Tooted

Teose «Justine ehk Vooruse õnnetused» peategelaseks on noor pankuritütar, kelle vanemad pankroti järel surevad. 12-aastane Justine ja tema 15-aastane õde Juliette peavad nüüd maailmas ise hakkama saama. Õdede iseloom ja välimuski on vastandlik: Justine on tagasihoidlik, õrn ja ingellik, Juliette aga koketeeriv ja paheline. Õdede teed lähevad romaani alguses lahku: Juliette´ist saab tänu kuritegudele ja prostitutsioonile krahvinna Lorsange, vooruslikku Justine´i tabavad kannatused, mida Sade oma teose lehekülgedel kirjeldab.

1980. aastal ilmunud romaan kõrbe sõdalaste, «siniste meeste» meeleheitlikust võitlusest oma eluõiguse eest, kõrbeneiu Lalla ja tumma karjuse Hartani armastuslugu, neiu lahkumine Marseille´sse ja tagasitulek kõrbe -- kõigi nende sündmuste kaudu vastandatakse püsivusele ja igavestele väärtustele orienteeritud lihtne ning rikkumata olemisviis agressiivsele ning edasipüüdlikule euroopalikule elukorraldusele.

Blaise Pascal (1623—1662) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, kes lühikeseks jäänud elu jooksul jõudis panna aluse nii tõenäosusteooriale, Pariisi ühistranspordile, baromeetrile kui ka paljudele muudele avastustele, andes sel moel määrava panuse reaalteaduste arengusse. Ehkki Pascal oli teadusliku lähenemise veendunud praktiseerija, leidis ta, et kogu inimlik teadus välistest asjadest on abitu ja tühine ning seda, mis tõeliselt tähtis, saab tunnetada üksnes Jumala antud vahetu, südame teadmise kaudu. Elu viimasel perioodil pühendus Pascal suurejoonelise kogumiku kirjutamisele, millest pidi saama ristiusu apoloogia. Pascali meelest on inimese maine elu tühine ja armetu, ent igas inimeses peitub jumalikku suurust, mis tõstab ta muust loodust kõrgemale.

Pierre Choderlos de Laclos' (1741-1803) 1782. aastal ilmunud kiriromaan annab värvika pildi Suure Prantsuse revolutsiooni eelsest kõrgemast seltskonnast, kujutades arvukate tegelaste kõige varjatumaid tundeid ja kõige rafineeritumat silmakirjalikkust.