nobeli preemia saanud I. B. Singeri kaks romaani. "Saatan Gorais" jutustab 17. sajandi Poolast, mil raskeid kaotusi läbi elanud juudi kogukond sattus müstilise võltslunastaja mõju alla, mis tõi kaasa enneolematu hüsteerika, kõigi kammitsate langemise ning teadliku ohjeldamatu patustamise. Teise romaani peategelaseks on New Yorgi põgenik, kes on üle elanud fašismi ja kommunismi, nautinud elu, pöörab aga selja lõbujanusele ja rahaahnele elulaadile ning leiab pääsetee isade usu juurde tagasipöördumises.

1884. aasta märtsis teeb mees nimega Moses Wilhelm Šapira väikeses Rotterdami hotellis enesetapu. Ristiusku pöördunud juut, maadeuurija ja suli, kunstikoguja ja võltsija oli omal ajal üks kõige rikkalikum kuju Jeruusalemmas. Tema surm varjutas saladuse, mida pole lahendatud tänapäevani: kas Moosese kümmet käsku selgitavad rulliraamatud, mis leiti Jordaania koobastes, olid ehtsad või võltsing? Briti Muuseumi pakkumine osta need temalt ära miljoni naela eest tekitaski skandaali, mis vapustas krimi- ja arheoloogide ringkondi. Kriitikud on kiitnud ajaloolise materjali ja detektiivijutu sugemete põimumist selles romaanis.

„Viirastuste päev“ viib meid 1930. aastate Jeruusalemma. Teose keskseteks tegelasteks on araablasest autojuht Daud ibn Mahmud ning saksa rikkuri perekonnast pärinev Lea Himmelsach. Marksismiusku pöördunud töösturitütar, kes unistab araabia talupoegade silmade avamisest „klassiteadvuse valgusele“, on ühtaegu vihaleajav, naeruväärne ja haletsust tekitav kuju. Tema monoloog, mis on segu revolutsioonilistest lööklausetest ja armastuseavaldustest Daudile ning mille käigus ta üritab aumehena käitunud araablast võrgutada, viib selleni, et Daud hülgab petliku Lääne tsivilisatsiooni, naaseb isade eluviisi juurde ning hukkub araablaste rahutuste ajal 1936. aastal. Nii on feministlik ideoloog osutunud õnnetusttoovaks jumalannaks, kes põhjustab mässu ja surma. Lisaks neile tõsistele teemadele on romaanis kohta ka David Šahari iseloomulikule huumorile, näiteks kirjelduses, kuidas suurilmadaam Lea Himmelsach lubab jahmunud fellahitele tuua pärast proletaarse revolutsiooni võitu nende kodudesse piimajõed ja pudrumäed. Romaanitsükli „Purunenud anumate palee“ pealkiri pärineb juudi müstikast. Algselt terved jumaliku valguse anumad on inimeste maailmas purunenud, killud on laiali paisatud; meie ülesanne on need kokku koguda, et maailm saaks uuesti terviklik olla. „Viirastuste päev“ on tsükli viies raamat. Eesti keeles on varem ilmunud esimene ja kolmas raamat: „Suvi Prohvetite tänaval“ (1994) ja „Krahvitari päev“ (2008). Mälestusliku ainese töötlemise poolest on Iisraeli kirjanikku David Šaharit (1926–1997) võrreldud Marcel Proustiga; teda võib kõrvutada ka Lawrence Durrelliga, kelle „Aleksandria kvartett“ oma vaatenurkade varieerumisega meenutab Šahari „Purunenud anumate paleed“. Oma romaanisarjas koob David Šahar ebatavalise meisterlikkusega iroonia, esteetika, erootika, ühiskonnakriitika ja müstika lõngadest muinasjutuliselt veikleva kanga. Tänaseks päevaks kuuluvad David Šahari teosed iisraeli kirjanduse aegumatusse raudvarasse; neid tõlgitakse ning nende kohta kirjutatakse uurimusi.

Romaan kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kelle (austusest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, milles osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. Autori jutustusele on omane südamlik huumor. Romaani peategelane sarnaneb mõnevõrra Leo Anvelti romaanide tegelastele. A. B. J-l on õnnestunud ületada oma aja ja ruumi piirid ning luua meeldejääv, üldinimlikult mõjuv tegelaskuju.